lg-s 3 sätestatut võib tekkida olukord, kus põhivõlgniku pankrotimenetluse taastamisel hageja nõuded kostja vastu aeguvad. Hageja nõude olemasolu võib sõltuda Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-0955796 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi täitmisest põhivõlgniku poolt. Koos taotlusega esitas hageja ka poolte vahel 29.03.2012 sõlmitud võlatunnistuse, milles käendaja (kostja) kinnitab, et vastutab solidaarselt CGM Grupp OÜ-ga lepingulepingust nr 2006000002 tuleneva ja sissenõutavaks muutunud võla eest summas 63 911,65 eurot. 02.07.2015 esitas kostja seisukoha hageja menetluse peatamise taotlusele, milles palus jätta menetlus peatamata. 11.09.2015 selgitas hageja täiendavalt oma taotlust ja lisas sellele 01.06.2009 kostjale saadetud teate laenulepingu nr 2006000002 erakorralise ülesütlemise kohta alates 01.07.
lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega 27.08.2014 on võlasuhe hageja ja põhivõlgniku vahel lõppenud. Vastavalt
Vastavalt kompromissotsusele ja seda kinnitanud kohtumäärusele, ei ole kompromissi tingimuseks, et kompromissi täitmist tagaks kolmanda isiku poolt antud käendus. Kokku ei ole lepitud ka kostja käenduse üleminekus või laienemises uuele, kompromissi alusel tekkinud kohustusele. Seega puudub võlgnevus, mida kostja käendaks – see on lõppenud kompromissi sõlmimise ja uue kohustuse tekkimisega.
lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Uue kokkuleppe võimalik rikkumine põhivõlgniku poolt ei anna alust pidada 2
. Nimetatud säte ei näe ette võlasuhte lõppemist kompromissi sõlmimisega.
lg 2 kohaselt üksnes eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Hageja ei ole seoses tsiviilasjas nr 2-09-55796 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga oma nõuetest loobunud. Arvestades tsiviilasjas nr 2-09-55796 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduvaid kokkuleppeid kui ka PankrS §-s 190 sätestatut, tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõue ei ole lõppenud. Kompromissiga ei ole AS SEB Pank nõue rahuldatud, vaid üksnes ajatatud. TsMS § 369 järgi võib hagi esitada ka tulevase nõude täitmiseks, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tsiviilasjas nr 2-09-55796 kinnitatud kompromissi järgse kohustuse täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud, seega ei saa välistada, et pankrotis olnud põhivõlgnik edaspidi kompromissi ei täida (eriti arvestades asjaolu, et kompromissi järgsed kohustused on märkimisväärselt suured). Sellisel juhul vastutab kostja selle summa tasumise eest solidaarselt põhivõlgnikuga käenduse maksimumsumma ulatuses. Arvestades PankS §-s 190 sätestatut (menetluse võimalik taastamine tsiviilasjas nr 2-09-55796) võib käesoleval juhul osutuda analoogia korras asjakohaseks TsMS § 356 lg 1, mille kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Vastus Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada.
1 sätestab, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Käesolevas vaidluses esitatud hagi on suunatud isiku vastu, kes käendas 08.04.2008 sõlmitud käenduslepinguga laenulepingust tulenevaid CGM Grupp OÜ kohustusi laenuandja ees. Seega tuleneb kostja vastutus tema ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingust ning
§-ist 145 lg. 1. Põhivõlgniku pankrotimenetlus ega selles menetluses kompromissi sõlmimine ei lõpeta käenduskohustust. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
S § 184 lg. 5 erisätteid, mille kohaselt ei vabasta kompromiss (pankrotimenetluses) võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käenduslepingu punkt 4.4 kohaselt on lepingu eesmärk anda pangale tagatise andmine ka juhuks, kui põhivõlgnik esitab pangale võlaõigusliku lepingu alusel vastuväiteid. Tulenevalt
2 sätetest ei või käendaja esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväidete esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja muuhulgas esitada põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväide tema likvideerimis- või pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendamatult, et käendus on lõppenud seoses põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi sõlmimisega, ja jättis alusetult AS SEB Pank hagi käendaja vastu TsMS §-le 423 lg. 2 p. 2 viidates läbi vaatamata. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja seisukoha menetluse peatamata jätmise osas, kuna selles osas ei ole maakohtu määrus vaidlustatav. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 alusel lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kollom Reet Allikvere Ulvi Loonurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.