← Eesti

3-16-318/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-318 Haldusasi ML kaebus tema teise vanglasse ümber-paigutamise keelamiseks Menetlusosalised Kaebaja – ML Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.02.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ML määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta ML määruskaebus rahuldamata.
  2. Jätta Tallinna Halduskohtu 18.02.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-318 p 1 muutmata. Muuta määruse p 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5), välja arvatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist puudutavas osas (HKMS § 252 lg 7 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. ML kannab vanglakaristust alates 05.04.2009, karistuse kandmise tähtajaga 10.12.
  4. Isik on paigutatud justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5 lg 2 p 1 alusel karistust kandma Tallinna Vanglasse. 10.04.2015 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on ML riskihindamise tulemusel kõrgohtlik.
  5. ML esitas 12.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata tema paigutamine Tallinna Vanglast Tartu või Viru Vanglasse. 14.02.2016 jõustus täitmisplaani muudatus, mille § 5 lg 1 p 4 kohaselt elukoha järgi Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes 3-16-318 riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega või kõrg- või üliohtlik, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Ümberpaigutamine riivab oluliselt kaebaja perekonnaõigust, kuna kaebaja perekond/lähedased elavad Keilas ja Vaidas ning neil on raskendatud tulla kokkusaamisele Tartu või Viru Vanglasse. Aprillis peaks algama kaebaja suhtes uus riskihindamine, mille tulemusel peaks langetatama kaebaja riskitaset kõrgohtlikust ohtlikuks.
  6. Tallinna Vangla selgitas halduskohtule esitatud seisukohas, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 19 lg-st 2 kinnitab kinnipeetava ümberpaigutamise korra valdkonna eest vastutav minister. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 4 kohaselt elukoha järgi Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega või kõrg- või üliohtlik, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Määruse seletuskirjast nähtub, et arvestades Tallinna Vangla üldist seisukorda ning asjaolu, et tegemist on ühiselamu tüüpi vanglaga, ei ole otstarbekas viia kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate vangistust täide Tallinna Vanglas. Kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate üle järelevalve teostamine on tõhusam kambervangla tüüpi Viru Vanglas ja Tartu Vanglas. Täitmisplaan on vanglale täitmiseks kohustuslik. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat. ML poolt karistuse kandmine Viru või Tartu Vanglas tema peresidemeid ega nende säilimist kuidagi kahjustada ei saa. Kuigi vangistusseadusest tulenevalt on kaebajal õigus saada kokku perekonnaliikmetega, ei tähenda see, et kinnipeetav saaks karistust kanda ainult perekonnaliikmete elukoha läheduses. Kaebaja tütar ML on ligi 17-aastane neiu, kelle puhul ei saa rääkida võimatusest üksi ühistranspordiga liigelda, eriti arvestades kaebaja poolt välja toodut, et ka praegusel ajal tulevad tema lähedased vanglasse kokkusaamistele ühistranspordiga. Tallinna Vanglale ei ole teada asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et kaebaja tütrel esinevad sellised erakorralised asjaolud, mis välistaksid tema liikumise Eesti erinevate linnade vahel. Kaebaja väide, et tema riskitaset võidakse järgmise hindamise käigus langetada, on isiku subjektiivne seisukoht, millele ei ole praegusel hetkel mitte ühtegi õigusaktidest tulenevat kinnitust ning mille alusel ei saa jätta kaebajat vastavalt täitmisplaani § 5 lg 1 p-le 4 ümber paigutamata.
  7. Tallinna Halduskohus tagastas 18.02.2016 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat ning kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava nõusolekut (vt Riigikohtu 14.02.2011 otsus nr 3-3-1-76-10). Samas on Riigikohus 02.06.2010 otsuses nr 3-3-1-30-10 märkinud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Karistuse kandmine Viru või Tartu Vanglas kaebaja peresidemete säilimist ei kahjusta. Arvestades Eesti väiksust, ei ole pere ja lähedaste teises linnas elamine selline põhjus, mille pärast tuleks kinnipeetav jätta teise vanglasse ümber paigutamata. Isiku ümberpaigutamine karistuse kandmiseks Tartu või Viru Vanglasse võib külastamisel kaasa tuua teatud ebamugavusi lähedastele ja sugulastele, kuid Eesti väiksust ja transpordivõimalusi arvesse võttes ei saa liiklemist Eesti suuremate linnade vahel pidada koormavaks määral, mis takistaks soovi korral kokkusaamistele tulemist. Samuti on kaebajal võimalik lähedastega suhelda kirja või telefoni teel. ML subjektiivne hinnang, et tema riskitaset võidakse järgmise riskihindamise käigus langetada, ei ole aluseks tema ümber paigutamata jätmisele. Kuivõrd kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 2

(4)3-16-318 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. ML palub 23.02.2016 määruskaebustes halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Ümberpaigutamine riivab kinnipeetava huve. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt riivab ametniku üleviimine teise teenistuskohta tema perekonnapõhiõigust ja seda põhimõtet tuleks arvestada ka kinnipeetavate puhul, kuna ka neil on põhiõigused. Kirja ja telefoni teel suhtlemise võimalus ei saa asendada vahetuid kokkusaamisi. Kaebaja pereliikmetel on raske tulla kokkusaamistele teise vanglasse. Kaebaja õpib
  2. klassis.
  3. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Halduskohus tagastas kaebuse lõppjäreldustes õigesti, ehkki kaebuse tagastamise aluseks tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 asemel lugeda HKMS § 121 lg 2 p
  5. Nõustudes ülejäänud osas halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu motiive HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist puudutavas osas tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni muuta, jättes taotluse läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata. Muus osas jääb määrus muutmata.
  6. Halduskohus käsitas ML 12.02.2016 avaldust õigesti keelamiskaebusena, mille tagamiseks soovib kaebaja esialgset õiguskaitset. Keelamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna Tallinna Vanglas karistust kandva kinnipeetava, keda on individuaalses täitmiskavas peetud kõrgohtlikuks, ümberpaigutamine Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse on täitmisplaani 14.02.2016 jõustunud muudatuste kohaselt kohustuslik. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 4 sätestab nüüdsest, et elukoha järgi Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega või kõrg- või üliohtlik, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. ML vanglasse paigutamise ajal ei sätestanud kehtiv õigus keeldu paigutada Tallinna Vanglasse kinnipeetavat, kes riskihindamise tulemusel on kõrgohtlik. Täitmisplaani rakendussätetesse lisati alates 14.02.2016 säte, et kinnipeetava, kes kannab karistust Tallinna Vanglas ja on riskihindamise tulemusel kõrg- või üliohtlik, paigutab vangla hiljemalt
  7. aasta
  8. aprilliks ümber Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest (§ 232 lg 3). Seega tuleb Tallinna Vanglal paigutada ML Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse hiljemalt 30.04.
  9. ML ümberpaigutamise küsimuse lahendamisel ei ole siduv ega oma otsustavat tähtsust kinnipeetava väide, et tal oleks perekonnaliikmetega suhtlemine lihtsam Tallinna Vanglas viibides. Kuna kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda endale sobivasse kinnipidamiskohta paigutamist, pole tema õiguslik seisund võrreldav ametnikuga, keda soovitakse üle viia teise teenistuskohta. Vaidlust pole selle üle, et praegusel ajal sisaldab individuaalne täitmiskava riskihindamise tulemusel kaebaja kohta antud hinnangut, et ta on kõrgohtlik. Kui tulevase riskihindamise käigus peaks see hinnang muutuma, saab kaebaja taotleda enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. ML alustas 01.09.2015 õpinguid
  10. klassis, kuid tema ümberpaigutamisega õpe ei katke, vaid see jätkub vanglas, kuhu ta ümber paigutatakse. Nähtuvalt määruskaebusele esitatud vastusest ei esine Tallinna Vangla arvates ML puhul erandlikke asjaolusid, mis välistaksid tema ümberpaigutamise. Ringkonnakohus leiab, et praegusest vaidlusest ei ilmne asjaolusid, mis annaks alust pidada sellist hinnangut ilmselgelt meelevaldseks ning täitmisplaani muudatust kaebaja perekonnapõhiõiguse ebaproportsionaalseks riiveks. Esimese astme kohus ja Tallinna Vangla on piisava põhjalikkusega selgitanud, et kinnipeetaval on võimalik jätkata pika- ja lühiajaliste kokkusaamistega ka Tartu Vanglas või Viru Vanglas viibides, ehkki see võib konkreetsel juhul sõltuvalt asjaoludest olla lähedaste jaoks logistiliselt senisest koormavam. Teisalt pole Tartu 3
(4)3-16-318 Vanglas ja Viru Vanglas kokkusaamiste graafik sedavõrd ülekoormatud kui Tallinna Vanglas, mistõttu toob kaebaja ümberpaigutamine kaasa ka positiivseid mõjusid kokkusaamiste korraldamisele. Lähedaste võimalikud ebamugavused ega ka kinnipeetava huvi säilitada oma senist vanglakeskkonda pole aga sama olulised kui avalik huvi tagada riskihindamise tulemusel kõrgohtlikuks tunnistatud kinnipeetavate äraviimine Tallinna Vanglast, mis on laagertüüpi ja vananenud vangla ning seetõttu kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate kinnipidamiseks julgeolekukaalutlustel vähem sobiv kui Tartu Vangla ja Viru Vangla. Lisaks on Tallinna Vanglas vaja ruumi juurde 01.06.2016 suletavast Harku ja Murru Vanglast ümberpaigutatavate kinnipeetavate jaoks. Ringkonnakohus leiab, et avalikku huvi kõrgohtlike kinnipeetavate ümberpaigutamiseks tuleb praegusel juhul pidada ülekaalukaks.
  1. Seoses kaebaja 02.03.2016 avaldusega märgib ringkonnakohus, et Tallinna Vangla poolt 16.02.2016 halduskohtule esitatud andmete kohaselt ei ole kaebaja elukaaslane alates
  2. aasta algusest käinud kordagi käinud Tallinna Vanglas ML-ga kokkusaamistel. Kaebaja on küll esitanud vanglale arvukalt taotlusi oma lähedastega kohtumiseks, kuid paljud neist on toimumata jäänud. Seejuures elukaaslasega planeeritud 3 kohtumist jäid kõik ära, kuna elukaaslane ei ilmunud kohale. Sellest võib järeldada, et Tartu Vanglasse ümberpaigutamine ei saa olla elukaalasega kokkusaamiste toimumata jäämise põhjuseks.
  3. Kuna kaebus tagastatakse perspektiivituse tõttu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 ls 1 alusel rahuldamata. Kaebuse tagastamise määrus pole veel jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jätta. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et HKMS § 249 lg 3 ls 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ajal (nt tunnistatakse vaidlustatud haldusakt kehtetuks). Nimelt põhjendatakse seda sätet HKMS eelnõu seletuskirjas järgmiselt: „Lõiget 3 on täiendatud täpsustava lausega, mille kohaselt jätab kohus EÕK taotluse läbi vaatamata, kui selle lahendamise ajal on esialgse õiguskaitse rakendamise vajadus ära langenud.“ Neil kaalutlustel tuleb selles osas halduskohtu määruse resolutsiooni muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.