← Eesti

2-15-15389/9

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-15389 Tsiviilasi XXX hagi XXXOÜ vastu töötasu 1 622,14 eurot nõudes Tsiviilasja hind 1 622,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus (liht)menetluses, mille raames toimus kostja ärakuulamine
  3. jaanuaril 2016 RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada kostja
  9. jaanuari 2016 taotlus tähtaja pikendamiseks ja lugeda
  10. jaanuari 2015 taotlused tähtaegseks. Rahuldada poolte
  11. ja
  12. jaanuari 2016 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Jätta rahuldamata hageja XXX(isikukood XXX) hagi kostja XXXOÜ (registrikood XXX) vastu töötasu 1 622,14 eurot nõudes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et hagejal ei tule kostjale maakohtu menetluskulusid hüvitada. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel võib olla vajalik tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, rikutud menetlusõiguse normi ega ebaõigesti hinnatud tõendeid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi 2-15-15389 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
  13. XXX(hageja, töötaja) esitas
  14. oktoobril 2015 kohtule hagiavalduse XXXOÜ (kostja, tööandja) vastu ja täpsustas oma nõudeid
  15. oktoobril
  16. Kohus võttis hageja nõuetest
  17. oktoobri
  18. aasta määrusega menetlusse samata jäänud töötasu nõude summas 1 622,14 eurot. Ülejäänud nõuete menetlemisest keeldus kohus pärast kostja kirjalikku ärakuulamist
  19. novembri
  20. aasta määrusega, mis jõustus edasi kaebamata. Kohus määras
  21. jaanuari
  22. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid täiendavad seisukohad ja taotlused ja vastavalt kostja soovile kuulas kohus kostja suuliselt ära
  23. jaanuaril
  24. Ärakuulamisel esitas kostja tähtaja pikendamise taotluse.
  25. Hageja nõuab kostjalt töötasu maksmist
  26. aasta jaanuari ja veebruari eest (nõudeperiood). Hageja väitel töötas ta nõudeperioodil kostja juures, aga ei saanud selle eest tasu.
  27. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi 7 tundi tasumääraga 80 €t tunnis, st kulud kokku on 560 €t, mis ei sisalda käibemaksu.
  28. Kostja vaidleb hagile vastu. Alates
  29. jaanuari 2015 hageja enam tööle ei ilmunud, aga selle ajani tehtud töö eest on kostja hagejale tasu maksnud. Kui hageja esitas
  30. veebruaril 2015 avalduse töölepingu lõpetamiseks alates
  31. jaanuarist 2015, siis sai kostja sellest nii ka aru, et hageja enam kostja juures töötada ei soovinud.
  32. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda, aga menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. KOHTU PÕHJENDUSED
  33. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.
  34. Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi lihtsustatud korras kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga
  35. Juhindudes § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
  36. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja
  37. jaanuari 2016 ärakuulamisel esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks ning poolte
  38. ja
  39. jaanuari 2015 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus. Kohus rahuldab need taotlused.
  40. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − pooled sõlmisid
  41. novembril 2013 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle betoneerijana (tl 53–55); 2

(3)2-15-15389 − hageja esitas
  1. veebruaril 2015 kostjale töölepingu lõpetamise avalduse ja palus töölepingu lõpetamist alates
  2. jaanuarist 2015 (tl 9); kostja sai avalduse kätte ja tasus
  3. märtsil 2015 hagejale lõpparve summas 225 eurot (tl 10–11); −
  4. aasta jaanuari eest tasus kostja hagejale 700 eurot, aga töö eest alates
  5. jaanuarist 2015 ei ole kostja hagejale tasu maksnud; − hageja keskmine töötasu kostja juures alates
  6. aasta augustist kuni
  7. aasta jaanuarini (mõlemad kaasa arvatud) oli 656,30 eurot neto- ehk 811,07 eurot brutosummas.
  8. Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas töötaja tööd tegi, sh kas ta tegelikult tööle ilmus ja oli valmis tööd tegema, siis tuleb töötajal vähemalt tööle ilmumine ja töö tegemiseks valmisolek tõendada. Käesoleval juhul hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale tööd teinud või selleks valmis olnud ka pärast
  9. jaanuari
  10. Hageja esitatud töökaaslaste kirjalikud ütlused (tl 47–48) sobivad küll lihtmenetluses tõendiks TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel, aga need ei tõenda töö tegemist pärast
  11. jaanuari
  12. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet töötamise kohta kuni
  13. jaanuarini
  14. Viidatud kirjalikest ütlustest nähtub muu hulgas, et märge ühise töötamise kohta jaanuaris on lisatud hiljem, millest saab järeldada, et vastava ajavahemiku rääkisid kirjalikku ütlust küsima läinud hageja ja ütluse andja täiendavalt läbi. Hageja enda väitel on ta jaanuarikuu eest saanud töötasu 700 eurot (hagiavalduse p 1.5). Kostja väitel ja töölepingu järgi leppisid pooled kokku töötasus 355 eurot kuus (tl 53–55), seda ei ole hageja kahtluse alla seadnud. Lisaks järeldab kohus hageja
  15. veebruari 2015 avaldusest, et tal oli tahe lõpetada tööleping tagasiulatuvalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja ei tõendanud, et kostja teadis hageja tahet lõpetada leping avaldatust kuu aega hiljem. Siiski ei saa töölepingut üles öelda tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu
  16. veebruari
  17. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-12, p 11 ja seal viidatud varasem kohtupraktika), st hageja kõnealune avaldus töölepingut tagasiulatuvalt ei lõpetanud, mis aga ei takista tuvastamast hageja tahet tööleping hiljemalt avalduses märgitud ajal lõpetada. Kuna
  18. veebruari 2015 avalduses hageja ka ei märkinud, et tal oleks saamata osa töötasu jaanuari eest, siis tervikuna ei ole kohtu jaoks usutav hageja väide töö tegemisest pärast
  19. jaanuari
  20. Eelneva põhjal kohus ei tuvasta, et hageja oleks nõudeperioodil teinud kostjale tööd, mille eest on tasu maksmata. Seetõttu jääb hageja nõue rahuldamata.
  21. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel hageja töötasu nõude summa 1 622,14 eurot. Hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel vabastatud töötasu nõudelt riigilõivu tasumise kohustusest.
  22. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Toimikust ei nähtu kostja kantud menetluskulusid, mistõttu kohus määrab, et hagejal ei tule kostjale maakohtu menetluskulusid hüvitada.
  23. Kohus menetles käesolevat asja lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10 ja TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.