2-15-15542/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016.a, Tallinn, Tsiviilasja number 2-15-15542 Tsiviilasi XXXavaldus otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2016 Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XXX, XXX; Avaldaja lepinguline esindaja Jevgeni Tverdohlebov; Puudutatud isik I, laste isa: XXX, XXX, esindaja XXX Puudutatud isik II, alaealine: XXX, XXX Puudutatud isik III, alaealine: XXX, XXX Alaealiste laste esindaja adv Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus: Tallinna linn Lasnamäe LOV SHO kaudu esindajad RESOLUTSIOON Lõpetada osaliselt ühine hooldusõigus ja anda XXX otsustusõigus laste XXX ja XXX osas otsustada laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimusi. Avaldaja ja täiskasvanud puudutatud isikute poolt kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja määruse põhjendused
2. Ksenia ja XXX abielust sündis XXX tütar XXX ja 18.04.2007 tütar XXX. Hagimenetluses vaidlevad XXX ja XXX abielulahutamise ja ühisvara jagamise üle. Hagita menetluses vaieldakse hooldusõiguse teostamise üle. Vanemate abielu on lõppenud, vanemad elavad eraldi, suhted on usaldamatud ning avalduse põhjal nähtub, et omavahel ei jõuta milleski kokkuleppele. 25.11.2015 määrusega võttis kohus hooldusõiguse avalduse menetlusse, kaasas eestkosteasutuse – Tallinna linna ja määras lastele esindaja riigi õigusabi arvel. Riigi õigusabi osutab AB TM Hiob OÜ vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (RIS 15-40-67835).
3. Avaldaja palub temale üle anda otsustusõigus lapsi puudutavates küsimustes ja selgitab, et XXX tarvitab palju alkoholi, muutub seejärel vägivaldseks, tarvitab avaldaja ja avaldaja ema suhtes füüsilist vägivalda ka laste juuresolekul. Mitmel korral oli avaldaja sunnitud koos lastega kodunt põgenema oma vanemate juurde. Avaldaja soovib laste suhtes otsustusõigust.
4. 14.01.2016 kohtuistungil laste isa on avaldusega nõus, et lapsed elavad ema juures ja, et ema otsustab laste igapäeva elu küsimused: hariduse, tervise, elu- ja viibimiskoha küsimused.
5. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab, et laste emale laste elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste ja tervist puudutavate küsimuste üleandmist. Määruse põhjendused
6. Kohtu menetluses on XXX avaldus alaealise lapse XXX ja XXX suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja Ksenia Võlegžaninale otsustusõiguse üleandmiseks laste elu- ja viibimiskoha, tervise ning haridusküsimuste lahendamisel. Asja materjalidest nähtub et poolte ühised lapsed on XXX ja XXX. Lapsed elavad koos emaga. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb.
7. PKS § 119 kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulistes asjades kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
8. Riigikohus on oma
9. juuni 2011 lahendis nr 3-2-1-45-11 punktis 19 öelnud: „Seega otsustavad vanemad lapse elu puudutavaid küsimusi ühise hooldusõiguse korral üldjuhul ühiselt. Vanemate üksmeele puudumise korral võib kohus vanema taotlusel anda lapse elu puudutava küsimuse otsustamise õiguse üle ühele vanematest. Kolleegium juhib tähelepanu, et PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Viidatud sätte alusel saab kohus anda ühele vanemale ka õiguse otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt lapse lühemaajaliste, sh puhkusereisil või lastelaagris viibimise üle või vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevase elukohta üle), seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.“ 2
10. 14.01.2016 kohtuistungil laste isa teatab, et tal pole midagi selle vastu, et laste haridusküsimusi otsustab laste ema. Samuti isa märgib, et tal ei ole midagi selle vastu, et põhivajadused, mis on lastel, et nende üle otsustab laste ema.
11. Kohus leiab, et laste isa avaldatud seisukoht kohtuistungil kinnitab, et laste isa on huvitatud laste kasvatamises osalema ning selline võimalus tuleb isale jätta. Lähtuvalt PKS § 119 lg 1 ei otsusta kohus ise lapse elu puutuvat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, ilma teise vanemata. Viidatud sätte alusel saab kohus anda ühele vanemale so lapse emale ka õiguse otsustada lapse igakordse elu- ja viibimiskoha, samuti otsustusõiguse lapse haridustee, tervishoiuteenuste kasutamise valikul. Kuna kohtule esitatud kirjalike materjalidega so ema avalduse, kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja kohtuistungil poolte antud seletustega on tõendamist leidnud, et laste isal ei ole midagi selle vastu kui laste ema otsustab laste põhivajaduste üle.
12. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine, kuna mõlemal vanemal on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning mõlemad vanemad soovivad neid õigusi omada ja kohustusi täita. Eelnimetatud järelduste tegemisel kohus lähtub PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab põhjendatuks, et avaldus tuleb rahuldada ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas ja otsustusõigus üle anda laste emale vastavalt ema poolt taotletule.
13. Kohtu sellist seisukohta kinnitab Riigikohtu lahendis 3-2-1-121-12 märgitu, et vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, so abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada.
14. Lähtuvalt Riigikohtu lahenditest kohus nõustub lapse esindaja arvamusega, et esitatud nõude osas tuleks vanematel kokkuleppele jõuda. Poolete vahel puudub vaidlus otsustusõiguse üleandmiseks emale.
15. Tuginedes esitatud kirjalikele tõenditele, poolte seisukohtadele, laste esindaja arvamusele, leiab kohus, et ka kohalik omavalitsus on järelduste tegemisel põhjalikult kaalunud laste huvidest lähtuvalt oma seisukohtade kujundamist.
16. Kohtu sellist järeldust kinnitab eelpool toodud Riigikohtu lahendis märgitu, et perekonnaautonoomiast tulenevalt, vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning, et eelistada tuleb abinõusid, mis toetavad perekonda. 3
17. Kohus juhindub TsMS § 552 1 lg 1, mille kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Kohus kuulab ära ka noorema lapse. Kohtul puudub vajadus laste ärakuulamiseks kuna vaidlust nõude osas ei ole. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et avaldaja nõue kuulub rahuldamisele.
18. Vastavalt TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
19. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldus on tehtud lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole eelduslik. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 4