← Eesti

3-15-1548/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1548 Haldusasi ML kaebus Tallinna Vangla poolt mittevastavate kinnipidamistingimustega mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – ML Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.02.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ML määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus nõuetele tekitatud RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada ML määruskaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-1548 osas, milles kohus tagastas läbivaatamatult ajavahemikke 15.12.2011–12.04.2012, 19.04.2012–20.04.2012, 06.05.2012–22.05.2012, 06.06.2012–21.06.2012, 25.06.2012– 23.10.2012, 25.10.2012–20.11.2012 ja 07.12.2012–31.12.2013 puudutava kahjunõude.
  3. Muus osas (ajavahemikud 20.04.2009–01.04.2011 ja 01.12.2011–14.12.2011) jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. ML esitas 13.04.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikel 01.05.2009–01.04.2011 ja 01.12.2011–31.12.
  5. ML esitas Tallinna Vanglale 27.04.2015 taotluse lisa, milles olid märgitud perioodid vahemikus 20.04.2009 kuni 06.12.2012, mil kambris oli isiklikku põrandapinda kinnipeetava kohta vähem kui 3 m² (kokku 282 päeva). 3-15-1548
  6. ML esitas 16.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vanglalt ajavahemikes 01.05.2009–01.04.2011 ja 01.12.2011–31.12.2013 inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (ebapiisav põrandapind, ebapiisav valgustus, sooja vee puudumine, Aasia tüüpi klosett, ebapiisav liikumisvõimalus) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
  7. Tallinna Vangla 06.07.2015 vastusega nr 5-37/15/116-3 tagastati ML kahju hüvitamise taotlus perioodide 20.04.2009–24.04.2011 ja 15.12.2011–12.04.2012 osas läbivaatamatult tähtaja rikkumise tõttu (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3). Vangla märkis, et taotleja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks aluseks tähtaja ennistamisele. Ülejäänud osas (s.o perioodi 13.04.2012–06.12.2012 jäävate ajavahemike osas) jäeti kahjunõue rahuldamata.
  8. Tallinna Halduskohus võttis 30.12.2015 määrusega ML kaebuse menetlusse.
  9. Tallinna Vangla leidis 03.02.2016 vastuses kaebusele, et taotlus esitati vanglale ajavahemike 20.04.2009–24.04.2011 ja 15.12.2011–12.04.2012 osas tähtaja rikkumisega ning selles osas tuleks kaebus jätta läbi vaatamata. Vahemikus 20.04.2009–27.04.2011 kandis ML karistust Tallinna Vanglas, 27.04.2011–14.12.2011 Tartu Vanglas ning 14.12.2011–06.12.2012 Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla mittenõuetekohastest tingimustest pidi kaebaja aru saama hiljemalt Tartu Vanglasse paigutamisel. Kui kaebaja Tallinna Vanglasse tagasi paigutati, oli tal võimalik neid tingimusi võrrelda Tartu Vangla kinnipidamistingimustega, mistõttu pidi kaebaja ruumipuudust ja sellega kaasnevat mõju tajuma kohe pärast Tallinna Vanglasse ümberpaigutamist. 15.12.2011 paigutati kaebaja kambrisse nr 130, mille suurus on 16,3 m
  10. Nimetatud kambris viibis kaebaja kuni 19.02.2012 ning selle aja jooksul viibis kambris koos kaebajaga 3–6 kinnipeetavat, st põrandapinna suurus ühe kinnipeetava kohta jäi vahemikku 2,7–5,4 m
  11. Lisaks taotles Tallinna Vangla kaebuse läbi vaatamata jätmist ajavahemike 19.04.2012–20.04.2012, 06.05.2012–22.05.2012, 06.06.2012–21.06.2012, 25.06.2012– 23.10.2012, 25.10.2012–20.11.2012 ja 07.12.2012–31.12.2013 osas kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, arvestades 27.04.2015 esitatud kahju hüvitamise taotluse täiendust.
  12. Tallinna Halduskohus jättis 11.02.2016 määrusega ML kaebuse läbi vaatamata ajavahemikke 01.05.2009–01.04.2011, 01.12.2011–12.04.2012, 19.04.2012–20.04.2012, 06.05.2012–22.05.2012, 06.06.2012–21.06.2012, 25.06.2012–23.10.2012, 25.10.2012– 20.11.2012 ja 07.12.2012–31.12.2013 puudutavas osas (resolutsiooni p 1) ning jätkas menetlust ajavahemikke 13.04.2012–18.04.2012, 21.04.2012–05.05.2012, 23.05.2012–05.06.2012, 22.06.2012–24.06.2012, 24.10.2012, 21.11.2012–06.12.2012 puudutavas osas (resolutsiooni p 2). Kaebaja viibis vahemikus 27.04.2011–14.12.2011 Tartu Vanglas, mis erinevalt Tallinna Vanglast ei ole ühiselamu tüüpi vangla. Seetõttu muutusid kinnipidamistingimused ümberpaigutamisel oluliselt. Tallinna Vanglas perioodil 20.04.2009–27.04.2011 tekitatud kahjust pidi kaebaja teada saama Tartu Vanglas viibimise esimesel päeval ning sellest hakkas kulgema vastava perioodi osas kahju hüvitamise nõude tähtaeg. Tallinna Vanglasse tagasi paigutamisel pidi kaebaja kohe tajuma, et sealsed elamistingimused on tema jaoks inimväärikust alandavad. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale alles 13.04.2015, esitati taotlus Tallinna Vanglas enne 13.04.2012 viibitud perioodide osas RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus perioodide 01.05.2009–01.04.2011 ja 01.12.2011–12.04.2012 osas nõuetekohaselt läbimata ning selles osas tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja piiritles 27.04.2015 esitatud taotluse täienduses oma kahjunõude 282 päevaga, mil tal oli vähem kui 3 m2 vaba põrandapinda. Seega tuleb kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätta ka perioodide 19.04.2012– 2

(5)3-15-1548 20.04.2012, 06.05.2012–22.05.2012, 06.06.2012–21.06.2012, 25.10.2012–20.11.2012 ja 07.12.2012–31.12.2013 osas. 25.06.2012–23.10.2012,
  1. ML esitas 15.02.2016 määruskaebuse halduskohtu 11.02.2016 määrusele. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. ML palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2016 määrus osas, milles kohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata ning teha uus määrus, mille kohaselt menetletakse kaebaja kahjunõuet kogu Tallinna Vanglas viibitud aja osas. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse seoses kinnipidamistingimustega juba
  3. aasta oktoobris (haldusasi nr 3-13-2068). Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et kaebaja ei saanud kahju hüvitamise taotlust esitada 13.04.
  4. Kaebaja ei nõustu Tallinna Vangla 03.06.2016 vastusega, et tema kaebuse ajendiks oli vaid Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend asjas Tunis vs Eesti.
  5. Tallinna Vangla leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Praegusel juhul ei lahendanud vangla ML taotlust tähtaegselt. Sellisel juhul peab kohus muu hulgas hindama, kas kaebaja pidas kinni kohtueelse menetluse korrast, sh kaebetähtajast (RVastS § 17 lg 3). Kui taotlus esitati tähtaja rikkumisega, ei ole kinnipeetaval õigust vastava nõudega halduskohtu poole pöörduda ning selline kaebus tuleb tagastada või kui kaebus on võetud menetlusse, jätta läbi vaatamata.
  7. Kaebuse kohaselt seisneb kaebajale tekkinud väidetav kahju Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes viibimises. Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Samas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-93-13, p 14 ja nr 3-3-1-20-15, p-d 12-13). Asjas nr 3-3-1-20-15 märkis Riigikohus, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb. Riigikohtu arvates ei saa siiski õigeks pidada arusaama, mille kohaselt tuleb kogu kinnipidamist ühes vanglas pidada eelduslikult jätkuvaks toiminguks. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks. Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-15, p 13).
  8. Vastustaja esitatud andmete kohaselt viibis ML vahemikus 20.04.2009–27.04.2011 Tallinna Vanglas, 27.04.2011–14.12.2011 Tartu Vanglas ning 14.12.2011–06.12.2012 Tallinna Vanglas. Kinnipidamistingimused
  9. aastal avatud Tartu Vanglas erinevad oluliselt
  10. aastal asutatud Tallinna Vangla tingimustest. Esimese puhul on tegemist kambervanglaga, teine on aga osaliselt ühiselamu tüüpi, osaliselt kambervangla. Samuti erinevad kinnipidamistingimused nendes vanglates olulisel määral kambrite suuruse ja kohtade arvu 3
(5)3-15-1548 ning muude olmetingimuste osas. Seega tuleb kinnipidamine Tallinna Vanglas ja kinnipidamine Tartu Vanglas lugeda eraldi toiminguteks. Tartu Vanglasse ümberpaigutamise järel pidi kaebajale olema selge Tallinna Vanglas vahemikus 20.04.2009–27.04.2011 inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes hoidmise tagajärjel tekkinud kahju ulatus ning selle perioodi osas hakkas kaebetähtaeg kulgema 28.04.2011 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 määrust haldusasjas nr 3-14-51496). Ajaks, mil kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse (13.04.2015), oli vastava perioodi osas kolmeaastane kaebetähtaeg möödunud. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Arvestades, et kaebaja esitas juba
  1. aasta oktoobris halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-2068), milles palus kohtul tuvastada tema õiguste rikkumine seoses ebapiisava põrandapinnaga, on selge, et kaebaja oli juba hiljemalt siis teadlik võimalusest esitada kahju hüvitamise nõue ning oleks seega võinud taotluse kahju hüvitamiseks perioodi 20.04.2009–27.04.2011 osas esitada oluliselt varem. Seega jättis halduskohus ML kahjunõude vahemikku 01.05.2009–01.04.2011 puudutavas osas õiguspäraselt läbi vaatamata.
  2. Halduskohus leidis, et mittetähtaegne oli taotlus ka vahemikku 01.12.2011–12.04.2012 puudutavas osas. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja viibis 01.12.2011– 14.12.2011 Tartu Vanglas, ei puuduta see vahemik praegust asja, kus kaebaja on etteheiteid teinud vaid Tallinna Vangla kinnipidamistingimustele ja läbinud vastavalt kohtueelse menetluse. Selles osas on kaebus õigesti läbi vaatamata jäetud. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et sama vangla raames ühest kambrist teise paigutamine ei katkesta toimingu jätkuvust olukorras, kus kinnipeetav leiab, et tema õigusi rikkuvad on olnud kõigi nende kambrite tingimused (30.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-1452880). Vastustaja 03.02.2016 vastuse kohaselt viibis kaebaja vahemikus 15.12.2011– 19.02.2012 kambris nr 130, kus kinnipeetavate arv ja seega ka vaba põrandapinna suurus vaheldus, jäädes vahemikku 2,7 m2–5,4 m
  3. Kaebaja ei ole esile toonud konkreetseid kambreid, kus kinnipidamistingimused tema arvates nõuetele ei vastanud, küll aga nimetas ta 27.04.2015 esitatud taotluse lisas (tl 15) ajavahemikud, kus kambris oli kinnipeetava kohta vaba põrandapinda vähem kui 3 m
  4. Taotluse lisast võib järeldada, et kinnipidamistingimused vahemikus 15.12.2011–12.04.2012 olid võrdlemisi sarnased, s.o kohati oli põrandapinda kinnipeetava kohta vähem kui 3 m2, kohati rohkem. Ringkonnakohus ei näe seetõttu põhjust jagada osadeks Tallinna Vanglas 15.12.2011–31.12.2013 viibitud perioodi, eristades selle sees vahemikku 15.12.2011–12.04.
  5. Kuna miski ei viita kinnipidamistingimuste olulisele muutumisele selle aja sees, saab rääkida kaebaja kinnipidamisest Tallinna Vanglas vahemikus 15.12.2011–31.12.2013 kui jätkuvast toimingust, mille osas hakkas kaebetähtaeg kulgema pärast toimingu lõppemist. Seega selles vahemikus tekitatud kahju hüvitamise nõude osas ei olnud kaebetähtaeg vanglale taotluse esitamise ajaks möödunud ning halduskohus jättis kaebuse vahemikku 15.12.2011–12.04.2012 puudutavas osas ebaõigesti läbi vaatamata.
  6. Halduskohus asus seisukohale, et ML piiritles 27.08.2015 vangale esitatud avaldusega oma kahjunõude kohtueelses menetluses 282 päevaga, mil kambris oli vähem kui 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta. Halduskohus leidis sellest tulenevalt, et vahemike osas, mida kaebaja kõnealuses täienduses ei nimetanud, on kaebajal kohtueelne menetlus läbimata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 13.04.2015 taotluses (tl 14-14p) pidas ML nõuetele mittevastavaks ja oma õigusi rikkuvaks Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi vahemikes 01.05.2009–01.04.2011 ja 01.12.2011– 31.12.
  7. Lisaks vähesele põrandapinnale tõi ML taotluses välja ka muud probleemid: liiga külm kraanivesi, ebapiisav valgustus, Aasia tüüpi klosett, vähene liikumisvõimalus. 27.04.2015 avalduses (13.04.2015 taotluse lisas) on ML nimetanud perioodid, mil põrandapinda oli vähem kui 3 m2, kuid ole märkinud, et ta palub vanglal kahjunõude tervikuna (kõikidel alustel) läbi 4
(5)3-15-1548 vaadata vaid nende ajavahemike osas. Kuna vähene põrandapind oli vaid üks kahjunõuet mõjutavatest teguritest, ei saa ringkonnakohtu arvates tõlgendada ML 27.04.2015 avaldust selliselt, et sellega sooviti kahjunõuet piirata üksnes avalduses nimetatud ajavahemikega. Kahtluse korral oleks tulnud asjaolusid täiendavalt uurida ja selgitada välja ML tegelik tahe.
  1. Eelneva põhjal kuulub ML määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Tallinna Halduskohtu 11.02.2016 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus tagastas läbivaatamatult ajavahemikke 15.12.2011–12.04.2012, 19.04.2012–20.04.2012, 06.05.2012–22.05.2012, 06.06.2012– 21.06.2012, 25.06.2012–23.10.2012, 25.10.2012–20.11.2012 ja 07.12.2012–31.12.2013 puudutava kahjunõude. Ajavahemike 20.04.2009–01.04.2011 ja 01.12.2011–14.12.2011 osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kokkuvõttes jääb menetlusse kahjunõue, mis seondub perioodiga 15.12.2011–31.12.
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.