Seetõttu ei ole seadusega kaitstud võlgniku huvi taotleda kohtult täitekulude otsuse ja arestimisakti tühistamist, arestitud summa tagastamist ning täitemenetluse lõpetamist. Kohus jätab nimetatud taotluste osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kaebuse läbi vaatamata. 2
) § 37 lg 1 p 4 sätestab, et täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud.
Kohus on seisukohal, et krundilt betoonplokkide eemaldamisega seonduvad kulud on
lg 1 p 4 mõistes täitekulud, kui nende tegemine on täitemenetluseks vajalik.
lg 2 sätestab, et täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul.
lg 2 sätestab, et toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu.
lg 2 kohaselt teeb kohtutäitur täitekulude kohta otsuse, mis on
Kohtu hinnangul sätestab
lg 2 nimetatud reeglist erandi.
lg 2 annab sissenõudjale õiguse muuta asendatava toimingu tegemise nõue raha tasumise nõudeks.
lg 1 kohaselt saab sissenõudja teha asendatava toimigu tegemiseks kulutuse ning
lg 2 alusel lasta kohtutäituril nõuda sisse kulutuste hüvitamise nõude rahuldamiseks vastav rahasumma võlgnikult. Kulutuste sissenõudmiseks peab sissenõudja lisaks
lg-s 1 nimetatud täitmisavaldusele ja täitedokumendile esitama kohtutäiturile
Täitedokumendi ja sissenõudja avalduse saamisel peab kohtutäitur
lg 2 kohaselt pöörama sissenõude võlgniku varale.
lg 2 ei sätesta sissenõude pööramise eeldusena täitekulude otsuse tegemist kohtutäituri poolt.
lg 2 annab sissenõudjale õiguse nõuda võlgnikult kulude hüvitamist ja kohustab võlgnikku kulud sissenõudjale hüvitama. Kui kohtutäitur määraks sissenõudja kulude suuruse kindlaks täitekulude otsusega, kujutaks see endast sissenõudja ja võlgniku vahelise võlasuhte osas sisulise otsuse tegemist, sest kulude üle otsustamiseks peab kohtutäitur veenduma selles, et asendatav toiming on tehtud ning sellega seoses on kantud kulusid, mis on vajalikud ja mõistlikud. Kohus on seisukohal, et ainult sissenõudja ja võlgnik saavad anda hinnangu sellele, kas asendatav toiming on tehtud. Sissenõudja ja võlgniku vaheline vaidlus toimingu tegemise või mittetegemise üle tuleb lahendada sisuliselt. Sellise sisulise otsuse tegemiseks kohtutäituril formaliseerituse põhimõttest tulenevalt õigus puudub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur ei saa
6. Kohtutäitur on teinud sissenõudja kulude kohta täitekulude otsuse, mille täitmist kohtutäitur võlgnikult nõuab. Kuivõrd sissenõudja kulude kohta ei pea täitemenetluse seadustiku kohaselt täitekulude otsust tegema, on sellise otsuse tegemine kohtutäituri poolt seadusega vastuolus. Kohus ei ole temale esitatud kaebuse kohta otsuse tegemisel arvesse võtnud, et sissenõudja kulude kohta ei saa teha täitekulude otsust. Kohus tühistab seetõttu kohtutäituri 19.02.2015 otsuse võlgniku kaebuse lahendamise kohta. Täitekulude otsuse tegemine mõjutab otseselt seda, millise summa on kohtutäitur täitekulude otsuse täitmiseks arestinud. Seetõttu tühistab kohus kohtutäituri 19.02.2015 otsuse tervikuna. Kohtutäitur peab võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatamata ja kaebuse kohta otsuse tegema, arvestades käesoleva kohtumääruse põhjendavas osas märgitut. Muuhulgas peab kohtutäitur kontrollima, kas arestimisele kuuluv summa muutub, kui täitekulude otsus tühistatakse. 3
Seetõttu saab kohtutäitur ka täitekulude otsuse tühistamise korral jätkata kulude sissenõudmist võlgnikult. Sissenõudja kulude hüvitamise nõuet tuleb käsitleda tavalise raha tasumise nõudena. Ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust asendatava toimingu teha laskmise kulude olemasolu, vajalikkuse ja mõistlikkuse osas enne kohtutäiturile
Seetõttu saab võlgnik esitada sellisele nõudele vastuväited
Sellise hagi lahendamisel saab kohus lahendada poolte vaidluse selle üle, kas sissenõudja üldse lasi asendatava toimingu teha ning kandis sellega seoses kulutusi, kas kulutused olid vajalikud, kas kulutused olid mõistlikud. 8. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jättis võlgniku kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja rahuldas kaebuse osaliselt. Kohtu hinnangul on kaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja osalise rahuldamise korral õiglane, et iga menetlusosaline kannab ise oma menetluskulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost kristi.aarde@kohus.ee). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost allar.kirikmae@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.