KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Erika Õisla Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2241 Tsiviilasi XXX

§ 162lg 3 tähenduses.

1. Jätta rahuldamata Riigi Tugiteenuste Keskuse vastuväide XXX(pankrotis) suhtes kohustustest vabastamisele menetluse algatamisele.
2. Algatada XXX(isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le

2. Vangistuses viibides kehtib XXXkohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub XXXkohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
4. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
5. Pärast vangistusest vabanemist tuleb XXX kanda igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti oma töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
6. detsembril). Väljamaksed võlausaldajatele tuleb teha vastavalt määruses märgitud jaotistele.
7. XXX esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates

1. aasta
2. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 2,34 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 390 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1–11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lg 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
3. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
4. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud 11.02.2015 esitas XXX kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohtu 14.04.2015 määrusega kuulutati välja XXX pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Jaotusettepanek on kinnitatud 30.09.2015 kohtumäärusega. 12.11.2015 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, 3 määrata pankrotihaldurile tasu 624 eurot, millele lisandub käibemaks 124,80 eurot, millest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot palub hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest, jätta võlgniku pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, vabastada haldur võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 18.11.2015 esitas XXX(pankrotis) võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, edaspidi RTK) vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele. RTK leiab, et olukorras, kus võlgnik kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita oma eesmärki. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 selgitanud, et see, et pankrotivõlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest

§ 175lg 2 alusel.

RTK arvates on eelnimetatu asjakohane juhtudel, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kohustustest vabastamise menetluse läbi viimine ja kohustustest vabastamine füüsilise isiku suhtes toovad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide täitmise.

§ 2

teise lause kohaselt on füüsilise isiku pankrotimenetluse üheks eesmärgiks võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseadusega ettenähtud korras.

§ 175

kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat, milline tähtaeg käesoleval juhul saabuks enne vabanemist 2023 aastal. RTK leiab, et

§-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise hindamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikul teadaolevalt pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustustest üle 87% kohustused Eesti Vabariigi ees (Tartu Ringkonnakohtu otsus 2-13-19613). Võlgnik ei ole vaidlustanud lõpparuandes toodut, et tegemist on kriminaalasjades väljamõistetud menetluskuludega. RTK leiab, et kuigi

§ 176

lg 2 kohaselt ei ole kriminaalkohtumenetluse kuludest vabastamine pankrotiseadusega välistatud, ei täida

2 sätestatud eesmärki ka see, kui kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja läbi viia selleks, et isik, kes kannab karistusena pikaajalist vangistust, saaks vabaneda oma kohustustest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada võlgnikule lõpptulemusena uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda ikkagi koos vabanemisega, kuid antud juhul kulgeks kohustustest vabastamise menetluse periood isiku vangistuses viibimise ajal. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 16.11.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 800 eurot hiljemalt 21.11.2015. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule 4 valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja II rahuldamisjärgu nõuet kokku summas 19 803,79 eurot. I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Jaotiste alusel väljamakseid vahendite puudumise tõttu tehtud ei ole. Müümata pankrotivara puudub. Võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul kuritegude, mis ei ole pankrotikuriteod, toimepanemine. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajatele nende rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 7,8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 624 eurot, millele lisandub käibemaks summas 124,80 eurot, kokku 748,80 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnikul ja võlausaldajatel halduri tasu osas vastuväited puuduvad. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 624 eurot, millele lisandub käibemaks 124,80 eurot, kokku 748,80 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 748,80 eurot (s.h käibemaks).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kinnitada pankrotimenetluse kuluna 5 bürookulud summas 124,48 eurot, mille osas võlgnik ega võlausaldajad vastuväidet esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Jaotusettepanekuga kohus halduri esitatud bürookulusid ei kinnitanud.

§ 66

lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 124,48 eurot kinnitamisele.

§ 150

lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd kohus lõpetab XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

§ 65 lg 11 ja lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 227 eurot, millele lisandub käibemaks 45,40 eurot, kokku 272,40 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnikult XXX. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise Bürooteenused ja Õigusabi OÜ-le.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX(pankrotis) on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. XXX(pankrotis) võlausaldaja RTK esitas vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja leiab, et olukorras, kus võlgnik kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita oma eesmärki. RTK leiab, et

§-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise hindamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikul teadaolevalt pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustustest üle 87% kohustused Eesti Vabariigi ees.

§ 2

sätestatud eesmärki ei täida asjaolu, et, kui kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja läbi viia selleks, et isik, kes kannab karistusena pikaajalist vangistust, saaks vabaneda oma kohustustest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada võlgnikule lõpptulemusena uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda ikkagi koos vabanemisega, kuid antud juhul kulgeks kohustustest vabastamise menetluse periood isiku vangistuses viibimise ajal. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas märgib kohus järgmist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 selgitanud, et see, et pankrotivõlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu 6 keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest

§ 175lg 2 alusel.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 eelnimetatut täpsustanud ja märkinud, et eeltoodu on asjakohane juhtudel, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamine aitavad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamisele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada

§ 2

teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 märgib, et

§-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise üle otsustamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja, so Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõuet summas 19 316,53 eurot, mis seisneb XXX(pankrotis) riigi kasuks väljamõistetud kriminaalmenetluse kuludes ning Aktsiaselts XXX nõuet summas 487,26 eurot. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnikul puuduvad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustusest tulenevad tunnustatud nõuded, mis

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe. Kohus peab siiski võimalikuks riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludest kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise teel vabaneda. Kohtu hinnangul XXX(pankrotis) kohustuste struktuur ei ole takistuseks pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisel. XXX(pankrotis) kannab alates 20.04.2012 karistust Tallinna Vanglas tähtajaga kuni aprill 2023.

§ 175

kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat, millest tulenevalt saabuks XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise tähtaeg kõige varem detsembris 2018 ja kõige hiljem detsembris

1. Kohus nõustub Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu seisukohaga osas, milles võlausaldaja leidis, et uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda koos vabanemisega. XXX(pankrotis) kinnipidamisasutusest vabanemise tähtaeg on aprillis
2. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt aeguvad pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kümme aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist. Seega aeguvad XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded detsembris 2025, st peale võlgnikule karistuseks mõistetud vangistusaja lõppu aprillis
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnik vabaneb kinnipidamisasutusest enne pankrotimenetluses tunnustatud nõuete aegumist, siis täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldaks võlgnikule kinnipidamisasutusest vabanedes uut majanduslikku algust. Kohus on teinud järelepärimise Tallinna Vanglale saamaks teada võlgniku tööhõive kohta kinnipidamisasutuses. Tallinna Vangla teatas, et kinnipeetav XXXon varasemalt avaldanud soovi tööhõives osalemiseks, kuid vabade töökohtade puudumisel ei olnud vanglal võimalik teda tööle rakendada. Vangla määras XXXmajandustöödele 23.12.2014, kuid Vangla meditsiiniosakonna poolt vabastati XXXmajandustöödelt seoses tervisliku seisundiga. XXXei ole makstud töötasu. Kohtu hinnangul asjaolu, kas võlgnikul on või ei ole kinnipidamiskohas võimalik täita kohustusest vabastamise menetluse kohustusi, ei saa olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Samuti ei saa välistada kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgniku kohustuste täitmist kolmanda isiku poolt. Täiendavalt kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei tähenda automaatselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Otsustamisel kohus hindab kuidas on võlgnik menetluse kestel oma kohustusi täitnud ja kas võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 171

lg 2 p-d 1-5 sätestavad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Tegemist ei ole avatud loeteluga. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

7 Kuivõrd kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171

lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis leiab kohus, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihalduri aruande kohaselt võlausaldajate üldkoosolek ei ole omapoolset ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas teinud. Asja materjalidest nähtuvalt on kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks andnud võlgnik ise. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgniku enda usaldusisikuks määramine majanduslikult otstarbekas ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus XXXennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab XXXesitama kohtule aruandeid ja arveldamiseks kasutatavate kontode väljavõtted usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (võlgniku tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (XXXtöö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab XXXkandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Vangistuses viibides lasub XXXkohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tallinna Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta

1. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga. Pärast vangistusest vabanemist lasub XXXkohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Pärast vangistusest vabanemist võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 8 algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 176

lg-le 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /Allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9