Obsah (7)

§ 116§ 124§ 118§ 143§ 123§ 137§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse avalikult teatavaks 04.12.2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-14274 T

) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas on tõendamist leidnud, et Xxx´el ja Xxx´l on ühine poeg Xxx.

§ 116

lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel laste suhtes ühine hooldusõigus. 7.

§ 116

lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikukooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on

§ 124

lg-st 1 lähtudes kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 143

lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu parimal viisil.

§ 123

kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 8. Vastavalt

§ 137

lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 119

kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

1. Lapse ema palub lõpetada Xxx´e ja Xxx ühine hooldusõigus Xxx´e suhtes Xxx´e igakordse viibimiskoha, koolieelse lasteasutuse valiku, haridus-, huvihariduse- ja lapse tervist puudutavates küsimustes ja anda märgitud küsimustes hooldusõigus täielikult üle Xxx´ele. Eestkosteasutus ja lapse esindaja toetasid lapse ema ettepanekut.
2. Kohus leiab, et lapse ema avaldus on põhjendatud. Kohus leiab, et puudutatud isiku Xxx´e hooldusõigus peaks osaliselt kuuluma alaealise lapse emale, Xxx´ele, kellega koos laps elab ja kes on taganud lapsele eluks vajalikud elamistingimused, hoolitsuse ja 4 turvalisuse. Laps vajab igapäeva- ja koolielus tuge, juhendamist ning suunamist ja tema jaoks on oluline stabiilsete täiskasvanute olemasolu tema elus. Xxx on märkinud, et vanemate poolt Xxx´e ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud kui mitte võimatu, sest Xxx lapse elust osa ei võta, lapse eluolu vastu mingit huvi ei tunne. Lapse ema suhtlemine last puudutavates küsimustes Xxx´ga on raskendatud, kui mitte võimatu, sest Xxx hoidub kontaktidest avaldajaga. Sisuliselt on avaldajal võimatu teostada ühist hooldusõigust, sest Xxx´lt on praktiliselt võimatu saada nõusolekut lapse elu puudutavates ja ühist otsustamist vajavates küsimustes nagu näites lapse igakordne viibimiskohta valik, lasteaia valik, tulevikus kooli-, huvikooli- ja trenni valik jms küsimused. Xxx on vestluses lastekaitsetöötajaga avaldanud, et ta on vastu Xxx´e poolt kohtusse esitatud avaldusele. Ta eeldab, et küllap on märgitud taotlus kantud Xxx´e soovist asuda tulevikus koos pojaga elama USA-sse (kus elab Xxx´e õde) ja Xxx oleks sellisele elukorralduse muudatusele vastu. Pärast pikemat arutelu hooldusõiguse mõiste üle märgib Xxx, et võib-olla on ta siiski nõus avalduse rahuldamisega, sest suhtlusõigus pojaga jääb ju alles. Xxx kinnitab vestluses, et soovib järgmisel aastal oma töögraafikut muuta ning rohkem Eestis viibida. Xxx on lastekaitsetöötajale avaldanud, et asus õppima septembris Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, kus õpib meditsiiniõeks. Xxx soovib pärast kooli lõpetamist jääda tööle Eestisse. Kirjalikku seisukohta kohtule esitatud avalduse osas Xxx esitanud ei ole.
3. Lähtudes eeltoodust, lapse ema seletustest, eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusest on põhjendatud ja lapse huvides, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ja ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha, koolieelse lasteasutuse valiku, hariduse-, huvihariduse- ja lapse tervist puudutavates küsimustes kuuluks lapse emale. Kohus rahuldab avalduse.
4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud ja tasu jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5