) § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
sätestab elatise alaealisele 2 lapsele, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 6.Kohus on seisukohal, et kostja väited selles, et kuna ta on andnud nõusoleku hageja lapsendamiseks, siis ei lasu tal hageja ülalpidamiskohustust, ei ole seadusega kooskõlas.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Nii kostja kui hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et hageja lapsendamist ei toimunud, seega ei ole lõppenud kostja ja hageja vahel sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, sh kohustus anda hagejale ülalpidamist. Kohtule on esitatud 04.09.2012 notariaalselt tõestatud vanema nõusolek lapsendamiseks. Nõusolek on antud kostja poolt isikuliselt määratud isikule – R. V.’ale.
Sama paragrahvi lõike 6 järgi vanema poolt isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusolek kaotab kehtivuse, kui last ei ole lapsendatud kolme aasta jooksul nõusoleku andmisest arvates. Kuna nõusolek oli kostja poolt antud isikuliselt määratud isikule ning kolme aasta jooksul lapsendamist ei toimunud, siis kaotas nõusolek kehtivuse 04.09.2015. 7.
Käesolevas vaidluses tuleb kahjuks tõdeda, et kumbi vanem, ei hageja seaduslik esindaja K. V. ega kostja M. S., ei lähtunud lapse huvidest. Hageja seaduslik esindaja, soovides muuta vaid lapse perekonnanime, oli nõus et kostja annab nõusoleku hageja lapsendamiseks. Asjaolu, et tegelikult tahe hageja seadusliku esindaja abikaasa poolt hageja lapsendamiseks puudus, kinnitavad hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud selgitused, et lapsendamine jäi seetõttu tegemata, et nad ei osanud abikaasaga * kuskile pöörduda, et lapsendamine teoks teha. Samuti ei pidanud hageja seaduslik esindaja vajalikuks kostjat informeerida sellest, et lapsendamist ei ole toimunud. Hageja seaduslik esindaja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et ta saatis 2015 aasta oktoobris kostjale sõnumi, et tegemist oli vaid kolme aastase lepinguga. Kohus on seisukohal, et hageja seaduslik esindaja ei ole lähtunud hageja huvidest. Lapse huvides ei ole, et üks vanem annab nõusoleku tema lapsendamiseks, kui tegelikult lapsendada ei taheta. Kohus ei nõustu hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil väidetuga, et tol hetkel, kui nõusolek anti, oli tõsine soov hageja lapsendamiseks hageja seadusliku esindaja abikaasa poolt. Kui vanem väidab, et lapsendamine jäi tegemata vaid seetõttu, et nad ei teadnud, kuhu * pöörduda, siis ei ole need väited tõsiseltvõetavad ja kinnitavad vaid seda, et lapse huvidest ei ole lähtutud. Kostja, olles kinnitanud, et tegelikult tahtis hageja seaduslik esindaja muuta vaid lapse perekonnanime, kuid tema ei olnud sellega nõus ning seetõttu lepiti kokku lapsendamine, ei ole samuti lähtunud lapse huvidest. Lapsendamiseks nõusoleku andmine vabanemaks oma kohustustest hageja ees kinnitab, et kostja ei lähtunud lapse huvidest. 8.
Seega alates sellest ajast on kostjal hageja ülalpidamiskohustus.
lg 1 kohaselt on miinimumelatis ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on nõudnud elatist seaduses sätestatud alammääras. Kostja on elatise nõudele vastu vaielnud ka põhjendusel, et tal on ka teine alaealine laps ülalpidamisel ning tulenevalt oma töövõimetusest ei ole ta võimeline hagejat üleval pidama. 3 9. Rahvastikuregistri andmete järgi on kostja ülalpeetav alaealine S. S.. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on ise abikaasa C. S. ülalpeetav, mistõttu ta alaealisele lapsele ülalpidamist ei anna /tl 76/. Kohus on seisukohal, et kui kostja ei anna ülalpidamist S. S.le, siis ei ole põhjust tugineda asjaolule, et elatise väljamõistmisel hagejale jääks alaealine S. S. varaliselt vähem kindlustatuks. Perekonnaseaduse mõttes ei ole mitme alaealise lapse olemasolu põhjuseks, et mõista välja elatis alla seaduses sätestatud elatise alammäära. Vanemal on lapse ülalpidamiskohustus seaduses sätestatud alammääras ka siis, kui vanemal on rohkem kui üks alaealine laps. Kui vanem kinnitab kohtule, et ta ei pea ülal last, kellega ta igapäevaselt koos elab ning seetõttu leiab, et tal puudub ka teise lapse ülalpidamiskohustus, kes temaga koos ei ela, siis näitab see eelkõige vanema vastutustundetut suhtumist oma kohustustesse laste ülalpidamisel, mis ei saa ega tohigi olla elatise vähendamise aluseks. Kostja väidetel on ta töövõimetu, mistõttu ei ole tal võimalik teenida sissetulekut. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud Sotsiaalkindlustusameti *.a. otsused *, millega tuvastati kostjal töövõime kaotuse protsent 60%. /tl 46-47/. Kostja kinnitas, et pärast 2011 aastat ta ei ole töövõimetust enam taotlenud ning käesoleval ajal ei ole tal töövõime kaotust tuvastatud /tl 50/. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal on töövõimetus, mis annaks aluse vähendada seaduses sätestatud miinimumelatist lähtuvalt
Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist töövõimetuse ja teise alaealise lapse tõttu.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõue on kooskõlas
§-ga 108 ja tuleb rahuldada tagasiulatuva ülalpidamise nõudes, sest kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on hageja ülalpidamiskohustust täitnud alates 04.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.