KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-109557 Tsiviilasi RL, RL ja IL hagi ML vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.10.2015 otsus Tsiviilasja hind 3645 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse ML apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): RL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX, esindajad XXXXXXX XXXXX) Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): RL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX, XXXXXXX XXXXX) Hageja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): IL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX, XXXXXXX XXXXX) Hagejate seaduslik esindaja RL ja lepinguline esindaja Mae Küttik Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): ML (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2016 RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2015 otsus väljamõistud elatise suuruse ja väljamõistmise lõpptähtaja osas ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. 1
(5)- Välja mõista ML-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) RL (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks igakuine elatis 100 (ükssada) eurot alates 01.01.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni 13.02.
- Välja mõista ML-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) RL (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks igakuine elatis 100 (ükssada) eurot alates 01.01.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni 22.02.
- Välja mõista ML-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) IL (isikukood XXXXXXXXXX) kasuks igakuine elatis 100 (ükssada) eurot alates 01.01.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni 28.03.
- ML-l tasuda elatis iga jooksva kuu eest ette selle kuu
- kuupäevaks RL pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- RL, RL ja IL esitasid 01.05.2015 maksekäsu kiirmenetluse korras Pärnu Maakohtule elatise nõuded kostja ML vastu. ML esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 07.05.2015 makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohtu 04.06.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti RL, RL ja IL nõue elatise saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- RL, RL ja IL (hagejad I, II ja III) esitasid 02.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse ML (kostja) vastu elatise saamiseks.
- Hagiavalduse kohaselt on hagejate ema RL ja kostja abielust sündinud kolm ühist alaealist last: XX.XX.XXXX hageja I, XX.XX.XXXX hageja II ja XX.XX.XXXX hageja III. Lapsed elavad koos emaga. Laste ema on kõige noorema lapsega lapsehoolduspuhkusel ning ei saa sissetulekut töötasu näol. Viimane osa emapalgast maksti laste emale välja oktoobris
- Sellest ajast alates moodustavad laste ema peamise sissetuleku riiklikud lastetoetused – hageja I sotsiaaltoetus lapse raske puude eest 80,55 eurot, hageja II sotsiaaltoetus lapse raske puude eest 80,55 eurot ning kolme lapse eest kokku peretoetus 228,35 eurot. Kokku moodustab laste ema igakuine püsiv sissetulek pärast emapalga lõppemist 389,45 eurot kuus. Kulud laste peale on kõige tagasihoidlikumate kulutuste juures umbes 1000 eurot kuus. 2
(5)- Kostja ei osale laste ülalpidamisel praktiliselt üldse. Laste emal puudub ülevaade kostja finantsseisundist, kuna kostja on aastaid tegutsenud automehhaanikuna ning seda nii iseseisvalt, kui ka teistele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Enamuse sissetulekutest on kostja saanud sularahas, mille liikumist on raske järgida. Varasematel aastatel on kostja võimaldanud igakuiselt pere ülalpidamiseks umbes 700-800 eurot kuus. Kostja soovib elatise maksmisest kõrvale hoida. Kostjal on piisavalt varjatud ressursse oma lastele elatise maksmiseks.
- Hagejad palusid mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 195 eurot kuus alates 01.01.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem igakordne kehtiv elatise miinimummäär ning jätta menetluskulud kostja kanda.
- Vastuseks kostja vastuväidetele märkisid hagejad, et 17.08.2015 jõustus hagejate ema ja kostja abielulahutus. Alates 01.09.2015 on hagejate ema asunud tööle ning tema töötasu on 426 eurot (bruto). Hagejad ei nõustu, et kostja tasub igale lapsele elatist vaid 60 eurot kuus. Kostja poolt esitati avaldus ekspertiisi läbiviimiseks (püsiva töövõimetuse tuvastamiseks) 28.05.2015 ehk 2 päeva pärast oma vastuväite postitamist maksekäsu kiirmenetluses. On väheusutav, et kostja haigestus kahe päeva jooksul niivõrd tõsiselt, et ei ole võimeline enam elatist tasuma. Hagejad leiavad, et kostja valis hoopis uue strateegia oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks. Samuti tuvastati kostjal 40%-line töövõime kaotus, mis ei takista töö tegemist. Kostja vastuväited hagile
- Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma igale lapsele elatist 60 eurot ehk kokku 180 eurot kuus.
- Kostja ei ole võimeline hagis nõutud ulatuses elatist tasuma, sest kostjal tuvastati püsiv töövõimetus ning kostja pensioni suuruseks on 158,37 eurot kuus. Samuti saab kostja miinimumpalka 390 eurot. Kokku on kostja igakuiseks sissetulekuks seega 548,37 eurot. Seega nõutakse kostjalt elatist rohkem, kui on tema võimalused ja sissetulekud (perekonnaseadus (PKS) § 102 lg-d 1 ja 2).
- Hagejate nõue elatise saamiseks alates 01.01.2015 ei ole tõendatud. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohtu 21.10.2015 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2015 seaduses sätestatud minimaalmääras (pool elatise maksmise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast) kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealisena omandab põhi- kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
- Maakohus märkis, et kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud elatisenõuetele vastuväited, et ta tegeleb laste ülalpidamisega, kuid ülalpidamisekohustuse täitmise kohta tõendeid kohtule esitanud ei ole. Eeltoodule tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole alates 01.01.2015 hagejate ülalpidamiskohustust täitnud.
- Hagimenetluses esitas kostja Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 4002457, mille kohaselt on kostjal töövõime kaotus alates 28.05.2015 kuni 31.05.2016 40%.
- Hagejate seadusliku esindaja väidete kohaselt tegeleb kostja lisaks oma igapäevasele tööle automehhaanikuna töökojas eraviisiliselt ka autode remondiga, kus arveldamine käib sularahas. Selleks on ta viinud kodust ära kõik töötegemiseks vajalikud töövahendid ja tööriistad. Kostja ei ole seda väidet eitanud. Hagejate seadusliku esindaja sõnul ei olnud kostja nende kooselu jooksul kestvalt haiguslehel. Hagejate seadusliku esindaja väidete kohaselt kasutab kostja sõiduautot, mis tarbib palju kütust. Kostja ei ole põhistanud, miks on tal vaja sõita ringi ülestuunitud Subaruga, mis tarbib 3
(5)palju kütust. Kohtu arvates on ülalpidamiskohustust võimalik täita ka ebavajaliku sõiduki müügist saadud raha arvelt. Kuna kostja osaline töövõime kaotus on lühiajaline (üks aasta) ja aasta aega on võimalik elatist tasuda ebavajaliku sõiduki müügist saadava hüvitise arvelt või jätkuvalt lisaks minimaaltasu saaval töökohal töötamisele tegeleda autode ja mootorpaatide remondiga, puudub kohtu arvates alus elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud elatismiinimumi. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, seda, et ta ei ole täielikult töövõimetu (töövõimest on säilinud 60 %) ning tema varanduslikku seisu, on kohtu hinnangul kostja võimeline üleval pidama oma last elatise miinimummääras. Kuna kohus mõistab elatise välja miinimummääras, ei pea hagejad enda igakuiseid kulutusi tõendama. Apellatsioonkaebus
- Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis 60 eurot kuus alates
- aasta juulist.
- Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka täiendava tõendi, mille järgi tuvastati, et kostja on alates 07.09.2015 osaliselt töövõimetu, töövõimetuse kaotuse protsent on 70 % ja põhjus on üldhaigestumine.
- Kohus mõistis ebaõigesti elatise välja kuni hagejate 21-aastaseks saamiseni, jättes arvestama, et PKS § 101 lg 1 kuulub kohaldamisele üksnes alaealise lapse puhul (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-119-15, 3-2-1-124-15). Samuti jättis kohus kohaldamata PKS § 102 lg
- Kostja tugines maakohtu menetluses sellele, et ta on töövõimetu, kuid maakohus ei arvestanud sellega. Kostja puhul on tegemist isikuga, kes on osaliselt töövõimetu ja kelle nimel puudub vara, mida saaks realiseerida elatise tasumiseks.
- Ebaõige on ka, et kohus mõistis elatise välja tagasiulatusvalt alates avalduse esitamise päevast (01.05.2015). Kostja lahkus abikaasade ühisest kodust 03.07.2015, mistõttu tuleb kostjal tasuda elatist alates
- aasta juulist. Abikaasade abielu lahutati alles 17.08.
- Abikaasade puhul saab rääkida kohustuse mittetäitmisest alles juhul, kui neil on eraldi elukoht. Vastaselt juhul kuulub kohaldamisele PKS § 35 p 3, mis reguleerib varasuhte lõppemist lahutusega. Kuni lahutuseni majandavad abikaasad vastavalt oma äranägemiseni.
- Maakohus on tuginenud tõenditele, mis on istungil uurimata (TsMS § 436 lg 2). Nimelt tugineb maakohus asjaolule, et kostja omab kallist sõiduautot, millele kulub palju kütust. Kostjal sellist sõiduautot ei ole. Kostja esitas maakohtus taotluse protokolli parandamiseks. Kohus jättis taotluse tähelepanuta ning vastust taotlusele ei järgnenud. Vastustajate seisukoht
- Hagejad palusid jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4
(5)- Maakohus mõistis ebaõigesti elatise välja kuni hagejate 21-aastaseks saamiseni. PKS § 101 lg 1, mille alusel hagejad elatist nõuavad, kohaldub ainult alaealise lapse puhul. Täisealine laps peab ka miinimumelatise saamiseks oma vajadusi tõendama. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendites 3-2-1-119-15 ja 3-2-1-124-
- Põhjendatud on kostja väide, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata PKS § 102 lg 2, mille teise lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas ka vanema töövõimetus. Kostja esitas maakohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse, mille kohaselt on kostjal töövõime kaotus alates 28.05.2015 kuni 31.05.2016 40%. Ringkonnakohtule esitas kostja uue Sotsiaalkindlustusameti otsuse 07.09.2015, mille kohaselt lisaks liigeste kahjustusele ja koormustaluvuse langusele, mis põhjustab töövõimekaotuse 40 % ulatuses, on kostjal viimasel ajal väljakujunenud meeleolu-, kohanemis- ja tahteeluhäired (depressioon) ning kogu töövõimetus on sellest tulenevalt 70 %. Seega on kostja võime teenida palka ulatuses, et tagada oma kolmele alaealisele lapsele elatise tasumine miinimummääras, oluliselt piiratud ja põhjendatud on elatise väljamõistmine alla miinimummäära.
- Samas ei nõustu ringkonnakohus aga kostja seisukohaga, et ta ei ole võimeline tasuma elatist rohkem kui 60 eurot kuus igale lapsele. Ringkonnakohtu arvates on kostja andnud vastuolulisi ütlusi oma sissetulekute tegeliku suuruse kohta. Kostja omab alalist töökohta autoremondiluksepana ja käib ka tegelikult tööl. Kostja väidetel saab ta töötasu 200 eurot kuus, olenemata sellest, kui palju ta tööl käib, mis ei ole eluliselt usutav. Kostja ei nõustu sellega, et maakohus tugines asjaolule, et kostja omab kallist sõiduautot, millele kulub palju kütust, kuna tal sellist sõiduautot ei ole. Kostja väidetel on ta sõiduauto võõrandanud, kuid uue omaniku loal sõidab sellega edasi. Seega jagub kostjal ka käesoleval ajal raha kütuse ostmiseks. Samuti tegi kostja lastele jõuludeks tavapärasest kallimaid kingitusi, mis viitab samuti kostja suurematele materiaalsetele võimalustele, kui ta püüab välja näidata.
- Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostjalt tule välja mõista elatis oma alaealiste laste ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 alusel alla seaduses sätestatud miinimummäära 100 eurot kuus igale lapsele.
- Maakohus mõistis põhjendatult elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.01.
- PKS § 108 kohaselt võib õigustaud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad esitasid elatise nõude kostja vastu 01.05.2015 ja nõuavad ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt nelja kuu eest, kuna kostja ei ole sel ajal oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole seda asjaolu ümber lükanud ega esitanud tõendeid ülalpidamise andmise kohta nimetatud perioodil. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja elas hagejatega sel sajal ühel aadressil või mitte.
- Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, umbes 50 % ulatuses, jätab ta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 5
(5)