Obsah (4)

§ 187§ 188§ 186§ 209

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2016.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18887 Tsiviilasi XXX(XXX) avaldus kohtu nõusolek

) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda

§ 187

ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

lõike 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lõike 1 punktide 1, 2, 6, 7 ja 9 ning 11 kohaselt ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist ja võtta laenu ning teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks, samuti teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, v.a

§ 186

lõikes 4 sätestatud juhtudel.

§ 209

lõike 1 kohaselt võib isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määrata erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka

§-is 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas.

1. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
2. Vastavalt kohtule esitatud dokumentaalsetele tõenditele on tõendatud, et: 9.
3. XXX isa XXX (isikukood XXX) suri 31.03.2006.a. (t/l 11); 9.
4. avaldajale kuulub ¾ mõttelises osas ja XXX ¼ mõttelises osas kaasomandina 3 korteriomandid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, sealhulgas korteriomand asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr 37 (registriosa XXX) ning korteriomandid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosadeks on mitteleluruumid nr 58 ja 59 (registriosad vastavalt XXX ja XXX, t/l 51-56). 9.
5. avaldaja majanduslik seisund võimaldab tal laenukohustusi täita (t/l 12-50, 57).
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ning puudutatud isiku XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse seisukohtadega, uurinud kõiki dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole otstarbekas alaealisele lapsele erieestkostjat määrata ning tehingute tegemine avalduses toodud tingimustel on lapse huvidega kooskõlas, tuleb XXX anda kohtu nõusolek alaealise lapse XXX nimel teha kõik vajalikud tehingud (sealhulgas sõlmida kõik vajalikud lepingud, muuhulgas laenuleping, selle muutmise leping, hüpoteegi muutmise ja/või suurendamise leping, kinnisasja võla- ning asjaõigusleping jne) kasutamaks XXX poolt AS-ist SEB Pank võetava pangalaenu tagatisena XXX ¾ mõttelises osas ja XXX ¼ mõttelises osas kaasomandina kuuluvaid korteriomandeid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, sealhulgas korteriomandit asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr 37 (registriosa XXX) ning korteriomandeid asukohaga XXX(avalduses XXX), Tallinn, mille reaalosaks on mitteeluruumid nr 58 ja 59 (registriosad vastavalt XXX ja XXX). Seega on kohtu hinnangul avaldus põhjendatud, on esitatud alaealise lapse XXX huvides ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine
7. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 4