Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalik vara puudub. Võlgniku ainukeseks varaks on rahalised vahendid summas 6,26 eurot ning nõuded kolmandate isikute vastu summas 390 238,65 eurot, mille 3 2-15-15472 laekumine on ebatõenäoline ning võlgniku kohustuste suuruseks on kokku vähemalt 189 036,29 eurot. Võttes arvesse eespool toodut, palub ajutine pankrotihaldur kohtul määrata, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuks sellest huvitatud võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud tähtaja jooksul 2000 eurot, mille tasumisel kuulutada välja võlgniku pankrot. Viidatud rahasumma tähtajaks tasumata jätmisel palub ajutine pankrotihaldur
lg 2 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot.
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 10. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 189 036,29 euro ulatuses. Samal ajal on võlgnikul vara 6,26 euro ulatuses, mis koosneb arveldusarvel olevatest vahenditest ning sularahast kassas. Võlgnikul on ka nõudeid kolmandate isikute vastu summas 390 238,65 eurot, kuid nimetatud nõuded on kolme Läti Vabariigis registreeritud ning 2015.a tegevuse lõpetanud äriühingute vastu, mistõttu on nimetatud nõuete sissenõudmine ebatõenäoline. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks juunis 2015 peale aktiivse majandustegevuse lõppemist ning eelpool nimetatud debitoorsete nõuete ebatõenäoliselt laekuvateks hindamist. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt 4 2-15-15472 võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul muu asjaolu
S § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 11.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OSAÜHING XXX tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 15. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX(Läti Vabariigi isikukood 230969-12751). 16.
lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti
MS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-23-13 p 12 leidnud, et sellest üldreeglist on
§-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad
MS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda ning rahuldab võlausaldaja avalduse menetluskulude osas ja määrab võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks järgmiselt: summas 1 500 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1 200 eurot). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui hind ületab 200 eurot. 17.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 18. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot. Tasust palub ajutine haldur 397 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 122 eurot (s.h käibemaks 187 eurot). 19.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 20. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o koos käibemaksuga 476,40 eurot). 6 2-15-15472 21.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 22.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.