← Eesti

4-15-2260/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.

  1. a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-2260 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla, Sten Lind Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Ilja Jerofejev’i väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.10.
  2. a otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik Ilja Jerofejev (ik 36805250306), apellatsioon Kohtuistungil osalenud menetlusalune isik Ilja Jerofejev, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar (määratud kaitsja) apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON
  3. Jätta menetlusaluse isiku Ilja Jerofejev’i apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 13.10.
  4. a otsus muutmata.
  5. Teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt tuleb Ilja Jerofejev’il aresti kandmisele asuda hiljemalt 11.01.
  6. a Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Ilja Jerofejev’i suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.
  7. Mõista Ilja Jerofejev’ilt välja apellatsioonimenetluse kulu 120 eurot. Makserekvisiidid on märgitud kohtuotsusele lisatavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1

(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. 16.03.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond väärteoprotokolli nr 2315,15,002499, mille kohaselt Ilja Jerofejev oli tarvitanud 16.03.2015 kella 02.26 ajal, aadressil XXXXXXXX XXX XX-X, XXXXX linn, Harju maakond, narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus I. Jerofejev narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg-t 1, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  2. Harju Maakohus mõistis 13.10.2015 kohtuotsusega I. Jerofejevi NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ning karistas teda 5 päeva pikkuse arestiga, mis tuleb ära kanda hiljemalt 09.11.
  3. 2.
  4. Kohus leidis, et I. Jerofejev’i süü NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendatud: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kus isik tunnistab rahustite tarvitamist, kuid eitab narkootikumide tarvitamist; I. Jerofejev’i suhtes koostatud väärteoprotokolliga, millistest nähtub, et I. Jerofejev kinnitab, et talle on protokolli tutvustatud ja tõlgitud; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, kus ekspertiisi käigus tuvastati, et I. Jerofejev’i uriinis on fentanüüli jälgi ning I. Jerofejev’i suhtes väljastatud karistusregistri väljatrükiga. Kohus võttis I. Jerofejev’i tahtluse tuvastamisel arvesse, et I. Jerofejev’it on varem samalaadse väärteo eest korduvalt karistatud, samuti puudus tal arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks 2.
  5. Karistuse mõistmisel viitas kohus, et NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Süüd välistavaid asjaolusid kohus I. Jerofejev’i puhul ei tuvastanud. Kohus arvestas, et I. Jerofejev’it on karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, samuti nii arestide kui rahatrahvidega, mis on tasumata, lisaks on arest tema puhul korduvalt asendatud üldkasuliku tööga. Kuna I. Jerofejev ei tööta ja on vaatamata varasematele rahatrahvidele ja üldkasulikule tööle jätkanud õiguskorra rikkumist, ei pidanud kohus käesoleval ajal enam võimalikuks temale rahatrahvi ega üldkasuliku töö määramist. Seetõttu leidis kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest, mille kohane määr on 5 päeva. 2.
  6. Lisaks mõistis kohus VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel I. Jerofejev’ilt välja menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 41,40 eurot.
  7. 13.10.2015 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus menetlusaluse isiku I. Jerofejevi apellatsioonkaebus, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2015 määrusega läbi vaatamata, kuna see oli esitatud ringkonnakohtule enne maakohtu motiveeritud otsuse koostamist. Ringkonnakohus märkis, et I. Jerofejev’il on võimalik esitada motiveeritud otsuse saamise järgselt apellatsioonkaebus uuesti. APELLATSIOON
  8. 03.11.
  9. a esitas menetlusalune isik I. Jerofejev apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja palub uue, kergemaliigilise karistuse mõistmist. Apellant leiab, et sobilik karistus oleks üldkasulik töö. Oma taotlust põhjendab I. Jerofejev sellega, et arest mõisteti talle, kuna ta hilines kohtuistungile 15 minutit. Lisaks ei saaks I. Jerofejev aresti puhul hoolitseda oma ema eest, kelle ainus hooldaja ta on. I. Jerofejev’i ema tervislik seisund vajab pidevat hoolt ning ainult I. Jerofejev saab seda tagada. 2
(3)MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  1. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2015.a. määrusega jäeti menetlusaluse isiku I. Jerofejev’i apellatsioonkaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 23.11.
  2. I. Jerofejev kõrvaldas puudused tähtaegselt, taotledes kohtult kaitsja määramist ringkonnakohtu istungiks. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015.a. määrusega määrati I. Jerofejev’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja, samuti määrati I. Jerofejev’i apellatsioon läbivaatamisele 15.12.2015 istungil. Ringkonnakohtu istungil osalenud I. Jerofejev jäi esitatud apellatsiooni juurde, taotledes aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja esitas istungil kohtule tõendi menetlusaluse isiku ema tervisliku seisundi kohta. Samuti märkis kaitsja, et isikut süüdistatakse abstraktse süüdistuse järgi, kuna selles ei ole märgitud, mis liiki narkootikume I. Jerofejev tarvitas, millal tarvitas, puuduvad ka muud tehiolud. Kaitsja hinnangul on objektiivsed tunnused kirjutatud ümber seadusest, mistõttu tuleks väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaitsja palus alternatiivselt asendada arest üldkasuliku tööga, tagamaks I. Jerofejev’i ema hooldamise võimalikkust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Apellatsioonikohus leiab, et menetlusaluse isiku ega tema kaitsja väited ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Kolleegium käsitleb esmalt kaitsja väiteid I. Jerofejev’ile esitatud süüdistuse osas ja asub seejärel lahendama I. Jerofejev’i apellatsiooni.
  4. Apellatsiooni on esitanud menetlusalune isik, kes vaidlustab maakohtu otsust karistuse osas. VTMS § 146 lg 2 sätestab, et ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kaitsja heitis istungil ette väärteoprotokollile VTMS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumist, mille kohaselt peab väärteoprotokolli põhiosas sisalduma väärteo lühikirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht. Riigikohus on märkinud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 tähenduses, kuid võib sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist tuleb eitada, kui väärteoprotokolli puudused ei takista kokkuvõttes selle mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette heidab (RKKKm 3-11-23-15, p 49).
  5. Ringkonnakohus märgib, et kuigi I. Jerofejev’i suhtes 16.03.2015 koostatud väärteomenetluse protokolli teokirjeldus on teatud puudustega, ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. Väärteo kirjelduse osas on kohtuväline menetleja protokollis märkinud: „Isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta“. Väärteo kirjelduses on ära toodud koht (XXXXXXXX XXX, maja nr XX, korter X, XXXXX linn, Harjumaa) ja aeg (16.03.2015, 02.26). Kaitsjaga võib nõustuda selles, et menetleja on väärteo asjaolude kirjelduse sisustanud NPALS § 151 koosseisualternatiivi sõnastust kasutades. Niisugust tegevust on Riigikohtu praktikas taunitud (RKKK 3-1-1-9-08, p 14). Samas ei ole see toonud kaasa seda, et väärteo kirjelduses puuduks mõni I. Jerofejev’ile etteheidetava koosseisu tunnus või tehiolu, mis takistaks temale etteheidetava käitumise määratlemist. Nimelt heidetakse I. Jerofejev’ile väärteo kirjeldusest tulenevalt ette narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, mis oli toime pandud 16.03.2015 kella 02.26-le eelnevalt, aadressil XXXXXXXX XXX XX-X XXXXX Harjumaa. Nagu nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, tuvastati I. Jerofejev’il uriinis narkootilise või 3
(3)psühhotroopse aine sisaldusena fentanüüli sisaldus. Asjaolu, et väärteo kirjelduses ei ole eelnimetatud konkreetset narkootikumi liiki ära toodud, ei takista siiski mõistmast, millist tegu I. Jerofejev’ile ette heidetakse. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida (RKKKm 3-1-1-23-15, p 47). I. Jerofejev’ile etteheidetava käitumise, s.o narkootilise või psühhotroopse aine 16.03.2015 arsti ettekirjutuseta tarvitamise, osas on menetlusalusel isikul olnud võimalik esitada vastuväiteid. Temale väärteoprotokollis etteheidetud käitumist on kohtul olnud igati võimalik kontrollida. I. Jerofejev ei ole menetluse käigus kordagi väitnud, et talle ei ole arusaadav, milles teda antud väärteomenetluses süüdistatakse. Tegelikkuses ei ole väitnud ka kaitsja seda, et talle jääks arusaamatuks, milles seisneb I. Jerofejev’ile etteheidetav tegu. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et 16.03.2015 väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust oluliselt VTMS § 150 lg 2 mõttes, mistõttu ei kuulu maakohtu otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. Järgnevalt käsitleb kolleegium apellatsiooni väiteid.
  1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole. Nõustuda ei saa apellatsiooni väitega nagu tinginuks aresti mõistmise asjaolu, et I. Jerofejev hilines maakohtu istungile 15 minutit. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü seisneb temale etteheidetava teo toimepanemise asjaoludes, milleks käesoleval juhul on narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta, mitte kohtuistungile hilinemine. Võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest hinnatakse eelkõige selle alusel, kas, kui palju ja milliste karistustega on isikut varem karistatud. Ringkonnakohus märgib, et just I. Jerofejev’i varasem karistatus on see asjaolu, mille tõttu ei ole võimalik temale mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendada. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatud asjaolusid arvesse võtnud, viidates varasemate karistuste rohkusele ning sellele, et varem määratud või mõistetud karistused, seejuures korduvad aresti asendamised üldkasuliku tööga, ei ole hoidnud ära uute süütegude toimepanemist.
  2. Käesoleval juhul on I. Jerofejev tunnistatud süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi. Enne 01.01.2015.a. oli narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikses koguses karistatav väärteokorras NPALS § 151 alusel. Tutvudes I. Jerofejev’i karistusregistri andmetega, nähtub neist, et tal on 11 kehtivat väärteokaristust, millest koguni 8 on NPALS § 151 alusel, seejuures juba viimasel kahel korral (06.01.2015 väärteootsus ja 24.11.2015 väärteootsus) on arestid asendatud 14 tunni ja 20 tunni üldkasuliku tööga. Ühel juhul on teda karistatud NPALS § 151 järgi 6 päeva arestiga (07.11.2013 otsusega), ülejäänud ja seega enamikel juhtudel aga on talle mõistetud või määratud rahatrahvid. Seega tuleneb I. Jerofejev’it iseloomustavatest andmetest, et varasemalt ei ole rahatrahvid ega korduv üldkasulik töö mõjutanud teda uusi süütegusid mitte toime panema. Seetõttu ei ole põhjendatud kohaldada tema suhtes arestist leebemaid õiguslikke tagajärgi.
  3. I. Jerofejev on toonitanud, et ta ei saa aresti kandma asuda oma haige ema hoolitsemise tõttu. Selle kinnituseks on tema kaitsja esitanud kohtule JJ terviseseisundit puudutava arstitõendi, mille kohaselt esines JJ’l 2014.aXXXXXX ning tema käimine on seetõttu raskendatud. Ringkonnakohus märgib, et ka nimetatud asjaolu ei saa tuua kaasa KarS § 56 lg-s 1 sätestatud põhimõtete eiramist ja seeläbi I. Jerofejev’i aresti asendamist üldkasuliku tööga. I. Jerofejev’i ema tervislik seisund on kujunenud 2014.a. ehk enne käesoleva väärteo toimepanemist. Seejuures on I. Jerofejev olnud teadlik oma varasematest sarnastest 4
(3)rikkumistest, samuti sellest, missugused tagajärjed saabuvad samasugust õigusvastast käitumisviisi jätkates. Seega ei ole I. Jerofejev oma käitumisviiside valikul käitunud oma haige ema hooldamisvajaduse huvidest lähtuvalt. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd maakohtu poolt määratud aresti kandmise tähtaeg (09.11.2015) on tänaseks möödunud, tuleb kolleegiumil maakohtu otsust selles osas täpsustada. Arvestades I. Jerofejev’i poolt esitatud perekondlikke asjaolusid peab apellatsioonikohus põhjendatuks anda temale vastavate korralduste tegemiseks piisava ja mõistliku aja, kohustades teda ilmuma arestimajja karistuse kandmisele hiljemalt 11.01.
  1. Vajab märkimist, et karistuse määra ei ole apellant vaidlustanud. I. Jerofejev’i poolt ärakandmisele kuuluv 5 päeva aresti jääb miinimummäära lähedale, kuivõrd KarS § 48 kohaselt oli kohtul võimalik mõista kuni 30 päeva aresti. Arvestades, et tegemist ei ole menetlusaluse isiku pikaajalise isoleerimisega vabadusest, ringkonnakohtu poolt antud karistuse kandmisele asumise tähtaega, on I. Jerofejev’il võimalik oma kodune elu mõnepäevaseks eemalviibimiseks piisavalt ümber korraldada.
  2. Ringkonnakohtu istungil osales I. Jerofejev’i soovil temale ringkonnakohtu poolt riigi õigusabi korras määratud kaitsja. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 120 eurot. Menetlustoiminguteks on nõupidamine (0,5 h), toimikuga tutvumine (1 h), istungiks valmistumine (0,5 h), istungil osalemine (0,5 h). Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. Kaitsja osales ringkonnakohtu istungil. Tema istungit ettevalmistavad toimingud on olnud vajalikud, kuna enne ringkonnakohtu istungit kaitsja menetluses ei osalenud. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 tuleb menetluskulud mõista välja I. Jerofejev’ilt.
  3. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata. Kuna maakohtu otsuses määratud karistuse kandmisele ilmumise tähtaeg on möödunud, määrab ringkonnakohus I. Jerofejev’ile karistuse kandmisele ilmumise uueks tähtajaks 11.01.
  4. a. /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Sten Lind 5
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.