lg 5, 78 p 2 määrata Valeri Krasnovile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 22.11.2016. Kohustada Valeri Krasnovi katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Valeri Krasnovi katseajal järgima
lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Valeri Krasnov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Valeri Krasnov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Krasnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Krasnov kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 03.03.2009 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta tunnistati süüdi
Valeri Krasnov tunnistati süüdi
Valeri Krasnov tunnistati süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Valeri Krasnovile 9 aastat 6 kuud vangistust. Vastavalt
lg 2 suurendati mõistetud karistust 12.04.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra 6 kuud vangistust ja lõplikult mõisteti Valeri Krasnovile 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust loetakse alates
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on Valeri Krasnov abielus olnud kaks korda, abielud on lahutatud. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati isikuvastaste (tapmine, piinamine) kuritegude ja vägivaldse varavastase kuriteo (röövimine) eest. Vanglas viibib kinnipeetav teist korda. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad vargused, mootorsõiduki ärandamine, vara tahtlik hävitamine või rikkumine. Valeri Krasnov kannab vangistust katseajal toimepandud kuritegude eest. Seega varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Negatiivne on asjaolu, et kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Valeri Krasnov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 22.11.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Valeri Krasnovile
Valeri Krasnov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib alustada normaalset elu ja asuda tööle. Vabaduses suudab ta alkoholi tarvitamisest hoiduda. Reaalselt on ta vanglas esimest korda. Seoses alkoholi ja vägivaldsusega on temaga läbiviidud vestlusi ja sotsiaalprogramme. Loomulikult oli neist programmidest kasu. Oma lastega ta suhtleb. Tütar on xxxx ning ta pidevalt helistab tütrele. Oma lapsi ta toetab võimaluse korral. Töövõimetus xxxx on määratud seoses sellega, et ta teenis Afganistanis ja sai seal haavata. Ta võib öelda, et Afganistani tagajärjel tekkis tal n-ö alkoholilembus. Nüüd on ta aru saanud, et saab ka ilma alkoholita elada. Ta töötab xxxx, seal on elamispinnad odavad ja ta arvab, et aasta jooksul saab ta osta endale elamispinna. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Valeri Krasnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 18.01.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetav V. Krasnovi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega omavad tähtsust kõik loetelus sisalduvad punktid ja nende liigitamine tähtsateks ning vähemtähtsateks ei oleks asjakohane. Küll ei ole aga välistatud, et sõltuvalt konkreetse ennetähtaegse vabastamise asjaoludest võivad mõningad asjaolud toodud loendis siiski teistest kaaluandvamateks osutuda. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kuna V. Krasnov kannab liitkaristust mh tahtliku tapmise ja röövimise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii teise inimese tapmine kui ka võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt 5 ühiskonna hukkamõistu. V. Krasnovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral (sh kahe karistuse andmed on arhiveeritud), viimati isikuvastaste (tapmine, piinamine) kuritegude ja vägivaldse varavastase (röövimine) kuriteo toimepanemise eest. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. V. Krasnovi näol on tegemist isikuga, kes olles tingimisi karistatud varavastaste kuritegude eest, jätkas vahetult pärast Viru Maakohtu 12.04.2006 kohtuotsuse väljakuulutamist röövimisega ning novembris 2006 pani toime tapmise. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. V. Krasnov kannab vangistust katseajal tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasemad karistamised ning tema suhtes kulgev (Viru Maakohtu 12.04.2006 kohtuotsusega määratud) katseaeg ei takistanud teda uute tahtlike kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Varasemad tingimuslikud karistused ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute tahtlike kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on V. Krasnov ohtlik avalikkusele ning konkreetsetele täiskasvanutele; ohustatud on isiku lähedased, naisterahvad (risk ühiskonnas). Oht on vahetu. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul V. Krasnov vangistusest vabastamata. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Temal kuritegelik käitumine on otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et V. Krasnov võib jätkata vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav V. Krasnovi puhul selliseid veenvaid asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Valeri Krasnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et Valeri Krasnovi võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Nagu nähtub prokuröri arvamusest, on siin palju valesid fakte. Näiteks see, et Valeri Krasnov kannab vanglas karistust esimest korda, mitte teist korda. Samuti see, et teda on distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral, kuigi tema distsiplinaarkaristus ei ole enam kehtiv. Valeri Krasnovil on karistusaja lõpuni jäänud 8 kuud. Katseaja rikkumine pandi toime 10 aastat tagasi. Sisuliselt 10 6 aastat ei ole Valeri Krasnov tarvitanud alkoholi. Rääkida sellest, et Valeri Krasnov on ohtlik, kuna tarvitab alkoholi ja on rikkunud katseaja tingimusi, ei ole asjakohane. Ta on läbinud vanglas kõik vastavad programmid. Sellest, et isik on end oluliselt parandanud ja endale järeldused teinud, räägivad madalad uute kuritegude toimepanemise %-d. Isik on 50 aastat vana, tema tervis on kannatada saanud seoses sõjaväega. Kaitsja leidis, et isikul puudub motiiv hakata seaduskuulekalt elama, kui peab karistuse lõpuni kandma. Kui isik on nii kaua viibinud vangistuses, siis tema resotsialiseerumine ilma abita saab olema raske ja see ei pruugi õnnestuda. Seepärast oleks ühiskonna huvides, et Valeri Krasnov vabaneks praegu, oleks kriminaalhooldaja järelevalve all, mis aitaks tal vabaduses kohaneda. Vanglas on elu kergem kui vabaduses, sest vanglas ei ole mingeid muresid. Algus vabaduses pärast pikaajalist vangistust on isikutele väga raske, seepärast oleks kriminaalhooldaja abi vajalik. Sügisel pole tal vabanedes enam mingit kontrolli. See 10 aastat vangistuses on oma töö teinud. Prokuröri vastuväited on otsitud. Kaitsja ei vaidle vastu, et isik on toime pannud raske kuriteo. Ennetähtaegne vabastamine ei too tagasi seda isikut, kes oma elu kaotas. Kaitsja arvas, et Valeri Krasnov ei kujuta endast ohtu teistele isikutele ning ta palus Valeri Krasnov vabastada.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Valeri Krasnovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme eluvastase kuriteo eest. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa käesoleval ajal midagi ette heita. Kinnipeetav on osalenud erinevatel vestlustel, sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening jätkutegevustes ning olnud hõivatud tööga. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodu näitab, et isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on isikul olemas kindel elukoht – tal on võimalik üürida endale elamispind, mille osas tal on vastav kokkulepe korteriomanikuga. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx xxxx. K-raha andmetel kinnipeetaval võlgnevusi ei ole, vabanemisfondis on 1217 eurot, mis võimaldab esialgset toimetulekut vabaduses. Valeri Krasnovil on tuvastatud töövõimetus xxxx, seega on tal vabanemisel võimalus taastada töövõimetuspension. Kinnipeetaval on olemas lähedaste toetus. Valeri Krasnov kannab oma esimest vanglakaristust ning kohtu hinnangul tuleks anda talle võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 16% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 14%, milliste näol on tegemist madalate riskidega. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseajaks, mis on kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.11.2016,
Kohus nõustub kaitsjaga selles, et pikaajalist vangistust kandnud isikul on ennetähtaegse vabanemise korral erinevalt sellest isikust, kes karistuse lõpuni kannab, võimalik saada kriminaalhooldusametnikult igakülgset toetust selleks, et eluga vabaduses hakkama saada. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.