Obsah (5)

§ 143§ 149§ 146§ 154§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetlus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2016, Narva Tsiviilasja number 2-15-17746 Tsiviilasi Korteriühistu Narv-Kesk

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Maakohus võtab võla arvestamisel aluseks hageja esitatud arvete tasumise tabeli, kuna selle üle pooled ei vaidle. Maksetähtpäev on järgneva kuu viimane päev. Maakohus arvestas võla arvutamisel, et 2012 1.novembril oli hageja nõue kostja vastu 205,11 eurot, mille üle poolte vahel on vaidlus nõude aegumise osas.

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerib

§ 146lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Kohus nõustub kostjaga, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Seega on aegumisele kohalduv nõude aegumistähtaeg käesolevas asjas kolm aastat. Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul lepitud kokku ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt iga kuu. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada

§ 154

, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist.

§ 154

kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eelnevat arvestades algaks hageja majandamiskulude eest tuleneva võlgnevuse perioodil 1.november 2009 kuni 1.detsember 2009 aegumine 1.jaanuaril

1. Aegumistähtaeg lõppeks 31.detsember 2012; perioodil 1.jaanuar 2010 kuni 1.detsember 2010 algaks aegumine 1.jaanuaril 2011 . Aegumine lõppeks 31.detsember 2013; perioodil
2. jaanuar 2011 kuni 1.detsember 2011 algaks aegumine
3. jaanuar .
4. Aegumine lõppeks 31.detsember 2014; perioodil 1.jaanuar 2012 kuni 1 detsember 2012 algaks aegumine 1.jaanuaril 2013 ja lõppeks 31.detsember
5. Samas

§ 158

lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, kusjuures nõude tunnustamine võib seisneda

§ 158lg 2 kohaselt õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises.

Maakohus tuvastas,et kostja maksis ajavahemikus 1.12.2009 kuni 1.10.2015 (tl 7-8) hagejale perioodiliselt osa võlast ning kohtul on sellest tulenevalt alust asuda seisukohale, et kohustise osalise täitmisega katkes

§ 146

lg – s 1 nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg ning jaanuarist 2016 algas tasumata summa osas uuesti aegumistähtaeg. Vastavalt

§ 146lg-le 1 esitas hageja nõude kostja vastu enne aegumistähtaja möödumist.

Aegumine võla osalise tasumisega tuleb lugeda katkenuks, sest võla osaline tasumine on nõude tunnustamine ja

§ 158lg 1 mõttes ka aegumise katkemise alus.

3 Eeltoodu põhjal leiab kohus, et haginõue kuulub rahuldamisele summas 205,11 eurot. Menetluskulude jaotusest TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver 4