← Eesti

3-13-1617/92

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-13-1617 Haldu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-1617 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohtu kohtudirektori 27.06.2013 käskkirjaga nr 13-3/13-182 vabastati IR 30.06.2013 teenistusest Harju Maakohtu konsultandi ametikohalt koondamise tõttu seoses konsultandi ametikohtade kaotamisega kohtu koosseisust.
  2. IR esitas 29.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 01.08.2014) 27.06.2013 käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning 24 kuu ametipalga hüvitisena väljamõistmiseks, alternatiivselt sama käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. 1) Justiitsministeeriumi poolt käivitatud projekti (Harju Maakohtu tõhusama õigusemõistmise projekt) raames kaotati Harju Maakohtus konsultantide ametikohad. Antud projekti raames ei ole õigustatud ametnike koondamine. Konsultandi ja kohtujuristi õigused ja kohustused kattuvad. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. ATS § 90 lg 4 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesandeid muudetakse nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette valmistada neid täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid täitma. ATS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise teenistuskohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus tuleks alati kaaluda, kas ametnikule on sobiva ametikoha leidmine võimalik, ja juhul, kui ei ole võimalik, siis tuleb ka pakkumata jätmist põhjendada. Lisaks tuleb tähele panna, et kuna kõik vabad ametikohad täidetakse reeglina konkursi teel, siis ametnikule uue ametikoha pakkumisel konkursi korraldamise kohustus ei kehti. Justiitsministeeriumi kodulehel on kirjeldatud antud projektiga kaasnevat: projekti olulisim muudatus, mis peab kindlasti kaasa tooma kohtuasjade kiirema ja kvaliteetsema menetluse, oli kohtujuristi ameti loomine. Loodud kohtujuristi ametikoht tõstab kindlasti nii kohtumenetluse kiirust kui ka kvaliteeti, kuna kohtujurist saab tänu oma kõrgemale kvalifikatsioonile osaleda menetluse ettevalmistamisel ning võib seejuures ka iseseisvalt teha menetlustoiminguid, nagu näiteks koostada lahendite projekte, menetleda riigi õigusabi taotlusi, menetluskulusid jne. Samu tööülesandeid on kaebaja konsultandina kohtus täitnud aastaid. Kaebaja ülesandeks konsultandina oli teha erinevaid kohtulahendeid - otsustada tsiviilasja menetlusse võtmine, lahendada menetlusosaliste taotlusi ning valmistada ette lõpplahendite projekte. Korraldavad määrused allkirjastas kaebaja ise. 2) Harju Maakohus on viinud läbi kaks avalikku konkurssi kohtujuristi ametikohale: 02.01.2013 ja 15.05.
  3. ATS § 16 lg 1 ja kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 5 kohaselt täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursi korras. Harju Maakohtus ei olnud aga selleks ajaks õiguspädevalt kinnitatud kohtu struktuuri ja koosseisu ning seega vabu kohtujuristi ametikohti ei olnud. Konkursi läbiviimine oli õigusvastane. KS § 1251 lg 5 alusel kohtujuristi ameti loo2

(8)3-13-1617 misega ei olnud seadusandja eesmärgiks koheselt kaotada konsultandi ametikoht, vaid seda pidi tegema järk-järgult viie aasta jooksul, nagu nähtub seaduse eelnõu seletuskirjast. Harju Maakohus aga kaotas kõik konsultandi ametikohad üheaegselt. Selline tegevus on vastuolus põhiseaduse §-des 9, 10, 13 ja 14 sätestatud põhimõtetega (õiguspärane ootus, võrdne kohtlemine, kaitse riigivõimu omavoli eest, õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu poolt). 3) Enne koondamist ei pakutud kaebajale teist ametikohta (koondamise ajal oli Harju Maakohtus täitmata mitmeid ametikohti) ega võimalust kandideerida istungisekretäri kohale. ATS § 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist pakkuma talle võimaluse korral samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Kuna Harju Maakohtus oli täitmata mitmeid ametikohti (referent, kohtuistungi sekretär), mis vastaksid kaebaja erialale ja kvalifikatsioonile, siis tulnuks kaebajale teist ametikohta pakkuda ja kaebaja tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale, võimaldamaks töötamise jätkamist Harju Maakohtus. Asjaolu, et pakkumist vabadele ametikohtadele kaebajale ei tehtud, on kinnitanud kohtuistungil ka vastustaja tunnistaja IE. Kaebaja ei nõustu tunnistaja ütlustega selle kohta, et kaebajat teavitati võimalusest kandideerida vabale kohtuistungi sekretäri ametikohale. Kaebajat ei ole teavitatud vabast kohtuistungi sekretäri ametikohast. 4) Kaebaja kandideeris jaanuaris 2013 välja kuulutatud konkursil Harju Maakohtu kohtujuristi ametikohale. Harju Maakohtu esimehe kinnitusel ei osutunud kaebaja valituks, kuna kaebaja lapsed on tihti haiged. Haigekassa andmetel ei ole kaebaja lastega viimase kolme aasta jooksul enne jaanuaris 2013 välja kuulutatud konkurssi hoolduslehel olnud. Seega on tegemist otsese diskrimineerimisega ning seda tuleb arvestada hüvitise väljamõistmisel. ATS § 13 kohaselt peavad ametiasutused tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 3 kohaselt on otsene sooline diskrimineerimine ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmisega seotud asjaoludega. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (SoVS § 4 lg 2). 5) Käesoleval juhul tuleb kõrvale kalduda ATS § 105 lg-s 2 nimetatud hüvitise piirist ning õiglane on välja mõista kaebaja kasuks hüvitisena tema 24 kuu ametipalk. 6) Alternatiivse nõude esitamine on õiglane ja see kaitseb kaebaja huve paremini kui algselt esitatud nõue. Kaebaja töötas üle 10 aasta Harju Maakohtus erinevatel ametikohtadel, olles kohtuistungi sekretär, konsultant-istungisekretär ning konsultant. Kaebaja soovib jätkata avalikku teenistust. Kaebaja ei soovi, et ebaõige koondamise tõttu katkeb tema avaliku teenistuse staaž. 3. Harju Maakohus palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kohtujuristiks nimetamist reguleerivad KS § 1312 ja § 1251. Harju Maakohtu esimees kuulutas 02.01.2013 välja avaliku konkursi kohtujuristi ametikohtadele. Avalduse esitanud isikule saatis kohus konkursi tingimused. Kohtujuristi konkursi läbiviimiseks on maakohtu esimehe 03.01.2013 käskkirjaga nr 11-1-1/1 moodustatud konkursikomisjon, kes on ka välja töötanud konkursi tingimused. Vastavalt konkursi tingimustele koosneb konkurss kirjalikust (kohtulahendi projekti koostamine toimiku baasil) ja suulisest voorust (vestlus isiksuseomaduste ja õigusteadmiste väljaselgitamiseks). Konkursi kohta on 06.02.2013 koostatud kohtujuristi konkursikomisjoni hinnang konkursist osavõtnud kohtujuristide kandidaatide sobivusele. Kaebaja on võtnud õigeks, et talle saadeti 15.02.2013 e-kiri, milles teavitati, et kaebaja ei osutunud 3
(8)3-13-1617 kohtujuristi konkursil valituks. Maakohtu esimees kuulutas 20.05.2013 välja avaliku konkursi 20 kohtujuristi ametikohale. Konkursi läbiviimise kord avaldati koos konkursi teatega. Kaebaja ei läbinud suulist vooru, mistõttu ei esitanud komisjon 28.06.2013 otsusega teda kohtu esimehele kohtujuristiks nimetamiseks. 2) Ainetu on kaebaja väide, et konsultandi ja kohtujuristi õigused ja kohustused kattuvad, samuti viide ATS § 90 lg-le
  1. Kaebaja väide, et ta tegi viis kuud sisuliselt sama tööd, mis kohtujuristid, kuid märgatavalt väiksema palga eest, on põhjendamatu, kuna konsultandil puudus kohtunikuabiga võrdsustatud pädevus. 3) Kaebaja väide, et maakohtu esimehe kinnitusel ei osutunud ta valituks, kuna tema lapsed on tihti haiged, on ebaõige ja tõendamata. Kaebaja 22.05.2013 teabenõudele on maakohtu esimees vastanud 22.05.2013 elektronkirjaga. Ainetu ja asjakohatu on kaebaja argumentatsioon, et tegemist on otsese diskrimineerimisega, ning viide SoVS §-le
  2. Harju Maakohtus teenistusse asunud 63-st kohtujuristist on 27-l kohtujuristil alaealised lapsed. Kaebaja arusaam diskrimineerimisest seoses lapsevanemaks olemisega on seega ebaõige. 4) Kaebaja vaidlustas käskkirja pärast ATS uue redaktsiooni jõustumist 29.04.2013 ning seega tuleb lähtuda ATS § 105 lg-s 1 näidatud nõuetest. Viidatud sätte kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõue on ATS § 105 lg 4 kohaselt muu hulgas ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Kuna kaebaja kasvatab kaht alla seitsmeaastast last, siis on nõue lubatav. 5) Kohut eksitav on kaebaja väide, et jaanuaris 2013 talle saadetud teade koondamisest on tingimuslik, st kui kaebaja osaleb kohtujuristi konkursil ning ei osutu valituks, siis jätkab ta konsultandina töötamist. Eelmärgitud informatiivse teate väljastas kohtudirektor 10.01.2013 eesmärgiga teavitada konsultante kohtujuristi konkursist ja eelseisvast konsultantide ametikohtade koondamisest. 27.03.2013 saatis kohtudirektor kaebajale teate vabastamisest koondamise tõttu alates 30.06.2013 ATS § 90 lg 1 alusel. Kaebaja on teate kättesaamist kinnitanud. 6) ATS § 90 lg 7 ei nõua kaebajale teise ametikoha pakkumisest teavitamise kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Harju Maakohtu personalijuhi IE ütlustega on tõendatud, et koondamisteate edastamise ning koondamise vahelisel ajal aprillis 2013 tekkis Harju Maakohtus kolm vaba kohtuistungisekretäri ametikohta ning seoses sellega vestles personalijuht telefoni teel ka kaebajaga, kes ei soovinud kandideerida kohtuistungi sekretäri ametikohale. Kuna keegi koondatavatest konsultantidest ei soovinud asuda vabanenud kohtuistungi sekretäri ametikohale, kuulutas Harju Maakohus välja avaliku konkursi. Tunnistaja vande all antud ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Harju Maakohtus on igal kohtunikul oma istungisekretär ning praktika on selline, et kui kohtuniku koht on täitmata, ei täideta ka vabanenud istungisekretäri kohta enne, kui uus kohtunik on ametisse kinnitatud. Kaebaja koondamise ajal oli igal töötaval kohtunikul istungisekretär olemas.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Harju Maakohtu esimees kuulutas 02.01.2013 välja avaliku konkursi kohtujuristi ametikohtadele. Konkursi kohta koostati 06.02.2013 kohtujuristi konkursikomisjoni hinnang kandidaatide sobivusele. Konkursikomisjon otsustas jätta kaebaja kohtujuristiks nimetamise ettepaneku kohtu esimehele tegemata. Hinnangus on kirjas, mida komisjon arvestas kohtujuristi kandidaatide valikul. Halduskohtul puudub pädevus hakata komisjoni otsust ümber hindama ning komisjoni eest otsustama, keda kandidaatidest oleks pidanud eelistama. See, kes osutus vali- 4
(8)3-13-1617 tuks ja kes mitte, oli kollegiaalne otsus ning komisjon oli pädev seda otsustama. Kaebuse esitajat ei ole diskrimineeritud ning viide SoVS §-le 3 on asjakohatu. 2) Ka teise, 15.05.2013 toimunud kohtujuristi konkursi tulemusel ei osutunud kaebaja valituks (konkursikomisjoni 28.06.2013 otsus). Kohtul puudub pädevus hakata konkursikomisjoni tulemusi ümber hindama või komisjoni eest valikuid teostama. 3) Kohtudirektor edastas 27.03.2013 kaebajale teate teenistusest vabastamisest koondamise tõttu alates 30.06.2013 ATS § 90 lg 1 alusel. Kaebaja kinnitas teate kättesaamist digitaalselt. 4) Kaebajale anti võimalus kandideerida vabale istungisekretäri ametikohale, kuid ta ei soovinud seda. Tunnistajana vande all üle kuulatud Harju Maakohtu personalijuhi IE ütlustega on tõendatud, et koondamisteate edastamise ning koondamise vahelisel ajal aprillis 2013 tekkis Harju Maakohtus kolm vaba kohtuistungi sekretäri ametikohta ning seoses sellega vestles personalijuht telefoni teel ka kaebajaga, kes ei soovinud kandideerida kohtuistungi sekretäri ametikohale. Muid ametikohti kaebajale tol hetkel pakkuda ei olnud, mida kinnitavad tunnistaja IE ütlused. 5) Kohus ei ole pädev otsustama koondamise vajaduse, otstarbekuse jms üle. Koondamine oli tingitud Justiitsministeeriumi projekti elluviimisest, millega kaasnes Harju Maakohtus konsultandi ametikoha kaotamine ning kohtujuristi ametikoha loomine. Kõigile konsultantidele anti võrdselt võimalus kandideerida kohtujuristi ametikohale ning kaebaja kasutas seda võimalust, kuid ei osutunud valituks. Kaebaja suhtes ei ole rikutud põhiseaduse sätteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. IR palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus on jätnud hindamata vastustaja hoolimatu suhtumise, kui kaebaja soovis 20.02.2013 tööajast osaleda lapse arenguvestlusel lasteaias, kuid vastustaja andis selleks loa alles pärast arenguvestluse toimumise aega. Halduskohus on jätnud hindamata kaebaja kontoväljavõtte ja palgateatised, mis kinnitavad, et kaebaja täitis oma tööülesandeid korrektselt. Kaebajale usaldati pidevalt lisaülesandeid ning maksti nende täitmise eest lisatasu ning tulemusliku töö eest preemiat. Kaebajat ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud, kõik väited tema minetuste kohta on paljasõnalised ja tõendamata. 2) Halduskohus on otsuses märkinud, et IE ütlustega on tõendatud, et viimane vestles telefoni teel kaebajaga, kes ei soovinud kandideerida kohtuistungi sekretäri ametikohale. Tegelikkuses kinnitas tunnistaja IE korduvalt, et kaebajale pakkumist ei tehtud. Tunnistaja väide kaebajale telefoni teel vabast kohtuistungi sekretäri ametikohast teatamise kohta on ka vähetõenäoline olukorras, kus tavapärane suhtlus käib e-posti teel. Vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et Harju Maakohtu personalijuht edastas kõigile koondamisteate saanud konsultantidele e-kirja küsimusega, kas neist keegi sooviks võimalusel asuda tööle kohtuistungi sekretärina. Nimetatud e-kirja vastustaja tõendina esitanud ei ole. Sellist e-kirja ei ole kaebajale saadetud. KT e-kiri kinnitab kaebaja väidet, et vabu kohti ei pakutud, vaid pakuti kandideerimist. Kaebajale pakuti kandideerimist loodavale kohtujuristi kohale. Isegi kui lugeda tunnistaja IE väidet teavitamise kohta õigeks, ei ole ikkagi tegemist teise ametikoha pakkumisega. Tööle jäämise eelisõiguse väljaselgitamist ei saa asendada konkursi korraldamisega. Samuti ei saa võimaluse andmist konkursil osalemiseks käsitada teise töö pakkumisena (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-103-06). Tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. 5
(8)3-13-1617 3) Kaebaja väited koondamise õigusvastasuse osas seisnesid muu hulgas selles, et koondamisel ei selgitatud välja isikute ametisse jäämise eelisõigusi, vaid kõik konsultantide kohad läksid koondamisele korraga. Koondamisele sätestatud protseduurireegleid ei kohaldatud. Kohus ei ole kaebuse väiteid selles osas kontrollinud ega neile vastanud. 4) Kaebaja on väitnud ja põhjendanud, et ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud. Kohus ei ole kaebuse väiteid selles osas kontrollinud ega neile vastanud. Kohus on suurema tähelepanu pööranud sellele, et kaebaja ei ole võitnud kohtujuristi konkurssi ning kokkuvõttes põhjendas kohus sellega kaebaja koondamise õigsust. Kohtu selline lähenemine on väär. Küsimus ei ole selles, et kaebaja ei osutunud valituks kohtujuristi konkursil, vaid koondamise tegelikus aluses. Koondamise aluseks ei olnud kohtujuristiks valituks mitteosutumine, vaid koondamise alus on konsultandi ametikohtade üheaegne kaotamine kohtu koosseisus. 5) Vaidlustatud käskkiri on muu hulgas õigusvastane ka seetõttu, et konsultantide ametikohtade koondamine on viidud läbi Harju Maakohtu esimehe tühise 18.12.2012 käskkirja nr 8-1/6 alusel. Käskkiri, milles nähti ette kohtu koosseisus 66 kohtujuristi, on tehtud enne, kui vastav amet oli riigi poolt loodud. Samuti on selle käskkirjaga kinnitatud kohtu koosseis, mille kinnitamiseks puudus maakohtu esimehel pädevus. Kuna 18.12.2012 käskkiri on tühine, siis on õigusvastane ka selle käskkirja alusel alates 30.06.2013 toimunud koondamine ja kaebaja teenistusest vabastamine. Halduskohus otsuses selles osas oma seisukohta väljendanud ei ole. 6. Harju Maakohus palub 24.04.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud ja ümber lükanud kaebaja väited tema kui lapsevanema väidetavast diskrimineerimisest. Kuna koondati kõik konsultandid ja vanemkonsultandid, pole kaebaja suhtes võrdse kohtlemise ega õiguspärase ootuse põhimõtet rikutud. Tunnistaja VV ütlustega on tuvastatud, et kohtujuristi konkursikomisjoni liikmed ei küsinud kunagi kandidaadilt, mis perekonnaseis tal on, kui palju tal lapsi on jne, laste küsimuse püstitamine oli täiesti välistatud. Aastal 2013 teenistusse asunud 63-st kohtujuristist on 27-l alaealised lapsed. Seega on ebaõige kaebaja väide tema diskrimineerimisest seoses lapsevanemaks olemisega. 2) Halduskohus on igakülgselt analüüsinud asjaolu, et kaebaja kandideeris jaanuaris ja mais 2013 välja kuulutatud Harju Maakohtu kohtujuristi konkursil, kuid ta ei osutunud valituks, mida kinnitavad 06.02.2013 kohtujuristi konkursikomisjoni hinnang konkursist osa võtnud kohtujuristide kandidaatide sobivusele ja 28.06.2013 kohtujuristi konkursikomisjoni otsus. Kohtujuristi konkursikomisjon on kollegiaalselt otsustanud jätta kaebaja esitamata kohtu esimehele kohtujuristiks nimetamiseks. Kaebaja on minetanud tähtaja vaidlustada jaanuaris 2013 toimunud kohtujuristi konkursiga seonduvaid asjaolusid ja 06.02.2013 komisjoni otsust, mida kinnitab Tallinna Halduskohtu 12.08.2014 määrus (haldusasi nr 3-14-50759). 3) Kaebaja väited, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ja talle on makstud lisatasu ning tulemusliku töö eest preemiat, ei lükka ümber asjaolu, et Harju Maakohtus koondati kõik konsultandid ja vanemkonsultandid ja kaebaja ei osutunud avalikul konkursil kohtujuristiks valituks. Väited lapse arenguvestlusele osalemisele lubamisest ei seondu käesoleva vaidlusega. 4) Väär on kaebaja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-103-06, mille kohaselt ei saa tööle jäämise eelisõiguse väljaselgitamist asendada konkursi korraldamisega. Viidatud lahend puudutab töölepingu seaduse alusel lahendatud asja. ATS § 16 lg 1 kohaselt täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursi korras. 5) Halduskohus on hinnanud IE ütlusi õigesti. ATS § 90 lg 7 ei nõua kaebajale teise ametikoha pakkumisest teavitamise kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Kaebaja on kaebuses 6
(8)3-13-1617 kinnitanud, et maakohtu kohtudirektor on saatnud 10.01.2013 teate konsultantidele kohtujuristi konkursist ja eelseisvast konsultantide ametikohtade koondamisest. Kaebaja on kinnitanud, et talle pakuti kandideerimist loodavale kohtujuristi kohale. Vastustaja sai pakkuda kaebajale kandideerimist kohtujuristi kohale, mis tulenes otsesõnu KS § 1251 lg-st
  1. 6) Harju Maakohus ei saanud kaebaja teenistusest vabastamist vältida, sest vabu ametikohti, mida talle pakkuda, koondamise hetkel ei olnud. Kaebaja vabastati teenistusest alates 30.06.2013 Harju Maakohtu konsultandi ametikohalt ATS § 90 lg 1 alusel koondamise tõttu seoses ametikoha koondamisega tulenevalt muudatustest kohtu struktuuris ja koosseisus, s.o kohtujuristi ametikohtade loomisega ning vanemkonsultandi ja konsultandi ametikohtade kaotamisega. 7) Konsultandil puudus seaduses sätestatud kohtunikuabiga võrdsustatud pädevus. Seega on ainetu kaebaja väide, et konsultandi ja kohtujuristi õigused ning kohustused kattuvad, samuti viide ATS § 90 lg-le
  2. 8) KS § 9 lg-st 4, §-st 12 ja §-st 1251 tulenevalt oli Harju Maakohtu esimees pädev kinnitama maakohtu struktuuris ja kohtuteenistujate koosseisus kohtujuristi ametikohad alates 01.01.2013 ning ette nägema vanemkonsultantide ja konsultantide ametikohtade koondamise ja selle tähtaja. Seega on maakohtu esimehe 18.12.2012 käskkiri nr 8-1/6 seaduslik ega ole tühine. 9) Kaebaja seisukoht, et Justiitsministeeriumi ja Harju Maakohtu tõhusama õigusemõistmise projekti raames ametnike koondamine ei ole õigustatud ja sellise projekti läbiviimiseks puudus õiguslik alus, ei ole õige. Harju Maakohtu kohtunike üldkogu on projekti heaks kiitnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja vabastati teenistusest õiguspäraselt. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Praeguse vaidluse esemeks on kaebaja koondamine, mitte aga Harju Maakohtus toimunud kohtujuristi konkursside, millel kaebaja ei osutunud edukaks, tulemused. Olukorras, kus kohtu struktuurist kaotati kõik konsultandi ja vanemkonsultandi ametikohad ning ükski varem neil ametikohtadel teenistuses olnud isikutest ei jätkanud konsultandi või vanemkonsultandina teenistust, on asjakohatu rääkida kaebaja diskrimineerimisest. Samal põhjusel ei saanud vastustaja otsustada selle üle, kas ja millisel teenistujal on teenistusse jäämisel eelisõigus. Kaebaja väited, mis puudutavad tema edukat teenistusülesannetega toimetulemist, lisatasude ja preemiate saamist, minetuste puudumist ja vastustaja hoolimatut suhtumist, on praeguse vaidluse kontekstis asjakohatud.
  5. Tegemist ei olnud olukorraga, kus ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas asutuses või ka ametikoha ülesannete väheolulise muudatusega. KS §-ga 1251 loodi uus kohtujuristi institutsioon. Kohtujurist on ametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluse ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all ning kes on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik (KS § 1251 lg-d 1 ja 2). Erinevalt KS
  6. ptk-s nimetamata kohtuametnikest ja kohtu töötajatest, kelle teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras ja kohtu kantselei kodukorras (KS § 127), on kohtujuristi ametikoht ja pädevus sätestatud seadusega. Järeldust, et tegemist ei ole pelgalt seni konsultantide teenistusülesandeid täitvate ametnike kohtujuristideks ümber nime7
(8)3-13-1617 tamisega, ei väära ka kaebaja osutatud Riigikohtu lahend nr 3-4-1-29-
  1. Viidatud lahendis (p 49) on selgitatud, et üldkogu ei anna selle otsusega üldist ja kõikehõlmavat hinnangut, millised konkreetsed ülesanded kohtusüsteemis on käsitatavad õigusemõistmisena PS § 146 mõttes ning kas ja millistel tingimustel saab neid kohtus anda ametnike pädevusse, kes ei ole kohtunikud.
  2. Kaebaja väited, et seadusandja eesmärgiks ei olnud koheselt kaotada konsultandi ametikohad, vaid seda pidi tehtama järk-järgult, ei anna alust asuda seisukohale, et konkreetselt Harju Maakohtus kõigi konsultandi ametikohtade üheaegne kaotamine oleks seadusega vastuolus. Kohtusüsteemi tervikuna vaadeldes ongi üleminek kohtujuristide ametikohtadele toimunud järk-järgult.
  3. Harju Maakohtu esimehe 18.12.2012 käskkiri nr 8-1/6, millega kinnitati alates 01.01.2013 Harju Maakohtu struktuur ja koosseis õigusemõistmise funktsiooniga seotud osas, ei ole tühine haldusakt. Haldusakti andmiseks pädevuse puudumine peab olema ilmselge, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Samuti ei ole nimetatud käskkiri tühine ega ka õigusvastane kaebaja osutatud asjaolu tõttu, et käskkiri anti välja enne 01.01.2013, kui jõustus kohtujuristi ametikohad ette näinud seadus. Maakohtu esimehe käskkirjas on ette nähtud struktuur ja koosseis alates 01.01.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohtujuristi ametikohad saanuks vastustaja täita ka ametniku üleviimise korras avalikku konkurssi korraldamata. KS § 1251 lg 5 eriseaduse sättena sellist võimalust ei anna – kohtujuristi vaba ametikoht tuleb täita avaliku konkursi korras.
  6. Halduskohus ei ole teinud tunnistaja IE ütluste põhjal ebaõigeid järeldusi. IE ütlustest nähtub, et vastustaja püüdis teiste hulgas kaebaja koondamist vältida ning kaebajalt uuriti, kas ta on huvitatud kohtuistungi sekretäri ametikohast. Kuna ükski konsultant istungisekretäri ametikoha vastu, mis tol hetkel oli vaba, huvi ei tundnud, ei viidud läbi sisekonkurssi. Samuti oli kaebajal võimalus kandideerida kohtujuristi ametikohale.
  7. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud kulud samuti tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Ruth Plaks Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.