← Eesti

3-15-2746/12

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 02.03.2016, Tartu 3-15-2746 Jüri Landbergi kaebus Kunda Linnavolikogu 05.10.

  1. a otsuse nr 28 tühistamiseks ja tekitatud kahju summas 10 224 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 10.12.
  2. a määrus Jüri Landbergi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jüri Landberg Vastustaja Kunda Linnavolikogu RESOLUTSIOON Jätta Jüri Landbergi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.
  3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  4. Jüri Landberg esitas 03.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Kunda Linnavolikogu 05.10.
  5. a otsuse nr 28 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt oli kaebaja Kunda linnapea. 05.10.2015 avaldas linnavolikogu kaebajale umbusaldust ja vabastas kaebaja ametist, mille kohta koostati linnavolikogu otsus nr
  6. Kuna kaebaja ametist vabastamine oli õigusvastane, palub kaebaja mõista tema kasuks välja hüvitise 6 kuupalga ulatuses. Kaebaja tugineb avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-le
  7. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot.
  8. 13.11.
  9. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja ei olnud ametnik ATS tähenduses ja tal ei ole võimalik esitada ATS § 105 lg-s 1 toodud nõuet. Kaebajal tuli esitada oma nõue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 kohaselt lubatud nõude või nõuetena. Kaebajal tuli teatada, kas ja millise nõude esitab ta Kunda Linnavolikogu 05.10.
  10. a otsuse nr 28 suhtes. Kaebajal tuli täpsustada ja täiendavalt põhjendada hüvitise nõuet. Hüvitamiskaebuse esitamise korral tuli kaebajal tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohane riigilõiv 3 % summast, mille väljamõistmist taotletakse, arvestades, et 15 eurot on kaebaja tasunud.
  11. 30.11.
  12. a esitas kaebaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja leidis, et tal on õigus esitada ATS § 105 lg-s 1 toodud nõue, kuna avaliku teenistuse seaduse kohaldamisalast on välistatud linnavalitsuse liikmed, aga mitte linnapea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) seletuskirjas on öeldud, et vajadusel võib selles seaduses viidata avaliku teenistuse seadusele, sellega andis seadusandja võimaluse reguleerida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses reguleerimata õigussuhteid avaliku teenistuse seadusega. Kaebaja soovib hüvitist 10 224 (6 x 1704) eurot. Kaebaja esitas nõudele riigivastutuse seadusest tulenevad põhjendused ja kinnitas, et tegemist ei ole KOKS § 54 1 lg 1 p-st 3 tuleneva nõudega. Juhul, kui kohus jääb selle juurde, et kaebaja suhtes ei saa kohaldada avaliku teenistuse seadust, esitab kaebaja tühistamiskaebuse, milles taotleb Kunda Linnavolikogu 05.10.
  13. a otsuse nr 28 tühistamist. Kaebaja leidis, et tal ei tule tasuda riigilõivu, kuna hüvitise nõue põhineb saamata jäänud palga nõudel ja selle eest ei võeta riigilõivu RLS § 22 lg 1 p 1 alusel.
  14. Tartu Halduskohus tagastas 10.12.
  15. a määrusega J. Landbergi kaebuse (resolutsiooni p 1) ja pärast kohtumääruse jõustumist riigilõivu 15 eurot J. Landbergile. Halduskohus märkis, et ATS § 2 lg 3 p 10 kohaselt ei kohaldata avaliku teenistuse seadust valla- või linnavalitsuse liikmele. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad linnavalitsuse koosseisu linnapea ja valitsuse liikmed. See tähendab, et avaliku teenistuse seaduses linnavalitsuse liikme kohta sätestatu kehtib ka linnapea suhtes. Sama tuleneb seaduse seletuskirjas toodud põhimõttest, et avaliku teenistuse seadus reguleerib neutraalsete avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Linnapea ametikoht on vaieldamatult poliitilise iseloomuga. Linnavalitsuse liige (erinevalt linnapeast) võib samal ajal olla ka ametnik. Praktikas kasutatakse sellist paralleelstruktuuri, kus sama isik on nii valla- või linnavolikogu poolt kinnitatud valitsuse liige kui ka valitsuse poolt ametisse nimetatud ametnik. Linnapea puhul ei ole see võimalik, kuna KOKS § 50 lg 2 kohaselt ei või vallavanem või linnapea olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on küll viiteid avaliku teenistuse seadusele, kuid puudub konkreetne viide, mis võimaldaks ATS § 105 kohaldamist linnapeale. Kaebaja ei olnud ametnik avaliku teenistuse seaduse tähenduses ja ta ei saa esitada ATS § 105 lg-s 1 sätestatud nõuet. Kui kaebaja taotleb kohtult rahalist hüvitist, siis saab tegemist olla ainult HKMS § 37 lg 2 p-s 4 sätestatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kohus saaks kaebuse menetlusse võtta liitkaebusena, mis sisaldab Kunda linnavolikogu 05.10.
  16. a otsuse nr 28 tühistamise ja kahju 10 224 euro hüvitamise nõudeid. Kaebaja eesmärgid ja esitatud taotlused vajaksid küll täpsustamist (sh tühistamisnõude vajalikkuse ja eesmärgi osas), kuid see ei ole takistuseks kaebuse menetlusse võtmisel. Kohus ei saa aga kaebust menetlusse võtta, kuna kaebaja ei ole täitnud kohtu nõuet tasuda riigilõiv. Nõude 10 224 euro korral on riigilõivu suuruseks 306,72 eurot. Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot, seega tulnuks kaebajal täiendavalt tasuda 291,72 eurot. Nõustuda ei saa kaebajaga, et tal ei tule riigilõivu tasuda RLS § 22 lg 1 p 1 alusel. Eelnimetatud sättes on mõeldud töölepingu seadusest ja avaliku teenistuse seadusest tulenevaid nõudeid. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudele riigilõivuvabastust ei kehti. Õigusaktides on kehtestatud mitmeid erisusi töötajate ja ametnike kaitseks. Sellega kaitstakse töölepingu ja teenistussuhte eeldatavalt nõrgemat ja haavatavamat poolt ning lihtsustatakse suure hulga erineva haridus- ja varandusliku tasemega isikute võimalusi kaitsta oma igapäevast sissetulekut. Sellisteks säteteks on ka ATS § 105 ja sellega analoogiline töölepingu seaduse § 109, mis annavad töötajale ja ametnikule võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue lihtsustatud korras ja RLS § 22 lg 1 p 1, mis vabastab töötajate ja ametnike hüvitisenõuded riigilõivust. Põhjendamatu on laiendada eelnimetatud soodustusi kõigile isikutele, kes teevad tööd ja saavad selle eest tasu. Kaebaja ei ole välja toonud oma eesmärki kohtusse pöördumisel. Kaebusest kui tervikust tuleneb, et kaebaja eesmärk on eeskätt hüvitise saamine. Kaebaja möönab, et Kunda 2 2 linnavolikogu otsus on jõus ja kinnitatud on juba uus linnapea. Seetõttu ei võta kohus kaebust menetlusse osaliselt, üksnes tühistamiskaebuse osas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  17. J. Landberg esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10.12.
  18. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus meelevaldselt ATS § 2 lg 3 p-i
  19. Avaliku teenistuse seaduse seletuskirja kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla või linnaosavanemad ATS-i reguleerimisalast välja jäetud, kuna tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. Seadusandja ei ole laiendanud antud lõike punkti linnapeade ja vallavanemate osas ja leidnud üheselt, et nad on ametnikud ja avaliku võimu teostajad. Seadusandja on kinnitanud oma tahet piirata ATS-i kehtivust ainult valitsuse liikmete, mitte linnapeade ega vallavanemate suhtes, kuna linnavalitsuse liige ei teosta avalikku võimu iseseisvalt, vaid läbi kollektiivse otsustusprotsessi. Viide KOKS § 49 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna linnapea ametkoht ei piirdu ainult linnavalitsuse liikmeks olemisega, vaid ta on linnavalitsuse kui asutuse juht. Halduskohtu seisukoht, et KOKS-is puudub viide, mis võimaldaks ATS § 105 kohaldamist linnapeale, on ekslik, kuna KOKS § 54 lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus. Avaliku teenistuse seaduse seletuskirjas andis seaduseandja õiguse KOKS-is reguleerimata õigussuhete reguleerimiseks ATS-i rakendamisega. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ei reguleeri suhteid, mis on seotud linnapea ebaseadusliku vabastamisega. Viide KOKS § 50 lg-le 2 ei ole kohane, kuna omavalitsusjuhil on volikogu nõusolekul õigus olla ametniku ametikohal teises omavalitsuses. Viide linnapea ametikoha poliitilisele iseloomule on mitmeti tõlgendatav. Kaebaja vabastati linnapea, mitte linnavalitsuse liikme kohustustest. Kui linnapea on poliitiline isik, siis peaks antud tõlgendus laienema ka abilinnapeale, nõunikele ja teistele, kuid seadusandja on piirdunud ainult valitsuse liikmetega. Riigivastutuse seadust ei ole võimalik rakendada, kuna kaebaja ei olnud Kunda Linnavolikoguga avalik-õiguslikes suhetes. Volikogu kinnitab linnapea ametisse ja nende vahel tekib teenistus- ja usaldussuhe, mis kestab kuni linnapea vabastamiseni volikogu poolt. Kui kohus leiab, et omavalitsusjuhile ei rakendu ATS-st tulenev kaitse, siis loobub kaebaja RVastS-st lähtuvast hüvitise nõudest, jäädes HKSM § 37 lg 2 p-st 1 tuleneva tühistamiskaebuse juurde.
  20. 05.01.
  21. a määrusega võttis Tartu Halduskohus J. Landbergi esitatud määruskaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), rahuldas määruskaebuse osaliselt ja muutis Tartu Halduskohtu 10.12.
  22. a määruse resolutsiooni p 1 järgmiselt:
  23. Tagastada kaebus kahju 10 224 euro hüvitamise nõudes. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.12.
  24. a määruse resolutsiooni p 2 (riigilõivu tagastamine) (resolutsiooni p 2), esitas määruskaebuse rahuldamata osas Tartu Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et kaebaja esitas alternatiivselt hüvitamis- ja tühistamisnõuded ning tasus riigilõivu 15 eurot. Määruskaebusest ja kaebaja 05.01.2016 selgitusest tuleneb, et kaebaja soovib tühistamisnõude menetlemist igal juhul. Seega on kohtul võimalik võtta tühistamisnõue menetlusse sõltumatult hüvitamisnõudest ja kaebust ei oleks tulnud täielikult tagastada. Selguse huvides tühistab kohus ka otsustuse riigilõivu tagastamise kohta. Hüvitamisnõude tagastamise osas jääb kohus oma varasema seisukoha juurde ning jätab määruskaebuse selles osas rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3 3
  25. Ringkonnakohus leiab, et J. Landbergi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.
  26. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 10.12.
  27. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.
  28. ATS § 2 lg 3 p 10 alusel ei kohaldata avaliku teenistuse seadust valla- või linnavalitsuse liikmetele. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valitsuse koosseisu vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed. Seega on asjakohatu määruskaebuse esitaja seisukoht, et linnapea ei ole valitsuse liige ja seega kehtib tema suhtes ATS. Ringkonnakohus peab sellega seoses vajalikuks märkida ka seda, et vastasel juhul oleks tegemist ka ebavõrdse kohtlemisega, kuna linnapea suhtes kehtiks ATS ja teiste linnavalitsuse liikmete osas mitte. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud ka ATS seletuskirjale, mille kohaselt ATS reguleerib neutraalsete avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Sisuliselt on määruskaebuse esitaja ka ise õigeks võtnud asjaolu, et linnapea on poliitiline ametikoht. Eeltoodu alusel ei ole kaebajal võimalik esitada ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud nõuet ja seega oli halduskohtul õigus selles osas kaebus tagastada. Kuigi halduskohus tegi kaebuse esitajale ettepaneku esitada HKMS § 37 lg 2 p-s 4 ettenähtud nõue, tasudes ära nõutud riigilõivu. Kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu, siis puudus kohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega oli halduskohus õigustatud kaebuse menetlusse võtma ainult tühistamiskaebuse osas. Ka muud määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole aluseks halduskohtu määruse tühistamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.