lg 1 kohaselt, puudub alus kordusenampakkumise tühistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks. Põhjendusi kohtutäituri otsus ei sisaldanud.
lg 1 alusel esitab avaldaja kaebuse kohtutäituri 29.12.2014 otsuse peale kohtule. Avaldaja on täitemenetluse osalise vastavalt
Avaldaja on täitemenetluses müüdava võlgniku vara üürnik. Avaldaja esitab lisaks märgitule järgmised põhjendused kaebusele. Võlgniku esindajana tegutsev L. Vitsut on teatanud, et võlgnikku ei ole olemas (on registrist kustutatud ja lõppenud) seejuures on võlgniku lõppemine toimunud enne täitemenetluse alustamist (enne üürilepingu sõlmimist so enne 04.03.2013). ÄS järgi ei saa välismaa äriühingu filial tegutseda iseseisvalt ja oma nimel olukorras, kus välismaa äriühing on lõppenud. Ilma võlgnikuta ei ole võimalik täitemenetlust alustada ja läbi viia. Kohtutäitur ei saanud täitmisteadet kätte toimetada lõppenud võlgnikule.
Kohtutäitur peaks täitemenetluse lõpetama. Õigusvastased on järgmised kohtutäituri tegevused: täitemenetluse läbiviimine, kuna võlgnik puudub; avaldaja poolt esitatud teabe mitteavaldamine enampakkumise kuulutuses ( kohtutäitur ei oleks tohtinud hinnata XXX vastuväiteid teabe avaldamisele). Kohtutäituri 29.12.2014 otsus kuulub tühistamisele. Avaldaja esitas seisukoha puudutatud isiku II menetluskulude taotlusele. Avaldaja palub taotluse jätta rahuldamata või läbi vaatamata kuna võlgnik kui juriidiline isik on lõppenud ilma õigusjärgluseta ja võlgniku filial ei saa kohtumenetluses osaleda. Kui kohus võlgniku taotlust menetleb, on tegemist hagita menetlusega, millises hüvitatakse menetlusosalisele kohtuvälised kulud (esindajate kulud) samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Ajakulu on ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tegemist on mõnerealise vastusega, mis kordab täituri seisukohti. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Puudutatud isik I märgib kaebusele esitatud vastuses, et jääb 29.12.2014 esitatud seisukohtadele. Avaldaja ei ole täitemenetluse osaline
Pärast esimest enampakkumist toimus enampakkumine suuliselt, kohtutäitur oleks üürilepingusse puutuva teatavaks teinud
Üürilepingu kohta kinnistusraamatus märget ei olnud, mistõttu seda enampakkumise kuulutuses ei märgitud. Üürilepingu olemasolu ei takista enampakkumise läbiviimist (
2 Puudutatud isik II (võlgniku filiaal) Puudutatud isik filiaali kaudu teatab, et vaidleb kaebusele vastu ja palub kindlaks määrata menetluskulude suuruse. Avaldaja ei ole täitemenetluses sissenõudja, võlgnik ega
§-5 nimetatud muu isik. Üürilepingu olemasolu ei takista enampakkumise läbiviimist, sellekohast märget ei olnud. Puudutatud isiku II menetluskuluks on 219 eurot osutatud õigusabi eest. Õigusabi koosneb esindaja nõupidamisest puudutatud isikuga II, toimikuga tutvumisest, vastuse koostamisest, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisest. Puudutatud isik II on kinnitanud, et menetluskulud kanti seoses käesoleva kohtuasjaga. Taotlusest nähtuvalt on tunnitasumääraks 60 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku III (sissenõudja) seisukohta avalduse kohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, puudutatud isikute I ja II seisukohtadega ning tõenditega, leiab, et kaebus kohtutäituri 29.12.2914 otsusele tuleb jätta läbi vaatamata. Täitemenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse.
Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja
MS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas 22.12.2014 kaebuse (lk 17-20) kohtutäiturile selle tõttu, et 1) kohtutäitur ei lisanud enampakkumise kuulutusse teavet selle kohta, et avaldajal on XXX korterite 10 ja 12 (garaažiboksid) Tallinnas suhtes sõlmitud üürileping ning üürilepingute alusel tehtud ettemaksu kohta; 2) täitemenetluse võlgnik on registrist kustutatud ja seetõttu lõppenud ilma õigusjärgluseta enne üürilepingute sõlmimist ja enne täitemenetluse alustamist. Võlgniku puudumise tõttu tuleb 23.12.2014 enampakkumine tühistada ja täitemenetlus lõpetada või peatada. Avaldaja leiab, et tal on kaebamise õigus
§-st 5 tulenevalt. 29.12.2014 tagastas kohtutäitur avaldaja kaebuse (lk 22) läbivaatamata põhjusel, et kohtutäituri arvates puudub avaldajal
lg 1 kohaselt kaebeõigus ning õigus nõuda kordusenampakkumise tühistamist ja täitemenetluse peatamist. Kohus leiab, et kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäiturile õigesti läbi vaatamata.
§-dest 217 ja 218 tulenevalt võivad kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitada ja seejärel kohtule kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse osalised.
lg 1 kohaselt on täitemenetluse osaline isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik) ja muud isikuid, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Avaldaja peab ennast täitemenetluses puudutatud isikuks selle tõttu, et tal on üürileping sõlmitud täitemenetluse võlgnikuga. Kohtu arvates avaldaja ei ole täitemenetluses puudutatud isikuks, sest täitemenetlus tema õigusi ei puuduta vaatamata üürilepingule. Seega jättis kohtutäitur õigesti 29.12.2014 otsusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata. 3 Isegi juhul, kui avaldajal oleks kaebuse esitamise õigus täitemenetluses, tuleks tema kaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Avaldaja ise on väitnud, et üürileping sõlmiti ajal, mil vara omanik oli registrist kustutatud. Sellest tulenevalt peaks üürileping olema tühine. Asjas olevatest tõenditest tulenevalt ei loe kohus tõendatuks täitemenetluse võlgniku registrist kustutamist ja selle tulemusel lõppemist õigusjärgluseta. 21.01.2015 avaldaja poolt esitatud tõenditest nähtub vaid, et täitemenetluse võlgnikule on tehtud hoiatused (16.02.2012 ja 22.05.2012, lk 42-50) registrist kustutamise kohta. Hoiatuste tegemine ei võrdu registrist kustutamisega. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust lõpetama põhjusel, et võlgnik on lõppenud. Kohtutäiturile esitatud kaebuses on avaldaja taotlenud kordusenampakkumise tühistamist. Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on
ettenäinud §-s 223 sätestatud hagi esitamise võimaluse täitemenetluse osalisele. Kuivõrd täitemenetluse võlgnik ei ole lõppenud, ei ole õigusvastased kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud tegevused. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus peab põhjendatuks puudutatud isiku II menetluskulusid 190 euro ulatuses. Kohus vähendab menetluskulusid 29 euro võtta, so kulu, mis tehti seoses menetluskulude nimekirja esitamisega. Vastavalt kohtupraktikale selline kulu hüvitamisele ei kuulu. Riigikohtu seisukoha järgi (3-2-1-7714, p 12) ei vaja isik menetluskulude nimekirja esitamiseks õigusabi. Ülejäänud osas on kulu põhjendatud ja vajalik. Kulu suurust käesoleval juhul ei pea vähendama arvestades puudutatud isiku II seisukoha pikkust. Kohtu arvates on tähtis seisukoha sisu, selle koostamiseks eelnev ajakulu. Kohus peab vajalikes toiminguteks enne seisukoha koostamist kliendiga nõupidamist, toimikuga tutvumist, seadustega tutvumist, mis on menetluskulude nimekirjas märgitud. Õige ei ole avaldaja seisukoht, mille kohaselt hagita asjas määratakse esindaja tasu analoogselt tunnistajatasule. Selles osas on Riigikohus oma varasemat seisukohta muutnud (3-2-1-58-13). Menetluskulu tuleb kanda puudutatud isiku II esindaja XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaaklselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.