Obsah (7)

§ 1671§ 188§ 176§ 187§ 167§ 143§ 154

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Tsiviilasja number 2

) § 1671).

§ 1671on analoogiline Saksamaal kehtiva Akt

G § 117 lõigetega 1 ja 3. Saksa õiguskirjanduses on de facto juhatuse liikmeteks peetud isikuid, kes pole ametisse nimetatud, kuid paistavad kolmandatele isikutele juhatuse liikmetena ja on ühingu saatuse enda kätesse võtnud. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus võtsid osa õigusnõustaja palkamisest, kes tegutses nende huvides. Nad andsid OÜ Autorollo raamatupidajale korraldusi ning tegid ülekandeid.

§ 1671

on pigem käsunduslepingu sarnane, mistõttu ei ole tegemist lepinguvälise vastutusega. Hageja ei pea kirjeldama eraldi iga kostja tegevuse põhjuslikku seost kahju tekkimisega. Kostjad tegutsesid grupiviisiliselt, mistõttu ei saa eeldada, et iga grupiosalise tegu on kahju otseselt tekitav. Grupi liikmete ühine eesmärk ja tahe kahju tekitada on omistatav grupi igale liikmele. Alternatiivselt käsitles hageja eraldi seoseid kahju ja iga kostja käitumise vahel. OÜ Autorollo ainuosanikuks (kuni 26.04.2010) ja juhatuse liikmeks oli Väino Pentus. Alates 26.04.2010 oli hageja ainuosanikuks OÜ Roode & Partnerid, väidetavalt tasus viimane Väino Pentusele tehingu eest sularahas 160 000 krooni. Osaniku vahetus toimus NJORD Advokaadibüroo OÜ-s töötava Siim Roode õigusnõustamisel. Tegemist oli näilise tehinguga. Harju Maakohus kuulutas 29.03.2011 välja hageja pankroti. Hageja maksejõuetuse põhjuseks võis olla pankrotikuritegu ning eeltoodu tõttu on algatatud kriminaalasi. Hageja esitas kostjate vastu kokku viis erinevat kahju hüvitamise nõuet. Kõigi viie nõude puhul esitas hageja ka viivisenõuded, nõudes viivist seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni (esimese nõude puhul alates 17.05.2010, teise nõude puhul alates 03.08.2010, kolmanda nõude puhul alates 29.03.2011, neljanda nõude puhul alates 28.05.2010 ja viienda nõude puhul alates 25.05.2010). 14.02.2013 esitatud menetlusdokumendis hageja täpsustas oma nõudeid, mille kohaselt on põhinõuete suuruseks kokku 455 933, 32 eurot, millest esimene nõue on 176 600 eurot, teine 220 889, 65 eurot, kolmas 9784, 11 eurot, neljas 24 010, 58 eurot ja viies nõue 24 648, 98 eurot (tuues muuhulgas summaliselt välja sissenõutavaks muutunud viivise). Esimese nõude sisuks oli tütarfirma asutamisega tekitatud kahju, põhinõude suuruseks 176 600 eurot, kostjateks kõik viis kostjat. Kostjate juhtimisel ja suunistel viidi 17.05.2010 OÜ-st Autorollo välja 4 MAN veokit ja 9 Krone haagist, millega tekitati äriühingule kahju. OÜ Autorollo ja OÜ Kiili Autoveod asutasid 17.05.2010 AutoHills OÜ, osakapitaliga 40 000 krooni, mis kuulus võrdsetes 3 osades asutajatele (seega kummalegi 20 000 kroonine osa). OÜ Kiili Autoveod tasus oma osa eest rahalise sissemaksega, OÜ Autorollo aga mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse esemeks olid eelnimetatud veokid ja haagised hinnaga 2 130 000 krooni (bilansilisest väärtusest madalama hinnaga), kuid vara tegelik väärtus oli 2 763 189, 50 krooni ehk 176 600 eurot. Hiljem panditi OÜ-le Autorollo kuuluv AutoHills OÜ osa Renaldo Invest OÜ-le. 22.11.2010 müügilepinguga võõrandati AutoHills OÜ osa Renaldo Invest OÜ-le. Nimetatud tehingu suhtes kasutas OÜ Kiili Autoveod ostueesõigust. Kostjad leppisid ühiselt kokku tütaräriühingu asutamise, et selle kaudu viia maksejõuetust äriühingust välja vara. Teadaolevad asjaolud ja tõendid kinnitavad, et kostjad 1, 2 ja 5 arutasid omavahel läbi nii osaühingu asutamise, mitterahalise sissemakse tegemise (veokite ja haagiste OÜ Autorollo poolt AutoHills OÜ-le üleandmise) kui ka omandatud osa pantimise ja võõrandamise. AutoHills OÜ asutamise otsuse tegi OÜ Roode & Partnerid, kes oli OÜ Autorollo ainuosanikuks alates 26.04.2010, vastutades

§ 188lg 1 alusel.

Kuna OÜ Roode & Partnerid juhatuse liikmeks on Siim Roode, oli tegutsemine osanikuna sihiteadlik ja planeeritud. Osanik vastutab ka

§ 1671alusel, sest osanik pidi tegutsema osaühingu huvides.

Samuti rikkus OÜ Roode & Partnerid tahtlikult

§ 176, sest äriühing oli maksejõuetu.

Kostja ei määranud uut juhatuse liiget, kuigi Väino Pentus oli haiglaravil, Tiit Pohl ja Janos Sillamaa aga juhatuse liikme kohustusi ei täitnud. AutoHills OÜ asutamisest Väino Pentus tegelikult osa ei võtnud. OÜ Autorollo vara kõrvaldamine oli organiseeritud ja kontrollitud Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse poolt, kes kasutasid ära oma mõju Väino Pentusele. Ka lähedase abistamiseks ei või isik teha õigusvastaseid tegusid. Keit Pentus-Rosimannus palkas Siim Roode ajal, kui ettevõttele oli esitatud pankrotihoiatus. OÜ Autorollo oli juba varem sisuliselt maksejõuetu. Kuna Väino Pentus kiitis heaks Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse tegutsemise, oli viimastel sõlmitud OÜ-ga Autorollo käsundusleping. Käsundisaajatena ei käitunud kostjad aga ärihingu suhtes lojaalselt ega ilmutanud vajalikku hoolsust. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ rikkusid õigusabilepingut, sest nad tegutsesid huvide konfliktis ja eelistasid teiste isikute huve OÜ Autorollo huvidele. Läbi Renaldo Invest OÜ arveldusarve kanti NJORD Advokaadibüroo OÜ osanikule ja juhatuse liikmele Siim Roodele kuuluva OÜ Roode & Partnerid arveldusarvele üle OÜle Autorollo kuuluv raha, mis võeti sularahaautomaatidest välja ja seega omastas Siim Roode OÜ Autorollo raha. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastutavad ka

§ 1671lg 1 alusel, sest nad omasid osaühingu üle mõju.

Tõenditest nähtuvalt tutvus Keit Pentus-Rosimannus OÜ Autorollo raamatupidamise dokumentidega, mistõttu oli ta teadlik äriühingu püsivast maksejõuetusest. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus pidid tagama OÜ Autorollo vara säilimise, mida nad ei teinud. Vastupidi, nimetatud kostjad mõjutasid Väino Pentust sõlmima OÜ-le Autorollo kahjuliku tehingu (Väino Pentuse väitel korraldas tema käigu notari juurde Keit Pentus-Rosimannus, kellelt juhiste saamist kinnitas ka Maris Mets). Hageja teine nõue tulenes kassa puudjäägist 3 456 172 krooni ehk 220 889, 65 euro. Hageja taotles nimetatud summa väljamõistmist kõigilt kostjatelt solidaarselt. Vastavalt dokumentidele pidi 19.04.2010 olema kassas 220 889, 65 eurot, mida aga pankroti väljakuulutamise ajaks enam ei olnud. Kostjad üritasid kassa puudjääki varjata fiktiivsete laenulepingute sõlmimisega. Kostjate tegevuse tulemusel on OÜ Autorollo kassajääk vähenenud nimetatud summa võrra. Seda, et kostjate tegutsemise eesmärgiks oli kassajääk kõrvaldada, tõendavad tagantjärele vormistatud laenud, millega sooviti raha puudumist õiguslikult põhjendada. OÜ Autorollo raamatupidamisprogrammi sisestati 03.08.2010 kaks laenulepingut, millest üks on sõlmitud 27.01.2009 RM-ga (mille kohaselt OÜ Autorollo andis 3-aastase tähtajaga laenu 2 000 000 krooni) ja teine 30.09.2009 OÜ-ga Est- 4 Trade Group (mille kohaselt OÜ Autorollo andis lühiajalist laenu 1 000 000 krooni). Tegemist on fiktiivsete tehingutega, millega üritati varjata sularaha puudujääki. Kolmanda nõudena palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõudena 9784, 11 eurot, nõue tulenes pankrotimenetluse blokeerimisest (nõude suurus esitatud esialgsete andmete alusel). 12.05.2010 esitas OÜ Port One kohtule avalduse OÜ Autorollo pankroti väljakuulutamiseks („esimene pankrotimenetlus“). Harju Maakohus jättis 25.06.2010 määrusega pankrotimenetluse algatamata, 11.10.2010 määrusega jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. OÜ-d Autorollo esindas menetluses NJORD Advokaadibüroo OÜ, mille töötaja väitis kohtule esitatud vastuses, et võlgnik on jätkuvalt tegutsev ettevõte, kellel on piisavalt käibevahendeid. Samas oli AS Swedbank laenulepingu 13.07.2010 üles öelnud, kusjuures võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud juba oluliselt varem. 02.09.2010 lubas Siim Roode AS-le Swedbank ise pankrotiavalduse kohtule esitada, kuid seda ei teinud. Seega teades, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, vaidles esindaja OÜ Port One pankrotiavaldusele vastu. Pankrotimenetluse blokeerimise ajal suurenes ettevõtte negatiivne tulemus 153 088 krooni ehk 9784, 11 euro võrra. OÜ Autorollo omakapital oli tehingute tegemise alguses negatiivne -3 850 751 krooni ja see kasvas -4 003 839 kroonini. Pankrotiavaldusele vastu vaidlemisel tegutsesid kostjad kooskõlastatult, välistamaks tagasivõitmise nõuete esitamist ning muutmaks võlausaldajatele nõuete rahuldamist keerulisemaks. Täiendavalt oli OÜ-l Roode & Partnerid kohustus otsustada pankrotiavalduse esitamine (alates 26.04.2010, s.o ainuosanikuks saamisest), kuivõrd Siim Roode teadmist saab omistada OÜ-le Roode & Partnerid. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus vastutavad seetõttu, et nende käitumise tõttu suurenes võlausaldajate viivisenõue võlgniku vastu perioodil 25.06.2010 - 29.03.

1. Kui esimest pankrotimenetlust ei oleks blokeeritud, oleks viiviste arvestamine lõppenud 25.06.
2. Väino Pentus oli kostjate mõju all, sest alates 19.04.2010 lähtus ta tegutsemisel üksnes informatsioonist, mida kostjad talle edastasid. Kostjad ei teavitanud Väino Pentust OÜ Port One pankrotihoiatusest, samas teadsid nad, et võlausaldaja nõue on põhjendatud. Vastavalt nõuete kaitsmise protokollile ja nõudeavaldustele tunnustati pankrotimenetluses viivisenõudeid summas 121 372, 53 eurot. Viiviste arvestamine lõpetati pankroti väljakuulutamisel 29.03.
3. Perioodil 25.06.2010-29.03.2011 suurenesid viivised 91 611, 62 euro võrra. Kuivõrd kostjad olid faktilised ühingujuhid, kes teadsid ettevõtte maksejõuetusest, pidid nad ise esitama OÜ Autorollo pankrotiavalduse. Hageja neljas nõue oli suunatud kõigi kostjate vastu solidaarselt ning tugines asjaolule, et kostjad korraldasid OÜ Autorollo võlgnike poolt tasumisele kuuluvate summade tasumise OÜ Autorollo asemel kolmandatele isikutele (OÜ Autorollo nõuded olid väidetavalt panditud). Hageja põhinõude summaks oli 24 010, 58 eurot. OÜ Autorollo esitas 2010.a oma partneritele arveid kokku summas 1 224 028, 16 krooni ehk 78 229, 65 eurot. Pankrotihaldur nõudis pretensioonidega arvete tasumist. Vastavalt Arco Transport OÜ-lt saadud vastusele oli Siim Roode edastanud talle pandilepingu, mille alusel nõuti hagejale kuuluva nõudeõiguse täitmist kolmandatele isikutele, mistõttu Arco Transport OÜ täitis esimese nõude 239 400 krooni ehk 15 300, 45 eurot Aaloe Kinnisvara OÜ-le ja teise nõude 73 320 krooni ehk 4686 eurot Renaldo Invest OÜ-le (kokku 19 986, 45 eurot). Samuti oli edastatud pandileping TranTec OÜ-le ning nõuti selle alusel hagejale kuuluva nõudeõiguse täitmist kolmandale isikule summas 62 964, 24 krooni ehk 4024, 13 eurot. Nimetatud summa kandis TranTec OÜ üle Renaldo Invest OÜ-le 22.07.2010 (millest 60 000 krooni kandis viimane 27.07.2010 üle OÜ-le Roode & Partnerid). Eeltoodud viisil kõrvaldasid kostjad kokku 24 010, 58 eurot. Kõik kostjad tegutsesid varidirektoritena ja andsid selgeid instruktsioone. Kostjad oleksid pidanud tagama OÜ Autorollo vara säilimise. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastutavad kahju 5 eest AdvS § 55 lg 3 ja VÕS § 620 lg 1 alusel. Väino Pentus allkirjastas nõuete loovutused Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse mõjutamise tagajärjel, sest Väino Pentusele edastasid informatsiooni ainult nemad. Nõuete loovutamiseks puudus alus ning see pidi olema teada ka dokumentide koostajale Siim Roodele ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-le. Loovutamisdokumendid koostati ilma Väino Pentuse käsundita. OÜ Roode & Partnerid on tekkinud kahju eest vastutav, sest ta ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Hageja viies nõue oli seotud OÜ Autorollo vara kõrvaldamisega, nõue esitati kõigi kostjate vastu solidaarselt, põhinõude suuruseks 24 648, 98 eurot. OÜ Autorollo võõrandas 28.05.2010 hinnaga 96 000 krooni ehk 6135, 52 eurot kaks haagist Krone SDP 27 ELB2-CS. Saadud raha lasti tasuda Renaldo Invest OÜ arveldusarvele ja sealt edasi Roode & Partnerid OÜ-le. Samuti võõrandas OÜ Autorollo sõiduki Ford Tourneo Connect 220 L 1 päev pärast pankrotiavalduse kohtule esitamist Keit Pentus-Rosimannuse venna KP bändikaaslasele M-LN-le. Ühtlasi kõrvaldati OÜ Autorollo arvutid ja tarvikud. Analoogiliste esemete väärtus on tõendatud Max 123 AS tõendiga. Rain Rosimannus käis OÜ Autorollo kontoris ja viis arvuti ära. Rain Rosimannus andis korralduse kahe haagise müügiarve koostamiseks. Kuna ta korraldas haagiste eest arve koostamist, pidi ta korraldama ka rahaliste vahendite liikumist Renaldo Invest OÜ-le. Samuti kõrvaldasid kostjad veokitelt jälgimissüsteemi F-Track, mille eest oli OÜ Autorollo liisingumaksed tasunud ning mille omandiõigus oli talle üle läinud. Kostjad ei taganud OÜ Autorollo vara säilimist, kuigi nad juhtisid äriühingut. Kostjad ei käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ osalesid vähemalt kahe haagise kõrvaldamises. Kui nad ei oleks pankrotimenetlust blokeerinud, oleks OÜ Autorollo vara säilinud. OÜ Roode & Partnerid vastutab tekitatud kahju eest, kuna ta ei esitanud pankrotiavaldust. Alternatiivselt leidis hageja, et pankrotimenetluse blokeerimine/pankrotiavalduse esitamata jätmine on põhjuslikus seoses kõigi viie hagiavalduses sisalduva nõudega. Rain Rosimannuse vastuväited Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kunagi olnud OÜ Autorollo osanik, juhtorgani liige ega varidirektor. Väino Pentus helistas 19.04.2010 Keit Pentus-Rosimannusele ning palus, et tema ning Rain Rosimannus aitaksid tal võimaluse korral leida OÜ-le Autorollo nõustaja. Nõustaja otsimise vajadust põhjendas Väino Pentus OÜ Autorollo keerulise majandusliku seisuga ja tõsiasjaga, et teised juhatuse liikmed väljendasid soovimatust äriühingu probleemidega tegeleda. Samal päeval viidi Väino Pentus raske tervisliku seisundiga haiglasse. Koheselt pärast Väino Pentuse haiglasse sattumist pöördus Rain Rosimannus NJORD Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi Siim Roode poole. Siim Roode nõustus OÜ Autorollo seisu üle vaatama ning osaühingut nõustama. 20.04.2010 sõlmiti NJORD Advokaadibüroo OÜ ja OÜ Autorollo vahel kliendileping, selle allkirjastas Väino Pentus. 20.04.2010 teavitas Keit Pentus-Rosimannus OÜ Autorollo teist juhatuse liiget Janos Sillamaad telefoni teel, et Väino Pentus viibib haiglas ning temaga hoiavad kontakti Keit PentusRosimannus ja Rain Rosimannus. Janos Sillamaale selgitati, et kui midagi olulist on vaja Väino Pentusele edastada, saavad seda teha Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus. Pärast NJORD Advokaadibüroo OÜ ning OÜ Autorollo vahel kliendilepingu sõlmimist üritas Keit Pentus-Rosimannus aidata Siim Roodel saada OÜ Autorollo majandusseisust ülevaadet. Janos Sillamaalt saadi raamatupidamisteenust osutanud MM kontaktid. Pärast viimasega kontakteerumist aitas tema ja Siim Roode vahel infot vahendada Rain Rosimannus. Samuti aitas Rain Rosimannus vahendada info liikumist Väino Pentuse ja Siim Roode, OÜ Autorollo juhatuse liikmete ning MM vahel. Info vahendamise eesmärgil üritas Rain Rosimannus hoida end OÜ Autorollo asjaajamistega kursis. Enne Väino Pentuse haigestumist oli Rain Rosimannus Väino Pentust üksikküsimustes viimase palvel aidanud. 6

§ 1671

on analoogiline

§ 187

lg-ga 2, mis erisättena välistab nõuete esitamise VÕS § 1043 alusel.

§ 1671järgi peab hageja tõendama nõuet iga kostja vastu.

Väidetava isikute grupi puhul tuleb tuvastada kõigi gruppi kuulunud isikute teod.

§ 1671

mõistes mõju omamine tähendab, et isikul on suhetes äriühinguga selline staatus, et äriühingu juhtorgani liikmed on kohustatud isiku korraldustele alluma. Rain Rosimannuse seos AutoHills OÜ asutamisega on tõendamata. Mitte ühestki kohtule esitatud dokumendist ei tulene, et Rain Rosimannus oli seotud AutoHills OÜ asutamist puudutavate otsuste vastuvõtmisega. Põhjendamata ja tõendamata on väide, et Rain Rosimannus mõjutas OÜ Autorollo juhatuse liikmeid või selle osanikku AutoHills OÜ-d asutama. Samuti ei ole hageja tõendanud, et AutoHills OÜ asutamisega tekkis OÜ-le Autorollo kahju. Autohills OÜ asutamise eesmärgiks oli tagada OÜ Autorollo majandustegevuse jätkusuutlikkus. OÜ-le Autorollo kuulunud autosid kasutati AutoHills OÜ asutamisel mitterahalise sissemaksena, sest seeläbi oli võimalik suunata autod rahvusvahelistele vedudele. OÜ-l Autorollo polnud rahvusvaheliste vedude luba, ent Kiili Autoveod OÜ-l (AutoHills OÜ teine osanik OÜ Autorollo kõrval) vastav luba oli. Tütarühingu läbi sai OÜ Autorollo seda luba kasutada. Hageja väide käsunduslepingu kohta kostjate ja OÜ Autorollo vahel on ebaõige. Sellist lepingut ei saa sõlmituks lugeda kellegi vaikimise või tegevusetuse tõttu. Hageja väited on vastuolulised, sest kostjad ei saanud samaaegselt Väino Pentust mõjutada ja tegutseda käsunduslepingu alusel. Arstide soovitusel tuli Väino Pentusele informatsiooni edastada perekonnaliikmete kaudu. OÜ-d Autorollo juhtisid selle tegelikud juhatuse liikmed ning kostjad ei korraldanud tütarühingu asutamist. Kõik tehingud on allkirjastanud Väino Pentus. Rain Rosimannuse kokkupuude OÜ-ga Autorollo seisnes info vahendamises ning Väino Pentuse aitamises, tegutsedes viimase palvel, järgides tema juhiseid. Janos Sillamaa ega Tiit Pohl ei ole nimetanud, milliseid korraldusi andis Rain Rosimannus. Ühestki tõendist ei nähtu Rain Rosimannuse seos AutoHills OÜ asutamisega. Väino Pentus küsis küll Rain Rosimannuselt nõu, kuid see ei tee viimast „varidirektoriks“. AutoHills OÜ asutamisel ei olnud Kiili Autoveod OÜ panus ebamõistlikult väike. Tõendamata on Rain Rosimannuse seos laenulepingute sõlmimisega. Pole tõendatud ega põhjendatud, et Rain Rosimannus oleks avaldanud OÜ Autorollo nimel laenulepingud sõlminud isikule mõju, andnud nendega seoses korraldusi või isegi soovitanud vastavate lepingute sõlmimist. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas sai nimetatud laenulepingute tagajärjel tekkida OÜ-le Autorollo kahju, kui hageja peab neid tehinguid fiktiivseteks. Tõendamata on Rain Rosimannuse seos pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Kohtule esitatud dokumentidest ei tulene, et Rain Rosimannus oleks takistanud pankrotiavalduse esitamist, otsustanud, millal pankrotiavaldus tuli esitada või avaldanud OÜ Autorollo juhatuse liikmetele vastavate otsuste tegemisel mõju. Samuti pole hageja tõendanud, millal oleks OÜ Autorollo pankrotiavaldus tulnud esitada ehk millal äriühing muutus püsivalt maksejõuetuks. Hageja väiteid on vastuolulised, sest tema arvates oli OÜ Autorollo juba 2009.a püsivalt maksejõutu. Samas võeti hageja väidete kohaselt OÜ Autorollo kostjate poolt üle alles aprillis 2010. OÜ Autorollo ei olnud aprillis 2010 püsivalt maksejõuetu, sest ettevõttel oli suur nõue Tiit Pohla vastu. Pankrotiavalduse esitamise kohustus oli ka Janos Sillamaal ja Tiit Pohlal, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud kostjate poolt nende isikute mõjutamist. Tõendamata on Rain Rosimannuse seos nõudeõiguste loovutamisega. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ega põhjendusest ei tulene, et Rain Rosimannus oleks olnud seotud OÜ-le Autorollo kuulunud nõudeõiguste loovutamisega või avaldanud vastavate otsuste tegemisel juhatuse liikmetele mõju. Kostja seotus nende äriühingutega, kuhu arvete tasumine oli suunatud, on tõendamata. Rain Rosimannusel ei ole seoseid Aaloe Kinnisvara OÜ-ga ega Renaldo Invest OÜ-ga. 7 Samuti on tõendamata Rain Rosimannuse seos vallasasjade hageja vara koosseisust väidetava väljaviimisega. Asjas kogutud tõenditest tuleneb, et hageja viidatud vallasasjad on tegelikkuses korrapäraselt võõrandatud ning nende eest on OÜ-le Autorollo tasutud. Nii on sõiduki Ford Torneo Connect ostu eest tasutud Väino Pentusele 5000 krooni. Siim Roode vastuväited Siim Roode vaidles hagile vastu. Siim Roode on vandeadvokaat, kes osutas OÜ-le Autorollo õigusabi. Hagiavaldusest ei ole võimalik üheselt aru saada, milliseid konkreetseid tehinguid hageja kostjale ette heidab. Hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud mõnda kohustust äriühingu ees ja kahju on tekkinud nimelt kostja kohustuse rikkumise tõttu. Advokaadi tegevust ei saa pidada „varidirektori“ tegevuseks ning

§ 167

¹ ei kohaldu professionaalsele õigusnõustajale (vandeadvokaadile), kes osutab õigusabi kliendilepingu alusel. Advokaadi vastutus saab tuleneda ainult kliendilepingu rikkumisest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks OÜ-st Autorollo raha välja viinud. Väidetavat kahju suurust ei tõenda ka OÜ Autorollo halduri aruanne, kuivõrd nimetatu on paljasõnaline ja arusaamatuks jääb, millele hageja nõue tugineb. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi raamatupidamislikku dokumenti, mis kinnitaks eelmärgitud summade pahatahtlikku väljaviimist võlgniku vara hulgast. Siim Roode ei ole kliendilepingut rikkunud. AutoHills OÜ asutati kliendi juhiste järgi ja osa panditi reaalse nõude tagamiseks. Kõik tehingud allkirjastas Väino Pentus, mistõttu ta kiitis tehingud heaks ja need vastasid OÜ Autorollo tahtele. Kostja ei mõjutanud Väino Pentust. Osaluse omandamine OÜ-s Autorollo ei olnud seotud õigusabi osutamisega. Osa pantimise korralduse andis Väino Pentus. Tütarühingu asutamise eesmärgiks oli OÜ Autorollo omakapitali parandamine. Kostja loetles, milliseid õigusteenuseid ta osutas OÜ-le Autorollo ning selgitas, et teenuste eest arveid ei esitatud ning aruandeid esitati suuliselt Väino Pentusele. Samas asjas kostja teistele isikutele õigusteenust ei osutanud. Hageja on esitanud nõued, arvestamata summasid, mille ulatuses sai hageja kasu. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb hageja nõudest maha arvata AutoHills OÜ osa müügist saadud 200 000 krooni ehk 12 782, 30 eurot. AutoHills OÜ täitis OÜ Autorollo kohustusi Nordea Finance AS ees 684 779 krooni ehk 43 765, 36 euro ulatuses, mis tuleb samuti nõudesummast maha arvestada. Arusaamatuks jääb kostja väidetav seos RM ja OÜ Est-Trade Group laenu-lepingutega. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, kuidas on kostja vaidlusaluste laenulepingute ja kassa puudujäägiga seotud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb tema arvates kostja poolne heade kommetega vastuolus olev käitumine. Puudub alus hagi rahuldamiseks, sest hageja ei ole tõendanud kostja kohustuste olemasolu hageja ees, kohustuste rikkumist, kahju tekkimist ega kahju suurust. Kostja ei ole OÜ Autorollo autoparki kõrvaldanud läbi AutoHills OÜ asutamise. Kostja nõustas OÜ-d Autorollo AutoHills OÜ asutamisel vastavalt juhatuselt saadud juhistele. AutoHills OÜ asutamislepingu on allkirjastanud OÜ Autorollo nimel Väino Pentus, seega sai antud tehing hageja juhatuse poolt heaks kiidetud ning lepingu sõlmimine vastas OÜ Autorollo tahtele. Kostja ei ole mõjutanud juhatust asutama AutoHills OÜ-d. Hagiavaldusest ei selgu, kelle tegevuse tulemusena sularaha kadus. Hageja viidatud fiktiivsed laenulepingud on tagasivõidetavad, kuid nõudeid esitatud ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2010 määrusest tulenevalt jäi OÜ Port One pankrotiavaldus rahuldamata tulenevalt asjaolust, et nõue ei olnud selge. Seega ei saa kostja väidetavalt tekkinud kahju eest vastutada. Väino Pentus 8 otsustas võlgnevuse tasumise Aaloe Kinnisvara OÜ-le. Nõuete pantimine toimus reaalsete laenude katteks, mistõttu ei ole OÜ-l Autorollo kahju tekkinud. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas ta on seotud hagiavalduses mainitud varade (sülearvuti, monitor, süsteem F-Track, haagised ja sõidukid) äriühingust väljaviimisega. Samuti pole hageja esitanud kohtule tõendeid vara väärtuse kohta. Hageja tõenditest ei nähtu, millal vara oli soetatud ja mis oli selle harilik väärtus. Arvuti Dell Latitude, monitor, programm ja tarvikud olid aastaks 2010 amortiseerunud nullini. Hageja ei ole tõendanud, millised programmid ja tarvikud on kaduma läinud. Haagiste ostuhinna tasumisega Renaldo Invest OÜ-le täideti hageja kohustus võlausaldaja ees ja sellest ei saanud hagejale kahju tekkida. Kes ja kuhu viis sülearvuti, monitori ning F-Track süsteemi, ei ole hageja tõendanud. Hageja väited, et kostja on mõjutanud Väino Pentust vara müüma või kõrvaldama, on paljasõnalised. Kostjal ei olnud kliendilepingu alusel kohustust tagada OÜ Autorollo vara säilimine. Kahjuna ei saa arvestada 2 haagise Krone SDP 27 ELB2-CS võõrandamishinda 6135, 52 eurot, sest hageja kinnitusel võõrandati haagised turuväärtuse alusel. Ükski hageja tõend ei tõenda asjaolu, et kostjat saaks pidada varidirektoriks. Tulenevalt kohtule esitatud e-kirjadest küsis kostja informatsiooni ja andis suuniseid OÜ-ga Autorollo sõlmitud kliendilepingu raames vastavalt kliendi juhistele. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata vähemalt osas, mis puudutab perioodi enne hagi esitamist, s.o VÕS § 113 lg-st 2 tulenevalt arvestatakse viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. OÜ Roode & Partnerid vastuväited OÜ Roode & Partnerid vaidles hagile vastu. Juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme vahel tekib käsundilaadne õigussuhe ning seetõttu ei saa esitada nõudeid VÕS 53. peatükis sätestatud alusel.

§ 167

¹ alusel vastutuse tekkimise eeldus on, et mõjutatud juhtorgani liige on tegutsenud osaühingu kahjuks, s.o täidetud on

§-s 187 sätestatud juhatuse liikme vastutuse eeldused, millest omakorda tuleneb, et

§ 167¹ alusel vastutuse korral kohaldatakse samu eeldusi.

Seega ei saa hageja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel kostja vastu nõuet esitada. Juriidilisele isikule ei saa omistada „varidirektorina“ tegutsemist.

§ 1671alusel mõju omav isik saab olla ainult füüsiline isik.

OÜ Roode & Parnerid oli osanik, kellel puudus kohustus käituda võlausaldajaid kaitsval viisil. Osaniku otsusega tütarettevõtte asutamiseks ei saa iseenesest kahju tekitada. Tütarettevõtte asutamise eesmärk oli majandustegevuse jätkamine ja selle kaudu tulu teenimine olukorras, kus OÜ Autorollo tegevus oli varasemate majanduslikult ebaotstarbekate ja õiguslikult laenukeeldu rikkuvate tehingute tagajärjel oluliselt takistatud. Kui nõustuda hageja väidetega, et vaidlusalused tehingud on tühised, on kahju tekkimine välistatud. Kuna tehingud on kehtivad, ei ole OÜ-l Autorollo tehingutest tulenevalt kahju tekkinud. Hageja esimene nõue võiks olla põhjendatud, kui omandatud osa oleks olnud väärtusetu või osalust tegelikkuses ei oleks omandatud. OÜ Autorollo vara ehk sõidukid asendati mitterahalise sissemaksega tütarettevõtte asutamisel osalusega, mille väärtuste võrdsust eeldatakse. Juhul, kui hageja leiab, et mitterahalise sissemakse üleandmisega omandatud osa väärtus ei vasta sissemakse väärtusele, tuleb tal nii sissemakse kui osaluse väärtust tõendada. Osanike panuste rahalise väärtuse võrdlemise kaudu ei saa osaniku osaluse väärtust tõendada. Kui hageja arvates oli osaluse müügitehing näilik, ei saa antud kostja osanikuna üldse vastutada. Pealegi puudub osanikul üldine käibekohustus tegutseda võlausaldajate huvides. Osanikuna on kostja vastutus

§ 1671alusel välistatud.

Osanik saab vastutada otsuse tegemisel vaid süü korras, kuid hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostja süüd. Tütarühingu asutamise eesmärgiks oli majandustegevuse jätkamine ja selle kaudu tulu teenimine. OÜ Autorollo sõidukid asendati 9 osalusega ja sissemaksete väärtuste võrdsust eeldatakse. Hageja nõude suuruse hindamisel tuleb lähtuda Haagisekeskus OÜ ja Keil M.A hinnangutest, mille järgi oli sõidukite ja haagiste väärtus kokku 136 132, 8 eurot. Kahju nõuet tuleb vähendada 56 547, 66 euro võrra. Hageja teise nõude puhul ei ole tõendatud, et vastav summa oli 18.05.2010 OÜ Autorollo kassas tegelikult olemas. Kostjale teadaolevalt kassa arvestuslik jääk ei vastanud tegelikkusele. Nimelt on osakapitali rahaliste sissemaksetega suurendatud 06.05.2009 1 000 000 krooni võrra, 02.07.2009 100 000 krooni võrra ja 21.09.2009 1 000 000 krooni võrra, kokku 2 100 000 krooni võrra. Kostja ei nõustunud, et halduri aruandes kajastatud omakapitali vähenemine oleks käsitletav kahjuna. Omakapital on bilansi passiva kirje, mille muutus ei ole otseses seoses aktivas kajastatud vara väärtusega. Pankrotimenetluse seisukohast on oluline see, kas vähenes vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid või selle väärtus. Seda asjaolu omakapitali vähenemise kaudu tõendada ei saa. Halduri aruanne eraldiseisvana ei ole piisav tõend selle asjaolu tõendamiseks. Hageja neljanda nõude puhul on ebaselge, kuidas tekitas laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine hagejale kahju. Kohustuse täitmisega ei saa kahju tekitada. Hageja viienda nõude osas ei ole hageja tõendanud laptopi DELL, monitori ning asukoha- ja kütusejälgimissüsteemi F-Track harilikku maksumust ega omandit. Hageja amortisatsiooni aruanne ei tõenda nimetatud vara kuulumist hagejale pankroti väljakuulutamise ajal. Tõendist ei nähtu, millal nimetatud vara on soetatud ega see, mis oli selle harilik väärtus. Raamatupidamislik jääkväärtus on hageja esitatud tõendist nähtuvalt oluliselt madalam kui hageja nõutud kahjuhüvitis. Amortisatsiooni aruande koostamise asjaolud ja algandmed mille põhjal see koostati ei ole teada. Haagiste osas täideti ostuhinna tasumisega kolmandale isikule hageja kohustus võlausaldaja ees ja kahju ei tekitatud. Ford Tourneo osas võlgneb ostja M-LN hagi kohaselt hagejale 5000 eurot. Vara müügihind vastas hagi kohaselt keskmisele turuhinnale. Hageja viivisearvestus on läbivalt ebaõige. VÕS § 113 lg 2 järgi saab kõigilt hageja nõuetelt arvestada viivist alates hagi esitamise ajast, s.o alates 30.11.2012. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata osas, milles see puudutab enne 30.11.2012 arvestatud viivist. NJORD Advokaadibüroo OÜ vastuväited NJORD Advokaadibüroo OÜ vaidles hagile täies ulatuses vastu. Hageja peaks iga konkreetse nõude puhul tõendama, et just nimelt nende asjaoludega seoses kasutasid kostjad ära oma väidetavat mõju OÜ-le Autorollo ning mõjutasid Väino Pentust vastavalt käituma. Kahjunõude rahuldamiseks ei piisa sellest, et kostjad on omavahel varasemalt suhelnud OÜ Autorollo teemadel. Hageja peab tõendama seda, et Väino Pentust mõjutati tütarühingut asutama, et teda mõjutati seoses väidetavalt fiktiivsete laenulepingutega, et teda mõjutati pankrotiavalduse esitamisega viivitama ning et teda mõjutati seoses OÜ Autorollo nõuete täitmisega kolmandatele isikutele ja OÜ Autorollo vara väidetava kõrvaldamisega. Hageja esimese nõude osas nõustus kostja, et ta nõustas OÜ-d Autorollo AutoHills OÜ asutamisel vastavalt kliendilt saadud juhistele ning tasus kliendi eest asutamisega seotud riigilõivu. Samas ei ole kostja käitunud õigusvastaselt, ta ei ole kliendilepingut rikkunud ega OÜ-le Autorollo kahju tekitanud. Hagiavaldusest ei selgu, millist konkreetset kostja tegu silmas peetakse ning milles võiks seisneda selle teo õigusvastasus või vastuolu lepinguliste kohustustega. Hagiavalduses ei ole täpsustatud, milline kostja tegevus kvalifitseerub lojaalsuskohustuse rikkumiseks ning milline AutoHills OÜ asutamisel antud õigusnõu on ebakvaliteetne. 10

§ 1671

ei ole kohaldatav, kui lähedased tulevad appi oma perekonnaliikmele tema haiguse ajal. Mõjutamisega

§ 1671

mõistes saab tegemist olla vaid siis, kui äriühingu juhatuse liikmel oli võimalik käituda vaid nii, nagu „varidirektor“ soovib.

§ 1671

lg 1 kohaldamisel tuleks esmalt kasutada grammatilise, süstemaatilise ning teleoloogilise tõlgendamise meetodeid ning hageja tõlgendus on ebaõige. OÜ Autorollo andis AutoHills OÜ-le mitterahalise sissemaksena üle 4 veokit ja 9 haagist, mille eest sai vastu AutoHills OÜ osa. Seega ei läinud vara OÜ-st Autorollo välja ilma midagi vastu saamata. Hageja peab tõendama, et vara müümisel ei järginud kostja hoolsust või rikkus lojaalsuskohustust. Hagiavalduses ei ole põhistatud ka põhjusliku seose olemasolu. AutoHills OÜ asutamislepingu on allkirjastanud Väino Pentus, see leping on sõlmitud notariaalselt, notar on poolte tahte ning lepingu tingimuste vastavuse poolte tahtele välja selgitanud. Seega ei saa kostjal olla seost väidetavalt tekkinud kahjuga. NJORD Advokaadibüroo OÜ ei ole kliendilepingut rikkunud ning selliseid asjaolusid ei ole hageja välja toonud. Kõik vaidlusalused tehingud allkirjastas Väino Pentus. Kuigi Siim Roode tegutsemiskohaks on advokaadibüroo, ei too see automaatselt kaasa advokaadibüroo vastutust

§ 1671lg 1 alusel.

Kostja ei ole tegutsenud huvide konfliktis ega rikkunud lojaalsuskohustust. Kostjal puudus kohustus hinnata OÜ Autorollo otsuste ja juhiste majanduslikke tagajärgi. Kõik lepingud on kehtivad ja õiguslikult korrektsed. Juhise korraldada pandi realiseerimisega seotud tehnilisi küsimusi andis kostjale OÜ Autorollo. Osaluse omandamine OÜ-s Autorollo ei olnud seotud õigusabi osutamisega ning sellest tulenevaid asjaolusid ei saa omistada NJORD Advokaadibüroo OÜ-le. Hageja ei ole tõendanud, et sissemaksed tütarühingusse ei olnud võrdväärsed ning hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud sõidukite ja haagiste tegelikku väärtust. Kuna OÜ Autorollo sai tütarühingu 50%-liseks osanikuks, siis sai ta osa väärtusega vähemalt 68 705, 02 eurot. Nimetatud summa tuleb väidetavast kahjust igal juhul maha arvestada. Samuti tuleb kahjust maha arvata pangale tütarühingu poolt tasutud 41 542 eurot. AutoHills OÜ osa kui pandi realiseerimisest tulenevalt vähenesid OÜ Autorollo kohustused Renaldo Invest OÜ ees 12 782, 33 euro võrra, mis tuleb samuti kahjust maha arvata. Hageja nõutav maksimaalne kahju saab olla 13 102, 46 eurot. Teise nõude osas leidis kostja, et hagiavalduses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu ega esitatud ühtegi tõendit, mis võiks viidata kostja seotusele kassa puudujäägiga või OÜ Autorollo ning RM ja OÜ Est-Trade Group vaheliste laenulepingutega. Kui hageja arvates on laenulepingud fiktiivsed (st raha nende lepingute alusel tegelikult välja ei antud), jääb ebaselgeks, millist tähendust need lepingud raha kadumise seisukohalt saavad omada. Sularaha väidetava kadumise varjamine fiktiivsete lepingutega ei oma hetkel kahjunõudega seost. Hageja ei ole tõendanud, kuhu sularaha kadus ning et see toimus kostjate tegevuse tulemusena. Paljasõnaline on hageja väide, et kostjad on esitanud OÜ Autorollo raamatupidamisse tagantjärele vormistatud laenulepingud. MM e-kiri seda ei tõenda. Kolmanda nõude osas on arusaamatu, kuidas saab kostja vastutada, kui ta vastavalt kliendi juhistele vaidles vastu pankrotiavaldusele ning kohus on kinnitanud, et esitatud vastuväited on olnud asjakohased. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2010 määrusest nähtub, et pankrotiavaldus jäi rahuldamata seetõttu, et OÜ Port One nõue ei olnud selge. OÜ Port One pankrotiavaldus jäi rahuldamata nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Kohtud on andnud selge hinnangu, et OÜ Port One pankrotiavalduse alusel ei olnud võimalik OÜ Autorollo pankrotimenetlust algatada. Kuna OÜ Port One on hageja võlausaldaja, pidi hagejale olema teada, millisel põhjusel pankrotimenetlust ei alustatud. Hageja väitel on kahjuks ka omakapitali jätkuv vähenemine, kuid ta ei ole ära näidanud, millest selline raamatupidamislik muutus on põhjustatud ning et kahju on reaalselt üldse tekkinud. 11 Neljanda nõude puhul ei selgu hagiavaldusest kostja õigusvastane või lepingut rikkuv tegu. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et Siim Roode edastas Arco Transport OÜ-le Väino Pentuse poolt allkirjastatud teate nõudeõiguse pantimise kohta. Selgusetu on, milles seisneb teate edastamise õigusvastasus või kuidas selle teate edastamine saab olla tekitanud kahju OÜ-le Autorollo. Teate edastamisest ei saa teha järeldust, et vahendid oleksid ebaõigesti ümber suunatud. Pandipidajal tekkis pandieseme müügiõigus. Hageja väited, et kostjad on mõjutanud Väino Pentust OÜ Autorollo nõudeid kolmandate isikute kasuks pantima, on paljasõnalised. Viienda nõude osas leidis kostja, et hagiavaldusest ei selgu tema õigusvastane või lepingut rikkuv tegu. Hagist ei nähtu, kes ja kuhu viis sülearvuti ning monitori või mis sai asukoha- ja kütusejälgimissüsteemist F-Track. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mis võiksid seostada kostjaid nende asjade OÜ Autorollo omandist väljaminemisega. Kahju nõue ei ole tõendatud ka seetõttu, et lähtutud on nimetatud esemete soetusmaksumusest VÕS § 128 lg 3 järgi. Soetusmaksumus näitab vara väärtust selle omandamise hetkel. Seega pole hageja esitanud tõendeid vara väärtuse (st tekkinud kahju suuruse) kohta. Teiseks ei ole kahju osaliselt tekkinud, sest vara võõrandamise korral (haagised ja sõiduk) tasuti OÜ-le Autorollo vara müügihind. Hageja väited, et kostjad on mõjutanud Väino Pentust vara müüma või kõrvaldama, on paljasõnalised. Hageja viivisearvestus on läbivalt ebaõige. VÕS § 113 lg 2 järgi saab kõigilt hageja nõuetelt arvestada viivist alates hagi esitamise ajast. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata osas, milles see puudutab enne 30.11.2012 arvestatud viivist. Keit Pentus-Rosimannuse vastuväited Keit Pentus-Rosimannus vaidles hagile vastu. Kostja on Väino Pentuse tütar. Väino Pentus oli OÜ Autorollo ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest. OÜ-l Autorollo oli ka kaks teist juhatuse liiget – Tiit Pohl ja Janos Sillamaa. Kostja ise pole kunagi olnud OÜ Autorollo osanik, juhtorgani liige ega „varidirektor“. Ainus tõendatud seos kostja ja OÜ Autorollo vahel on info vahendamine. Hageja kasutab ära asjaolu, et kostja aitas oma isa, jätmaks alusetut muljet, justkui kostja oleks võtnud OÜ Autorollo juhtimise üle. Ainsad e-kirjad, mis kostja on OÜ-ga Autorollo seoses saatnud, on seisnenud kas palves raamatupidajale edastada infot või juhatuse liikmete palvete edastamises raamatupidajale. Muud kostjapoolset tegevust pole hageja tõendanud. E-kirjade pinnalt pole võimalik teha järeldust, et kostja asus aprillis 2010 OÜ-d Autorollo faktiliselt juhtima ning võttis selle enda kontrolli alla. Samuti ei nähtu e-kirjadest, et kostja oleks mis tahes viisil mõjutanud OÜ Autorollo juhatuse liikmeid tegema sisulisi, majandustegevust puudutavaid otsuseid. OÜ-d Autorollo juhtis jätkuvalt selle juhatus ning üle kuulatud tunnistajad ei ole välja toonud ühtegi Keit Pentus-Rosimannuse poolt antud korraldust või juhist. Ainus kostja „korraldus“ oli palve vahendada informatsiooni. AutoHills OÜ asutamist puudutavate otsuste tegemisega kostja seotud ei ole ning vastupidine ei tulene ühestki tõendist. Kostja ja OÜ Autorollo vahel ei olnud sõlmitud hageja väidetud käsunduslepingut. Väino Pentuse kostja mõju all olemist ei tõenda asjaolu, et talle oli haiglasoleku ajal kättesaadav info, mille edastasid talle perekonna liikmed. Isikul ei teki äriühingu üle võimupositsiooni ega mõju ainuüksi sugulussideme tõttu äriühingu juhatuse ühe liikmega. Väino Pentus ise eitas mõjutamist.

§ 1671

on analoogiline

§ 187

lg-ga 2, mis erisättena välistab nõuete esitamise VÕS § 1043 alusel.

§ 1671järgi peab hageja tõendama nõuet iga kostja vastu.

Väidetava isikute grupi puhul tuleb tuvastada kõigi gruppi kuulunud isikute teod.

§ 1671

mõistes mõju omamine tähendab, et isikul on suhetes äriühinguga selline staatus, et äriühingu juhtorgani liikmed on kohustatud isiku korraldustele alluma. 12 Ühestki dokumendist ei nähtu, et kostja oleks mistahes viisil seotud hageja viie kahjunõude alusena esile toodud asjaoludega. Mitte ühestki kohtule esitatud dokumendist ei tulene, et kostja oli seotud AutoHills OÜ asutamist puudutavate otsuste vastuvõtmisega. Samuti pole hageja tõendanud, et AutoHills OÜ asutamisega tekkis OÜ-le Autorollo kahju. AutoHills OÜ asutamise eesmärgiks oli tagada OÜ Autorollo majandustegevuse jätkusuutlikkus. OÜ-le Autorollo kuulunud autosid kasutati AutoHills OÜ asutamisel mitterahalise sissemaksena, sest seeläbi oli võimalik suunata autod rahvusvahelistele vedudele. OÜ-l Autorollo polnud rahvusvaheliste vedude luba, ent Kiili Autoveod OÜ-l vastav luba oli. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks seotud OÜ Autorollo laenulepingute sõlmimisega. Ei ole tõendatud ega põhjendatud, et kostja oleks avaldanud laenulepinguid OÜ Autorollo nimel sõlminud isikule mõju, andnud nendega seoses korraldusi või isegi soovitanud vastavate lepingute sõlmimist. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas sai nimetatud laenulepingute tagajärjel tekkida OÜ-le Autorollo kahju, kui hageja peab neid tehinguid fiktiivseteks. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks takistanud pankrotiavalduse esitamist, otsustanud, millal pankrotiavaldus tuleb esitada või avaldanud OÜ Autorollo juhatuse liikmetele vastavate otsuste tegemisel mõju. Samuti pole hageja tõendanud, millal oleks OÜ Autorollo pankrotiavaldus tulnud esitada, ehk millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks. Hageja on väidetava kahju suuruse leidnud selliselt, et on võrrelnud OÜ Autorollo bilanssi pankrotiavalduse esitamise kuupäeval bilansiga täiesti juhuslikult valitud kuupäeval. Määramata, millal oleks tulnud pankrotiavaldus esitada, ei ole teoreetiliseltki võimalik leida pankrotiavalduse esitamisega viivitamisel tekitatud kahju suurust. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ega põhjendusest ei tulene, et kostja oleks olnud seotud OÜle Autorollo kuulunud nõudeõiguste loovutamisega või avaldanud vastavate otsuste tegemisel OÜ Autorollo juhatuse liikmetele mõju ning et kostja oleks olnud seotud OÜ-le Autorollo kuulunud vallasasjade või muu vara kõrvaldamisega või avaldanud vastavate otsuste tegemiseks OÜ Autorollo juhatuse liikmetele mõju. Hageja viidatud vallasasjad on tegelikkuses korrapäraselt võõrandatud ning nende eest on OÜ-le Autorollo tasutud. Keit Pentus-Rosimannuse poolt Ford Tourneo Connect kindlustusmakse tasumisest ei saa järeldada kontrolli OÜ Autorollo üle. Makse tegemise ajal ei kuulunud auto OÜ Autorollo varasse ning makse tegi kostja oma venna palvel. Keit Pentus-Rosimannus seda sõidukit ei kasutanud. M-LN pidas sõiduki ostmiseks läbirääkimisi Väino Pentusega. Max 123 AS vastus ei tõenda OÜ-le Autorollo kuulunud sülearvuti, kuvari ning muu arvutitehnika väärtust aastal 2010. Kolmandate isikute seisukohad ERGO Insurance SE menetluses iseseisvaid seisukohti ja vastuväiteid ei esitanud, vaid toetas Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ väiteid. Kohtuvaidluse seisukohtades nõustusid Tiit Pohl ja Janos Sillamaa hagejaga, et kostjad vastutavad kahju tekitamise eest solidaarselt, mistõttu peavad nad kahju hüvitama. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt Rain Rosimannuse, Siim Roode, OÜ Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu ning jättis hagi Keit Pentus-Rosimannuse vastu täielikult rahuldamata. Kohus mõistis Rain Rosimannuselt, Siim Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks esimese nõude osaliseks rahuldamiseks solidaarselt välja 13 135 657, 98 eurot, millest 120 052, 41 eurot on põhinõue ning 15 605, 57 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisummalt 120 052, 41 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja teise nõude, s.o 220 889, 65 euro ja viivise väljamõistmiseks jättis kohus kõigi kostjate suhtes täielikult rahuldamata. Kohus mõistis Siim Roodelt ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks kolmanda nõude rahuldamiseks (kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 on nõuet nimetatud ekslikult hageja teiseks nõudeks) solidaarselt välja 11 056, 34 eurot, millest 9784, 11 eurot on põhinõue ning 1272, 23 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisummalt 9784, 11 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas hageja neljanda nõude (põhinõude) summas 17 954, 75 eurot. Kohus mõistis Siim Roodelt ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks neljanda nõude osaliseks rahuldamiseks solidaarselt välja 10 445, 87 eurot, millest põhinõude osa on 9244, 60 eurot ja kohtulahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 1201, 27 eurot (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma osalt 9244, 60 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sama nõude osaliseks rahuldamiseks mõistis kohus Siim Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks solidaarselt välja 9843, 05 eurot, millest 8710, 15 eurot on põhinõue ning 1132, 90 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma osalt 8710, 15 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas hageja viienda nõude (põhinõude) summas 6295, 52 eurot. Kohus mõistis Rain Rosimannuselt hageja kasuks välja viienda nõude osaliseks rahuldamiseks 181, 84 eurot, millest 160 eurot on põhinõue ja 21, 84 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma osalt 160 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sama nõude osaliseks rahuldamiseks mõistis kohus Siim Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt hageja kasuks solidaarselt välja 6933, 31 eurot, millest 6135, 52 eurot on põhinõue ja 797, 79 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatuna alates 03.12.2012) ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhisumma rahuldatud osalt 6135, 52 eurot alates 28.06.2014 kuni nimetatud põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Keit Pentus-Rosimannuse menetluskulud jäid hageja kanda, poolte ülejäänud menetluskulud, samuti kolmandate isikute menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Väino Pentus oli OÜ Autorollo ainuosanikuks kuni 26.04.2010 ja on juhatuse liikmeks senini; OÜ Autorollo teised kaks juhatuse liiget olid Tiit Pohl ja Janos Sillamaa; alates 26.04.2010 oli OÜ Autorollo ainuosanikuks OÜ Roode & Partnerid; OÜ Autorollo pankrot kuulutati välja 29.03.2011; Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus ja Siim Roode ei ole kunagi olnud OÜ Autorollo juhtorgani liikmed või osanikud; Keit Pentus-Rosimannus on Väino Pentuse tütar; Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus on abikaasad; Siim Roode töötas vaidlusalusel perioodil NJORD Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadina; Keit Pentus14 Rosimannus, Rain Rosimannus ja Siim Roode on omavahel saatnud e-kirju, samuti saatnud Janos Sillamaale ja OÜ Autorollo raamatupidajale MM-ele neid e-kirju, millistele hageja on oma nõude esitamisel tuginenud; Väino Pentus viibis haiglaravil perioodil 19.04.2010 - 07.05.2010; OÜ Autorollo ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vahel oli 22.04.2010 sõlmitud õigusabileping, mille täitjaks oli Siim Roode; OÜ Roode & Partnerid võttis ainuosanikuna vastu otsuse asutada OÜ Autorollo tütarärihinguna AutoHills OÜ; AutoHills OÜ notariaalselt tõestatud asutamislepingule kirjutasid alla Väino Pentus ja VL; NJORD Advokaadibüroo OÜ leppis notariga kokku aja AutoHills OÜ asutamislepingu tõestamiseks ning abistas asutamislepingu koostamisel; samuti tasus kostja asutamisel vajaliku riigilõivu ja Siim Roode tasus notaritasu; Siim Roode pidas kirjavahetust notariga seoses AutoHills OÜ osale pandi seadmise lepinguga; 17.06.2010 sõlmisid OÜ Autorollo ja Renaldo Invest OÜ AutoHills OÜ osa notariaalselt tõestatud pandilepingu, mille kirjutas alla Väino Pentus; 27.09.2010 ilmus ajalehes Tartu Postimees teade, et Renaldo Invest OÜ müüb avalikul enampakkumisel OÜ-le Autorollo kuuluva AutoHills OÜ osa ning kuulutuse sisestas NJORD Advokaadibüroo OÜ töötaja; Siim Roode pöördus notari poole palvega saada aega AutoHills OÜ osa müügilepingu tõestamiseks; 22.11.2010 sõlmisid OÜ Autorollo ja Renaldo Invest OÜ AutoHills OÜ osa müügilepingu; OÜ Port One pankrotiavaldus OÜ Autorollo vastu jäi tsiviilasjas nr 2-10-22462 tehtud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata; tsiviilasjas nr 2-10-22462 esindas OÜ-d Autorollo NJORD Advokaadibüroo OÜ ning võlgnik vaidles võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu; Siim Roode pidas OÜ Autorollo nimel läbirääkimisi AS-ga Swedbank. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud hagejale kahju hagiavalduses kirjeldatud viie nõude puhul sellega, et nad on ise asunud faktiliselt OÜ-d Autorollo juhtima, mõjutades ettevõtte juhatuse liikmeid tegema tehinguid ja toiminguid, mis olid OÜ-le Autorollo kahjulikud ning tõid lõppeastmes kaasa ettevõtte varatuks muutumise. Hageja on oma nõuete esitamisel kõigi kostjate vastu tuginenud käsitlusele, mille järgi vastutavad kõik kostjad

§ 1671järgi varidirektoritena solidaarselt.

Hageja väitel võtsid kostjad aprillis 2010 OÜ Autorollo enda faktilise kontrolli alla eesmärgiga muuta ettevõte varatuks, kusjuures kostjate otsene mõju ja äriühingu faktiline juhtimine on tõendatud kohtule esitatud e-kirjadega.

§ 1671

lg-te 1 ja 5 alusel tekib kohustatud isiku ja osaühingu vahel seadusest tulenev võlasuhe, milles kohustatud isiku kohustuseks on hoiduda osaühingule kahju tekitamisest. Kõik kostjad tegutsesid varidirektoritena ning vastutavad sarnaselt äriühingu juhtorgani liikmetele. Alternatiivselt, kui kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada VÕS § 115 lg 1 alusel, on nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1045 lg 1 p 8. Lisaks vastutavad Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ õigusabilepingu rikkumise eest. Täiendavalt ja alternatiivselt vastutavad Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ

§ 1671lg 1 alusel.

Kohus ei nõustunud hageja tõlgendusega

§-le 1671 ning leidis, et hageja on nimetatud sättest teinud liialt kaugeleulatuvad järeldused. Hageja arusaam sellest, et viidatud sättele tuginemisel ta ei pea tõendama iga konkreetse kostja tegu ja põhjuslikku seost teo ning väidetava kahju vahel, ei ole põhjendatud.

§ 1671on äriseadustiku 19.

peatüki viimane säte. Antud peatükk reguleerib osaühingu osa ning osanikuga seonduvat. Seega ei ole antud säte paigutatud seaduse sellesse ossa, mis reguleerib osaühingu juhatuse liikmete vastutust.

§ 1671

lg 1 näeb ette, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Antud normi sõnastusest nähtub selgelt, et isik, kes avaldab osaühingu juhatuse liikmele, prokuristile või nõukogu liikmele mõju tegutseda osaühingu kahjuks, peab hüvitama nimetatud mõjutamisest tuleneva kahju. Antud säte seostab seega selgelt konkreetse mõjutava teo ja selle tagajärjel tekkinud kahju. Kohus ei nõustunud kostjatega, et

§ 1671

on analoogiline

§-ga 187, mis reguleerib juhatuse liikme vastutust, sest viimane on oluliselt laiem, ning et nõude esitamisel mõjutajate vastu ei kohaldu deliktilise nõude 15 alused. Kohus ei nõustunud ka hagejaga, nagu reguleeriks

§ 1671

nn varidirektorite vastutust, s.o isik vastutab ettevõtte ees samadel alustel, nagu vastutavad osaühingu juhatuse liikmed.

§-st 1671 tuleneva vastutuse puhul ei saa tekkida väidetava mõjutaja ja mõjutatud äriühingu vahele lepingulist või käsundilaadset suhet ning hageja vastupidised seisukohad ei ole õiged. Tulenevalt sätte enda sõnastusest võib järeldada, et tegemist on seadusandja keeluga äriühingu juhtorgani liikmeks mitteolevatele isikutele mõjutada juhtorgani liikmeid tegutsema viisil, mis on äriühingule kahjulik. Samuti tuleneb

§-st 1671, et see kohaldub vaid juhtudel, kui mõjutatud on äriühingu juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi. Järelikult peab mõju avaldamine olema toimunud äriühingu juhtorgani kaudu ning mitte mõnel muul moel.

§ 1671

regulatsiooni eesmärgiks on tagada äriühingu juhtorgani liikmete sõltumatu tegutsemine äriühingu huvides. Antud sättest tuleneb kolmandatele isikutele keeld mõjutada äriühingu juhatuse liikmeid tegema tehinguid või toiminguid, mis toovad osaühingule kaasa kahju. Seejuures ei reguleeri

§ 1671

seda, millistest motiividest lähtuvalt võivad kolmandad isikud asuda osaühingu juhtorgani liikmeid mõjutama.

§ 1671

ei näe ette erandit juhuks, kui äriühingu juhtorgani liiget asub mõjutama tema lähedane isik perekondlikest huvidest lähtudes. Seega ei ole põhjendatud kostjate väide, et antud säte ei kohaldu juhul, kui mõjutajateks on osaühingu juhtorgani liikmete perekonnaliikmed, kelle eesmärgiks on vastavat perekonnaliiget aidata. Kui seesuguse aitamise tagajärjel tekitatakse osaühingule kahju, on tegemist lubamatu mõjutamisega

§ 1671mõistes.

Samuti ei saa järeldada

§-st 1671, et kahjuliku mõjutamisega on tegemist vaid siis, kui mõjutataval puudub võimalus käituda teisi, kui seda soovib mõjutaja.

§ 1671

seob vastutuse tekkimise üksnes mõjutamise fakti ning sellest tuleneva kahjuliku tagajärjega äriühingule. Seega näiteks vastutab mõjutaja ka siis, kui ta omab äriühingu juhtorgani liikme suhtes psühholoogilist mõju, mille tulemusena viimane sõlmib äriühingule kahjuliku tehingu. VÕS § 3 järgi võib võlasuhte tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest.

§ 1671

ei reguleeri, kes võib olla mõjutajaks ning see ei näe ette, et mõjutajal peaks olema äriühingu või selle juhtorgani liikmega mingi õiguslik suhe. Seega ei saa mõjutajal olla mõjutatavaga vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Suhe, mis tekib

§ 1671alusel, ei vasta VÕS § 3 p-le 6 ega ole seaduslikust alusest tulenev suhe.

Samuti ei saa järeldada, et mõjutaja ja mõjutatud äriühingu vahel peaks olema tekkinud käsundilaadne suhe või käsundusleping. Tehingu sõlmimiseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 järgi vajalik mõlema poole tahteavaldust ning § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks vaid siis, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

§ 1671sellist eeldust ei sätesta.

VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samas sätestab VÕS § 1045 lg 3, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamiseks tuleb tuvastada rikutud normi kaitse eesmärk (näiteks on juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse eesmärgiks võlausaldajate kaitse). Kohtu hinnagul on

§ 1671

kaitsenorm, mille eesmärgiks on kaitsta osaühingut selle kahju eest, mida võib tekitada äriühingu juhtorgani liikmeks mitteolev isik läbi osaühingu juhtorgani liikme mõjutamise. Antud sätte kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut sellisest mõjutamisest tuleneva kahju eest. Seetõttu, kui hageja arvates on tegemist

§-st 1671 tuleneva kohustuse rikkumisega, tuleb hageja nõuet kvalifitseerida kui kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hageja nõue mõjutajate vastu ei saa seetõttu olla lepingulise kahju hüvitamise nõue. Hageja viidatud VÕS § 115 ei saa olla 16 eraldiseisvaks nõude esitamise aluseks ka lepingulistes suhetes, sest tegemist on pelgalt sättega, mis reguleerib ühe õiguskaitsevahendi (ehk kahju hüvitamise) kasutamist. Eeltoodust tulenevalt peab hageja kostjate vastu nõude esitamisel tõendama iga kostja õigusvastast tegu mõne OÜ Autorollo juhatuse liikme õigusvastasel mõjutamisel, sellest teost tulenevat kahju ning põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja iga konkreetse kostja õigusvastase teo vahel. Iga konkreetse kostja õigusvastase teo tõendamise kohustust ei saa hageja asendada üldiste väidetega selle kohta, et kostjad on grupiviisiliselt võtnud OÜ Autorollo saatuse oma kätesse, on korraldanud ettevõttes üldisi küsimusi või on väidetavalt teinud pangaülekandeid. Iga konkreetse kostja teo näol peab olema tegemist õigusvastase teoga

§ 1671mõistes ning see tegu peab omakorda olema põhjustanud hagejale kahju.

Puudub vaidlus, et OÜ Autorollo ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vahel oli sõlmitud õigusabileping. Lepingulise kohustuse rikkumises tuleneva kahju hüvitamist saab VÕS 53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus ei nõustunud kostjatega, nagu oleks professionaalse õigusnõustaja puhul vastutuse kohaldamine igal juhul välistatud. Praegusel juhul tuleb kohtul hinnata, kas kostjatele etteheidetavad teod kujutavad endast õigusabilepingu rikkumist ning kas rikkumise puhul oli kohustuse eesmärgiks kliendi kaitsmine sellise kahju eest. Kui lepinguline kohustus klienti sellise kahju eest kaitsma ei pidanud, tuleb hinnata, kas nimetatud kostjad võivad vastutada VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning § 1671 alusel. Kohus ei nõustunud hagejaga, nagu võiksid kostjad vastutada nn varidirektoritena, sest sellise vastutuse alust seadus ette ei näe. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.04.2010 sõlmisid Väino Pentus OÜ Autorollo esindajana ning NJORD Advokaadibüroo OÜ kliendilepingu. Advokaadibüroo pidi kliendile osutama õigusabiteenuseid, sh juriidilist nõustamist, juriidiliste dokumentide õiguslikku analüüsi ja koostamist, esindamist riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutustes ning suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega, läbirääkimiste pidamist kliendi nimel ning kliendi esindamist kohtus. Konkreetsemalt õigusteenuste valdkonda ega püstitatud ülesandeid kliendilepingus ei määratletud. Advokaadi tasuks oli lepingu järgi 2400 krooni tunni kohta ning lisaks pidi klient tasuma tema huvides tehtud kulutuste eest. Lepingu täitjaks pidi olema Siim Roode. Lepingu punkti 3 järgi pidi advokaadibüroo osutama teenuseid lähtudes temale teatavaks tehtud informatsioonist, kasutades kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seaduse ja kutse-eetika nõuetega. Seega peab kohus hageja iga nõude puhul hindama, kas kostja 2 ja kostja 4 on täitnud oma lepingulisi kohustusi, järgides käsundiandja juhiseid, sh hoiatanud viimast võimalikest juhiste järgimisest tulenevate ebasoodsate tagajärgede eest jne. Üksnes juhul, kui kostjate tegevust ei ole võimalik seostada õigusabilepingu täitmise või rikkumisega või kui lepingu eesmärgiks ei olnud OÜ-l Autorollo sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hageja nõuab, on võimalik hinnata, kas kostjad vastutavad hageja ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja

§ 1671alusel.

Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Roode & Partnerid näol on tegemist OÜ Autorollo ainuosanikuga. Osaniku vastutust reguleerib

§ 188

. Osanikuna saab OÜ Roode & Partnerid vastutada nende süüliselt tehtud otsuste eest, millest tulenevalt on OÜ-le Autorollo tekitatud kahju. Juhul, kui mõni hageja nõuetest ei ole konkreetselt seostatav kostja 3 poolt osanikuna tehtud otsusega, tuleb täiendavalt hinnata, kas antud kostja võiks vastutada hageja ees VÕS § 1045 lg 1p-st 7 ja

§-st 1671 tulenevalt. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et

§ 1671on kohaldatav ainult füüsilisest isikust mõjutajate suhtes.

Sellist piirangut nimetatud sättest ei tulene. Samuti näeb

§ 167

1 lg 3 ette, et solidaarselt koos konkreetsete mõjutajatega vastutavad isikud, kes said kahjustamisest kasu. Kahjustamisest võib kasu saada mistahes juriidiline või füüsiline isik. 17 Hageja väitis hagiavalduses, et kõik kostjad vastutavad kõigi nõuete puhul solidaarselt ning tähtsust ei oma, kas iga kostja on oma tegevusega otseselt kahju põhjustanud. Piisab sellest, kui kostja tegu on kahju tekitamisele kaasa aidanud ja kõik kostjad on kaasa aidanud. Kostjad sellega ei nõustunud. Siim Roode leidis, et

§-st 1671 ei tulene hageja viidatud solidaarset vastutust. NJORD Advokaadibüroo OÜ leidis, et ka solidaarse nõude esitamisel saab hagi rahuldada vaid siis, kui iga kostja suhtes eraldi on tuvastatud kõik kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud. NJORD Advokaadibüroo OÜ saab koos Siim Roodega vastutada solidaarselt advokatuuriseaduse (AdvS) § 47 alusel ning teiste kostjatega saab ta solidaarselt vastutada vaid osas, milles Siim Roode on õigusteenust osutades tekitanud sama kahju, mille on tekitanud teised kostjad. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et solidaarse vastutuse tekkimise puhul ei tule tõendada iga konkreetse kostja tegu iga eraldiseisva hageja nõude puhul. Sellist erandit tõendamiskoormuse jaotamisel seadusest ei tulene. Küll aga sätestab VÕS § 1045 lg 4, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kui on tõendatud, et kõik kokkuleppes osalenud isikud vastutavad tekitatud kahju eest, siis on nende vastutus VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarne. Kokkuleppe sisuks ja eesmärgiks ei pea olema kahju põhjustamine, vaid õigusvastase teo toimepanek. Teole kihutaja teoks loetakse seejuures teo täideviija psüühiline mõjutamine selleks, et viimane paneks toime õigusvastase teo. Teole kaasaaitamine võib seisneda näiteks nõu andmises, kuidas tegu toime panna või seda varjata. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Antud säte on kohaldatav nii siis, kui mitu isikut on tegutsenud ühiselt, kui ka juhul, kui mitme isiku tegevus toob lõppastmes kaasa sama kahju tekkimise. Nii võib sama kahju tekitamise eest üks isik vastutada lepingulisel alusel ja teine isik deliktilisel alusel. Kuna hageja väidab, et kostjatel oli sõlmitud omavahel kokkulepe, mille eesmärgiks oli OÜ Autorollo varatuks muutmine, tuleb asjas kogutud tõendeid hinnates jõuda järeldusele, kas vastav hageja väide on tõendatud või mitte. Maakohus, hinnates hageja väiteid seoses pangaülekannetega ja kostjate e-kirjavahetusega, märkis, et hageja ei ole kostjate e-kirjavahetust ega OÜ Autorollo kontolt 2010.a kevadel ja suvel tehtud ülekandeid seostanud ühegi konkreetse nõudega, kuid on väitnud, et ülekanded ja e-kirjad tõendavad tema kõiki nõudeid ning tõendavad kostjate kokkulepet kahju tekitamisel. Hageja väitis, et Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus omasid kontrolli OÜ Autorollo arveldusarve käsutamise üle, sest nad teostasid mitmeid ülekandeid ning osa ülekandeid oli tehtud ajal, mil Väino Pentus viibis haiglaravil. Hageja ei ole väitnud ega välja toonud, et ühegi nimetatud ülekandega oleks tekitatud hagejale kahju. Ülekannete tegemine tõendavat, kostja 1 ja kostja 5 olid OÜ Autorollo varidirektorid. Kohus leidis, et hageja esitatud viie nõudega ei seondu ükski viidatud ülekanne, mistõttu pidas kohus asjakohatuiks hageja väiteid selle kohta, nagu oleks ülekannete tegemine muutnud kostjad nn varidirektoriteks. Eestis kehtiv seadus ega kohtupraktika ei tunnusta varidirektori mõistet ega näe ette, et varidirektoriks saaks pidada isikut, kes teostab ettevõtte pangakontodelt ülekandeid. Veelgi enam, Eesti kehtiv seadus ega kohtupraktika ei näe ette, et nn varidirektori suhtes, kes teostab kontodelt ülekandeid, kohalduks automaatselt sama vastutus, mis kohaldub formaalsete juhatuse liikmete suhtes. Seetõttu on hageja vastavasisuline käsitlus hageja nõuete kontekstis asjakohatu. Kohus möönis, et IP-aadresside kaudu ei ole võimalik kindlaks teha, kes ülekandeid tegi. Iseenesest ei ole välistatud, et Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus võisid teha ülekandeid Väino Pentuselt saadud kasutajatunnustega, kuid asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.05.2010 kell 15.08 18 ja kell 15.09 viibisid nad Riigikogu istungil ega saanud seetõttu teha ülekandeid paar minutit varem ehk kell 14:

1. 06.05.2010 olid nad samuti kella 10-st Riigikogu istungil ega saanud teha ülekandeid kell 10.
2. 31.05.2010 osalesid nad alates kella 15-st Riigikogu istungil ega saanud teha ülekandeid samal päeval kell 14:
3. Riigikogu istungi stenogrammist 08.06.2010 nähtub, et istungil osales Keit Pentus aseesimehena, võttes korduvalt sõna, mistõttu võib järeldada, et ta viibis istungil kogu selle toimumise aja jooksul ega saanud samal ajal teha ülekandeid. Täiendavalt nähtub AS Starman vastusest, et IP-aadresside 82.131.57.105 ning 62.65.198.86 lepinguline kasutaja on Keit Pentus-Rosimannus. Neid kahte IP-aadressi kasutades on tehtud ülejäänud pankade kirjades viidatud ülekanded. GoNetwork OÜ vastusest nähtub, et IP-aadress 81.20.147.94 oli Keit Pentus-Rosimannuse kasutuses Tallinnas XXXX XX-X. Swedbank AS 17.10.2013 vastusest nähtub, et OÜ-ga Autorollo sõlmitud Internetipanga lepingu järgi oli Tiit Pohla kasutajatunnus XXXXXX ja Väino Pentuse oma XXXXXXXX. Janos Sillamaal Internetipanga kasutamise õigust ei olnud. Perioodil 19.04.2010 - 31.12.2010 on ülekandeid tehtud Tiit Pohla kasutajatunnusega XXXXXX. Nimetatud kasutajatunnusega on tasutud töötajatele palkasid, sh on seda tehtud 21.04.2010 ja 23.04.
4. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 08.05.2013 vastusest tuleneb, et Väino Pentus võis haiglas viibimise ajal raviarsti loal jalutada sugulastega väljaspool haigla territooriumi ning vajadusel kodu külastada. Haiglast väljumisi ei fikseeritud. Väino Pentust külastasid haiglas viibimise ajal perekonna liikmed. Haiglas oli Väino Pentusel võimalik kasutada arvutit, kuid Wifi levi osakonnas ei olnud. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 27.12.2013 vastusest nähtub, et Väino Pentus viibis haiglaravil 19.04.2010 - 07.05.
5. Tema lahkumine haiglast ravi ajal ei olnud ajaliselt fikseeritud ning tema raviarstil ei olnud õigust piirata patsiendi suhtlemist kolmandate isikutega. Vande all ülekuulatud kolmas isik Janos Sillamaa (tl 188-192, XIV köide) avaldas, et pangaülekannetega tegeles OÜ-s Autorollo Väino Pentus, pärast viimase haiglasse sattumist tegeles pangaülekannetega tema, tehes ülekandeid autojuhtidele. Ülekandeid sai teha firmas olnud pin-kalkulaatoriga. Vande all ülekuulatud kolmas isik Tiit Pohl (tl 6-9, XV köide) väitis, et tema ülekandeid teinud ei ole, välja arvatud üks 15 000 krooni suurune ülekanne endale, mille ta tegi IDkaardi vahendusel. Tegemist oli OÜ-le Autorollo antud laenuga, mida ta soovis saada tagasi. Tunnistajana ülekuulatud Väino Pentus (tl 9-16, XV köide) selgitas, et ta tegi hulgaliselt ülekandeid. Haiglas viibimise ajal ei olnud tal ligipääsu Internetile ning seetõttu käis ta palju haiglast väljas. Tema sõnul keegi teine tema panga kasutajatunnuseid ei kasutanud. Haiglas viibimise ajal külastas Väino Pentus tihti oma tütart, sest tal oli vaja kasutada arvutit ülekannete tegemiseks. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et hageja väited kostja 1 ja kostja 5 poolt OÜ Autorollo kontolt ülekannete tegemise kohta ei ole tõendatud. Ainuüksi IP-aadressi järgi ei saa tuvastada konkreetset isikut, kes ülekandeid tegi. Ülekandeid, mis on tehtud kostjatega seostatavatelt IP-aadressidelt, on tehtud Väino Pentuse kasutajatunnustega ning ta on kinnitanud, et tegi ülekanded ise. Samuti on tõendatud, et Väino Pentusel oli võimalik haiglast väljas käia. Isegi juhul, kui oleks leidnud tõendamist kostjate poolt mõne ülekande tegemine, ei tõendaks see hageja nõudeid (hageja ei ole tuginenud kahjunõuete esitamisel ühelegi tema viidatud ülekandele. Kohus leidis, et sarnaselt ülekannetega ei saa enamikku hageja viidatud e-kirju otseselt seostada ühegi hageja kahjunõudega. Hageja väitel nähtub kostjate e-kirjavahetusest perioodil 29.04.2010 11.05.2010, et OÜ Autorollo igapäevase juhtimisega tegelesid Rain Rosimannus, Keit PentusRosimannus ja Siim Roode, kusjuures Siim Roode oli allutatud kahele esimesele. Kostjad vaidlesid nendele väidetele vastu ning leidsid, et suhtlemine toimus üksnes Väino Pentuse palvel ja juhistel 19 tema vahendamiseks, andmaks infot (majanduslikku ülevaadet) OÜ Autorollo uuele omanikule. Siim Roode vajas informatsiooni kliendilepingu täitmiseks ja andis sama lepingu raames kliendile juhiseid. Suhtlemine raamatupidajaga oli vajalik selleks, et Väino Pentus saaks end tütre kaudu OÜ Autorollo asjaajamisega kursis hoida. Väino Pentus ise viidatud ajal e-posti ei kasutanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 29.04.2010 kirjaga küsis Siim Roode Janos Sillamaalt andmeid palkade võlgnevuse kohta ning palus kõik kirjad maksete kohta saata temale ja Rain Rosimannusele. Siim Roode e-kirjas on koopia saajaks Keit Pentus-Rosimannus. Samal päeval saadetud teises kirjas palus Siim Roode Janos Sillamaalt tuua palgavõla ja lähetuse päevaraha eraldi välja ning vastamisel saata kiri kõigile (sh Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele). Samas ei ole hageja esitanud kostjatele seoses töötajate palgavõlgnevusega ühtegi nõuet. 29.04.2010 e-kirjast nähtub, et ettepaneku asuda OÜ Autorollo vara kõrvaldama tegi tegelikult Janos Sillamaa kostjatele, mitte vastupidi (e-kirjast ei selgu, milles täpselt pidi seisnema vara päästmine). Tõenditest nähtuvalt saatis Keit Pentus-Rosimannus 20.04.2010 e-kirja OÜ Autorollo raamatupidajale MM-ele, milles teatas, et on Väino Pentuse tütar ning Väino Pentus on esmaspäevast saadik haiglas, mille tõttu on kostja ise sunnitud kuni isa tervise taastumiseni koos paari nõustajaga tegelema OÜ Autorollo asjadega. Kirjas on märgitud, et olukorraga on kursis Janos Sillamaa. Kostja palus endale saata OÜ Autorollo ostu- ja müügireskontod, põhivarade ja võlgade/ laenujääkide nimekirja. 21.04.2010 saatis kostja raamatupidajale teise e-kirja, milles teatas, et sai saadetud materjalid kätte ja töötab neid läbi. 21.04.2010 saatis kostja raamatupidajale veel ühe ekirja, kus teatas: „Me oleme endale appi võtnud juristi, kes on usaldusväärne inimene ja kellel on täisvolitused teha kogu pilt endale (ja hiljem meile) selgeks. Kuna ta on võetud appi meie enda poolt, siis on oluline, et tal oleks tõesti 100% infost olemas“. Kostja teatas, et ilmselt võtab jurist raamatupidajaga ise ühendust. Antud e-kirjadest võib järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus ei olnud varem OÜ Autorollo tegevusega kokku puutunud, sest ta pidi ennast raamatupidajale tutvustama ja teavitama, et on sunnitud isa haigestumise tõttu asjadega ise tegelema. Küll võib 21.04.2010 ekirjast järeldada, et jurist ehk Siim Roode oli appi võetud „meile“. Kirja tekstist võib järeldada, et Siim Roode pidi nõustama eelkõige Väino Pentust ja tema perekonna liikmeid. Keit Pentus-Rosimannuse 30.04.2010 e-kirja raamatupidajale (Janos Sillamaale töötasu ja OÜ Autorollo kontori üüri ülekandmiseks) ei saa seostada ühegagi hageja nõuetest ja seetõttu ei saa ka järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus asus ise ülekandeid tegema. 29.04.2010 e-kirjavahetus Siim Roode ja Janos Sillamaa vahel ning Siim Roode 29.04.2010 e-kiri Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele ei puuduta ühtegi hageja viiest kahjunõudest. Neist e-kirjadest nähtuvalt olid kostjad kirjavahetusse küll kaasatud, kuid ei nähtu, et Siim Roode oleks OÜ Autorollo omanikeks pidanud Rain Rosimannust ja Keit Pentus-Rosimannust. 30.04.2010 saatis Siim Roode e-kirja Janos Sillamaale, Keit Pentus-Rosimannusele ja Rain Rosimannusele ning teatas, et sõidukid tuleb viia Keil M.A.-sse juba kirja saatmise päeval, et vältida täiendavaid vaidlusi ja kulusid Nordea pangaga. Edasi on Siim Roode avaldanud: „Autorollo autod – 3, nende osas otsustame esmaspäeval, kelle all ja kuidas me nad tööle saame. Pole põhjust niisama seista lasta“. Samuti palus Siim Roode endale teatada, kes on kolm lojaalset autojuhti. Siim Roode selgituse järgi: „Nendele tuleb tasuda võimaluse korral vähemalt osa palgast. Ülejäänutel tuleb oodata“. Kohtu hinnangul võib sellest kirjast järeldada, et see puudutab hageja esimest nõuet ning selle alusel on Siim Roode teinud kirja saajatele ettepaneku otsustada täiendavalt, mida teha edasi OÜ Autorollo poolt välja ostetud sõidukitega. Rain Rosimannus teatas Janos Sillamaale ja Siim Roodele 03.05.2010 kell 22.05 e-kirjaga nelja autojuhi nimed, kellele on samal päeval üle kantud palk 5000 krooni. Kuivõrd antud ülekandega seoses ei ole hageja kostjate vastu nõuet esitanud, ei tõenda nimetatud e-kiri ühtegi hageja nõuet. 20 06.05.2010 saatis MM e-kirja Rain Rosimannusele, kus ta muuhulgas küsis, mis on OÜ Autorollo perspektiiv. Rain Rosimannus vastas talle samal päeval, et Siim Roode on OÜ Autorollo omanik ning et EK aitab firma seisust ja raamatupidamisest nii raamatupidajal kui omanikul täpset ülevaadet saada, töötades koos Siim Roodega. OÜ Autorollo perspektiiv pidavat selguma siis, kui selle seisust on selge ülevaade. Antud kirjadest võib järeldada, et Rain Rosimannus omas teavet selle kohta, kelle käes on osad OÜ Autorollo raamatupidamise dokumendid. Samuti avaldas ta, et OÜ Autorollo tuleviku perspektiiv oli veel otsustamisel ning kaudselt võib e-kirju seostada hageja esimese nõudega. 10.05.2010 saatis Rain Rosimannus Janos Sillamaale kirja, milles ta andis korralduse pakkida olulised dokumendid kastidesse ja visata ebaolulised minema. Samuti soovis ta teada, millised on üürilepingu lõpetamise tingimused ning palus autojuhtidele teatada, et nad ei tülitaks Väino Pentust tema telefonile helistamisega. Samal päeval saatis Rain Rosimannus veel teise e-kirja, kus ta palus Janos Sillamaal teada anda, kui kastid on koos, sest siis tuleb keegi kastidele, samuti arvutitele ja printeritele järele. Antud e-kirja võib seostada hageja viienda nõudega, mis puudutab OÜ Autorollo vallasvara kõrvaldamist. Rain Rosimannus saatis Tiit Pohlale 22.04.2010 tekstisõnumi, milles ta muuhulgas avaldas: „2) kui Sa peaksid telefonitsi, mailitsi või füüsiliselt Väinole läheneda üritama, lasen ma kohtul seada lähenemiskeelu 3) kui Sa veel kord peaksid tegema Sulle mittekuuluva firma arvelt ülekande, teen avalduse politseisse. Rain“. Eeltoodud SMSi ei saa seostada ühegi hageja nõudega. Samuti ei saa sellest teha järeldust, et Rain Rosimannus ei lubanud Tiit Pohlal teostada oma juhatuse liikme kohustusi, sest seesugust keeldu sõnumist ei järeldu. Tunnistaja MM (tl 184-188, XIV köide) avaldas, et ta ei tea, miks Rain Rosimannus ja Keit PentusRosimannus talt OÜ Autorollo andmeid küsisid, kuid talle jäi nende e-kirjade järgi mulje, et nimetatud isikud tegelesid OÜ-ga Autorollo. Telefoni teel ta nendega ei suhelnud. Siim Roode talle korraldusi ei andnud ja keda ning milles ta nõustas, seda MM ei teadnud. Samas väitis tunnistaja, et tema arusaamist mööda oli Siim Roode volitatud perekond Pentuse poolt. Tunnistaja kinnitas, et alates aprillist 2010 andsid talle OÜ-s Autorollo korraldusi Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus (korraldused on nähtavad e-kirjadest). Tunnistaja väitel said kostjad (1, 2, 5) tema saadetud info põhjal viia end kurssi OÜ Autorollo raske seisuga. Eeltoodust järeldas kohus, et kostjad ei ole andnud MM-ele korraldusi ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks, mida saaks seostada hageja kahju nõuetega. Vande all ärakuulatud Siim Roode (tl 201-210, XIV köide) avaldas, et kuna Väino Pentus e-kirju ei lugenud, palus ta info edasi saata Rain Rosimannusele, kelle kaudu pidi ka tema asjadest teada saama. Siim Roode väitis läbivalt, et kliendina samastas ta Väino Pentust OÜ-ga Autorollo. Tunnistajana ülekuulatud Väino Pentus väitis, et kui ta haiglas oli, soovitasid arstid tal tööasjadega mitte tegeleda, mistõttu ei suhelnud ta telefoni teel ega otseselt mitte ka e-posti teel, vaid palus teistel endaga suhelda tütre kaudu. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et e-kirjade pinnalt ei saa järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid asunud OÜ-d Autorollo igapäevaselt juhtima või et nad oleksid olnud enne või pärast 2010.a aprilli OÜ Autorollo nn varidirektorid või tegelikud omanikud. Kostjad on küll soovinud saada ettevõtte kohta infot ning on andnud mõningaid töötajaid puudutavaid korraldusi, kuid need ei ole seostatavad ühegi hageja nõudega. Üksikute korralduste andmisest ei saa järeldada, et kostjad on automaatselt vastutavad kõigi hageja viie kahjunõude puhul. Küll aga järeldub e-kirjadest, et Rain Rosimannus andis korralduse, mille kohaselt pidi keegi järele tulema OÜ Autorollo arvutitele ja printeritele. Samuti võib järeldada, et Siim Roode 21 kaasamise üle ei otsustanud ainult Väino Pentus ning Siim Roode pidi aitama ka Väino Pentuse perekonda. Siim Roode on saatnud kostjatele e-kirja, kus ta avaldas, et kõik ühiselt peavad otsustama, mida teha edasi OÜ-le Autorollo kuuluvate sõidukitega. HAGEJA ESIMENE NÕUE Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 26.04.2010 sõlmisid Väino Pentus müüjana ja OÜ Roode & Partnerid ostjana notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu, mille alusel OÜ Roode & Partnerid omandas OÜ Autorollo osaluse. Osa hinnaks oli 160 000 krooni, mis lepingu kohaselt oli tasutud enne lepingu sõlmimist. Kas 160 000 krooni tasumist kajastati OÜ Roode & Partnerid raamatupidamises, ei ole ettevõtte 2010.a ja 2011.a majandusaasta aruannetest võimalik järeldada. Finantskonsultandi erikontrolli aruandest küll nähtub, et OÜ Roode & Partnerid 2010.a majandusaasta aruande järgi puudusid ettevõttel tütarettevõtete aktsiad ja osad. Lühiajalisi investeeringuid oli summas 450 100 krooni, kuid puudus rahavoog investeerimistegevusest. Seega leidis Finantskonsultant, et OÜ Roode & Partnerid majandusaasta aruanne peab olema koostatud ebaõigesti või ei ole selles lihtsalt kajastatud osaluse omandamist. Vande all ärakuulatud Siim Roode avaldas, et ta omandas osaluse OÜ-s Autorollo Väino Pentuse palvel. Majanduslikku mõtet tema ütluste järgi osaluse omandamisel ei olnud ning Siim Roode pidas omanikuks endiselt Väino Pentust. Samas on Siim Roode 18.09.2012 pankrotiasja istungil väitnud, et omandas osaluse ettevõttes, sest pidas perspektiivikaks OÜ Autorollo vaidlust Tiit Pohlaga. Tunnistajana üle kuulatud Väino Pentus avaldas, et Siim Roode ostis osaluse OÜ-s Autorollo seetõttu, et see lihtsustas tema äritegevust ja tal oli lihtsam tegeleda äritehingute ning lepingutega. Osaluse omandamise hinna 160 000 krooni ütles talle Siim Roode, kes tegi ka ettepaneku osaluse omandamiseks, mingeid kokkuleppeid selle kohta, mis osalusest pidi edaspidi saama, ei olnud. Väino Pentus kinnitas, et pärast osaluse müüki ta ennast OÜ Autorollo omanikuks enam ei pidanud. Edaspidi Siim Roode ütles talle, mida teha ning tema vaid kinnitas seda. Eeltoodud tulenevalt leidis kohus, et osaluse omandamine OÜ-s Autorollo ei olnud seotud õigusabilepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Kohus ei pidanud usutavaks Siim Roode väidet, et ta omandas osaluse Väino Pentuse palvel ning et viimane jäi nn variomanikuks, sest see on vastuolus Siim Roode varasemate ütlustega pankrotimenetluses. Õigusabi osutamiseks ei olnud vajalik osaluse omandamine ning advokaadil puudus mistahes vajadus lepingu täitmiseks osalust omandada. Samas ei ole hageja oma kahju nõuet kostjate vastu esitanud tulenevalt sellest, et OÜ Roode & Partnerid omandas OÜ-s Autorollo osaluse. Osaluse omandamisega seonduval on tähtsust üksnes seetõttu, et Väino Pentus ei lugenud ennast pärast osaluse müüki enam ettevõtte omanikuks ning järgis seetõttu edasises tegevuses Siim Roode juhiseid. 17.05.2010 saatis Siim Roode e-kirja audiitor AN-le ning koopiad Rain Rosimannusele, Keit Pentus-Rosimannusele ja EK-ile, millega ta edastas mitterahalise sissemakse hindamise aktid. AN vastas kirjale 20.05.2010 ja teatas, et lisaks on vaja OÜ Autorollo osaniku otsust, AutoHills OÜ asutamisdokumente ning mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut. OÜ Roode & Partnerid võttis 09.06.2010 vastu ainuosaniku otsuse tütarühingu asutamise kohta, mille kohaselt otsustati sissemakse osakapitali teha mitterahalise sissemaksega otsuses märgitud poolhaagiste ja veoautode näol. Eeltoodust võib järeldada, et AutoHills OÜ asutamise algne initsiatiiv võis tulla Siim Roodelt. AutoHills OÜ notariaalselt tõestatud asutamislepingust ja kandeavaldusest nähtuvalt on selle OÜ Autorollo nimel allkirjastanud Väino Pentus ja Kiili Autoveod OÜ nimel VL. Loodava äriühingu osakapitali suuruseks oli 40 000 krooni, osalus jagunesid võrdselt kahe asutaja vahel. OÜ Autorollo tasus oma osa eest mitterahalise sissemakse ja ülekursiga, andes üle kokku 13 sõidukit ja haagist. 22 Asutamislepingus oli sõidukite ja haagiste müügiväärtuseks märgitud kokku 2 130 000 krooni, s.o 136 131, 81 eurot. Tasu AutoHills OÜ asutamise eest tasus NJORD Advokaadibüroo OÜ. Väino Pentus OÜ Autorollo esindajana ja VL AutoHills OÜ esindajana sõlmisid 17.05.2010 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõidukite ja haagiste üleandmise kohta AutoHills OÜle, sõidukite vastutavaks kasutajaks tehnopasside kohaselt oli Kiili Autoveod OÜ. Asutamislepingu sõlmimiseks leppis notari aja kokku NJORD Advokaadibüroo OÜ. Neist tõenditest nähtub, et NJORD Advokaadibüroo OÜ oli seotud AutoHills OÜ asutamistehingu tegemisega. Asutamistehingu järgi andis OÜ Autorollo üle omandi talle kuulunud sõidukitele ning sai vastu osaluse tütarühingus suurusega 20 000 krooni (on ebaselge, miks jäi sõidukite kasutajaks Kiili Autoveod OÜ). Ekspert AL hindas asutamislepingu järgi üle antud nelja veoki väärtust ilma sõidukeid nägemata, eeldades, et veokid on tehniliselt rahuldavas olukorras, siis võis veoki MAN TGA registrimärgiga 781MEB jääkmaksumus olla 21 900 eurot (342 660, 54), veoki MAN TGA registrimärgiga 466MES jääkmaksumus 21 900 eurot (342 660, 54 krooni), veoki MAN TGA registrimärgiga 713MEY jääkmaksumus 25 800 eurot (403 682, 28 krooni) ning veoki MAN TGA registrimärgiga 526MGB jääkmaksumus 30 000 eurot (469 398 krooni). Kokku oleks nelja üle antud veoki jääkmaksumus pidanud olema 99 900 eurot (1 563 095, 34 krooni). Kostja esitas 03.05.2010 seisuga Keil M.A. OÜ koostatud hindamisakti, mille järgi hinnati samade veokite vääruseks ilma käibemaksuta vastavalt 240 000 krooni, 340 000 krooni, 310 000 krooni ja 310 000 krooni. Hindamisakti järgi arvestati sõidukite väärtuse määramisel nende esmast registreerimisaega ja läbisõitu. Aktile on alla kirjutanud Keil M.A. OÜ müügiesindaja. Hindamisaktist ei nähtu, et ühelgi hinnatud sõidukil oleks esinenud mõnda parandamist vajavat tehnilist riket. Kohus pidas usaldusväärseks ekspert AL koostatud hinnangut, kes tugines hinnangu andmisel analoogiliste sõidukite müügihindadele vaidlusalusel perioodil ning kellel on 22-aastane erialane staaž sõidukite hindamise eksperdina. Kuivõrd Keil M.A. OÜ hindamisakti järgi ei tuvastatud ühelgi sõidukil mõnda parandamist vajavat riket, saab lugeda õigeks AL hindamisaktis toodud eelduse, et sõidukid on rahuldavas tehnilises seisundis. Keil M.A. OÜ hindamisakti on koostanud müügiesindaja (mitte ekspert), kes on lähtunud üksnes sõidukite esmase registreerimise ajast ja läbisõidust, mitte samaväärsete sõidukite keskmisest turuväärtusest. Seega oli AutoHills OÜ-le üle antud veokite tegelik maksumus nende üleandmise ajal 99 900 eurot. Ekspert AL hindas analoogilistel eeldustel Krone poolhaagiste maksumust ja leidis, et haagise `04 Krone SDP 27 keskmine hind pidi olema 8400 eurot (131 431, 44 krooni) ja haagise Krone SDP27 `05 oma 9500 eurot (148 642, 70 krooni). Selle hinnangu järgi oleks AutoHills OÜ-le üle antud haagiste väärtus kokku pidanud olema 76 700 eurot. Kostja esitas 05.05.2010 seisuga Haagisekeskus OÜ poolt koostatud hindamisakti, mille järgi oli haagiste registrimärgiga 111DN, 210DN, 197DN, 008DN, 213DN, 212DN ja 211DN väärtuseks hinnatud 100 000 krooni haagise kohta. Haagise registrimärgiga 363DV väärtuseks 110 000 krooni ning haagise nr 976DS väärtuseks 120 000 krooni. Milliste andmete alusel hinnang on antud, aktist ei nähtu. Aktile on alla kirjutanud Haagisekeskus OÜ müügijuht. Ka haagiste puhul saab usaldusväärseks tõendiks lugeda pädevust omava ning keskmisi müügihindu arvestanud AL ekspertarvamuse, mistõttu oli AutoHills OÜ-le üle antud haagiste väärtuseks kokku vähemalt 76 700 eurot. Lõppastmes võib järeldada, et OÜ Autorollo andis AutoHills OÜ asutamisel üle mitterahalise sissemakse väärtusega 176 600 eurot, saades selle eest vastu 50%-lise osaluse tütarühingus väärtusega 20 000 krooni. Tunnistaja VL väitis, et Kiili Autoveod OÜ panuseks tütarettevõtte asutamisel oli pool osakapitalist ja tegevus. Milline oli sellise tegevuse väärtus, tõenditest ei nähtu. Asutamislepingust ei nähtu, et Kiili Autoveod OÜ oleks pidanud lisaks rahalisele sissemaksele 20 000 krooni tegema mõne mitterahalise sissemakse. 23 Finantskonsultandi koostatud OÜ Autorollo (pankrotis) väljavõttelisest erikontrollist seoses püstitatud küsimustega nähtub, et OÜ Autorollo raamatupidamises ei kajastatud mitterahalist sissemakset AutoHills OÜ-sse. Erikontrolli koostaja hinnangul ei saanud Keil M.A. hinnang sõidukite väärtusele olla sõltumatu hinnang, sest vahetult enne hindamist oli Keil M.A.-le müüdud veok MAN TGA hinnaga 280 000 krooni + KM ning haagis Krone hinnaga 120 000 krooni + KM. Hinnangu kohaselt kaotas OÜ Autorollo sõidukite müügi tõttu võimaluse teenida tulu edaspidi teenuste müügist ning sõidukite võõrandamine suurendas maksejõuetust. Kuna Kiili Autoveod OÜ tasus oma osa eest 20 000 krooni, pidi OÜ Autorollo tasuma ülekursiga 2 130 000 krooni. Kiili Autoveod OÜ oleks pidanud enda osade eest samuti tasuma ülekursiga. Finanskonsultant pidas AutoHills OÜ asutamist majanduslikult ebamõistlikuks.

§ 143

lg 2 järgi tuleb mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus.

§ 154lg 1 järgi tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

Eeltoodud sätetest ei tulene, et osanike tehtud sissemakste väärtuste võrdsust tuleb eeldada. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AutoHills OÜ asutamisel hinnati OÜ Autorollo mitterahalise sissemakse väärtust selle tegelikust väärtusest väiksemaks ning teine osanik, Kiili Autoveod OÜ tasus üksnes rahalise sissemakse 20 000 krooni. Mingeid muid sissemakseid AutoHills OÜ asutamislepingust ei nähtu, seega tegi OÜ Autorollo tütarühingu asutamisel teise osanikuga võrreldes oluliselt suurema sissemakse. Kuivõrd osanike panused tütarühingu asutamisel olid olulisel määral ebavõrdsed, ei oli ühingu asutamine OÜ-le Autorollo majanduslikult kahjulik tehing. OÜ Autorollo käibedeklaratsioonidest 2010.a esimese poole kohta nähtub, et pärast AutoHills OÜ asutamist OÜ Autorollo tegevus sisuliselt lõppes ning alates maist 2010 esitati käibe-deklaratsioone käibega

1. Siim Roode väidete järgi oli tütarühingu asutamise eesmärgiks taastada nö endine olukord ja OÜ Autorollo igapäevane majandustegevus koos sellega seotud kohustustega viidi üle tütarühingusse, samuti väitis ta, et OÜ Autorollo omakapital viidi seadusega ettenähtud piiridesse, leiti tegevuse jätkamiseks vajalikud krediidid ning tasuti võlgnevused, mis olid seotud ettevõtte igapäevase majandustegevusega. Teisalt möönis Siim Roode, et OÜ Autorollo majandustegevus lõppes tütarühingu asutamisega ning OÜ Autorollo edasine tegevus seisnes ainult vaidluses Tiit Pohlaga ja AS-ga Swedbank. Kohtus vande all antud ütlustes nõustus Siim Roode, et ta andis osanikuna nõusoleku tütarühingu asutamiseks. Miks AutoHills OÜ asutati ülekursiga, ta seletada ei osanud. Siim Roode väitis, et Nordea pank lubas välja ostetud sõidukid anda üle asutatud tütarühingule, kelle kanda jäid panga ees sissenõutavaks muutunud kohustused. Siim Roode nõustus, et tütarühingu asutamise mõte tuli temalt ning tütarühingu asutamisega toimus tema arvates ettevõtte üleminek, läbirääkimisi AutoHills OÜ asutamise üle pidasid Väino Pentus ja VL. Siim Roode möönis, et pärast AutoHills OÜ asutamist OÜ-le Autorollo vara ei jäänud, jäi vaid nõue Tiit Pohla vastu. Seoses AutoHills OÜ asutamisega tasuti ära võlg Nordea pangale, Autovaal OÜ-le ja Aaloe Kinnisvara OÜ-le. Kuidas hinnati AutoHills OÜ asutamisel sõidukite väärtusi, Siim Roode selgitada ei osanud. Siim Roode väitis, et Nordea pank soovis, et AutoHills OÜ võtaks üle Autorollo OÜ kohustuse. Tunnistaja EK (tl 180-184, XIV köide) avaldas, et AutoHills OÜ asutamisest ei oleks OÜ Autorollo majandusseis paremaks läinud, sest muutunud oleks vaid seis paberil. Tunnistaja kinnitas, et jõudis aruteludel Siim Roodega tõdemuseni, et OÜ Autorollo on sügavalt miinuses. Eeltoodud tõendite põhjal leidis kohus, et AutoHills OÜ asutamisega sisuliselt lõppes OÜ Autorollo majandustegevus. Kuigi AutoHills OÜ asutamise tulemusena tasuti ära võlgnevus Nordea pangale, ei saanud asutamist pidada ettevõtte üleminekuks. OÜ Autorollo omakapitali olukorda ja maksejõulisust tütarühingu asutamine positiivselt ei mõjutanud. AutoHills OÜ-le ei läinud üle kõik ettevõtte igapäevase majandustegevusega seotud kohustused (sh näiteks võlgnevus OÜ Port One 24 ees seoses kasutatud kütusega), üle ei võetud ühtegi töötajat ega tasutud töötasu võlgnevust. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et ettevõtte üleminekust oleks OÜ Autorollo võlausaldajaid teavitatud. Üle läks üksnes kogu OÜ Autorollo vara ning vaid valitud võlausaldajate ees täideti kohustused. Kohus ei nõustunud Siim Roode väitega (mida kordasid ka tunnistajad Väino Pentus ja VL), et tütarühingu asutamise vajadus tulenes Nordea panga nõudest, kes ei olnud nõus andma OÜ-le Autorollo üle omandiõigust juba välja ostetud sõidukitele. Nordea Finance Estonia AS on esitanud pankrotihaldurile vara omandiõiguse ülemineku dokumendid nelja välja ostetud sõiduki kohta, mis olid panga poolt varem OÜ-le Autorollo saadetud. Neist esimesed saadeti OÜ-le Autorollo allkirjastamiseks 27.08.2009, teised 08.10.2009, kolmandad 06.01.2010 ning neljandad 05.01.
2. Seega oli Nordea pank edastanud dokumendid sõidukite omandiõiguse üleandmiseks oluliselt varem, kui otsustati asutada AutoHills OÜ. Väljastatud dokumentide alusel oli OÜ-l Autorollo võimalik muuta omanikku puudutavaid kandeid sõidukite tehnopassides. Ühtlasi puudus Nordea pangal seadusest tulenev õigus mitte anda omandiõigust üle välja ostetud sõidukitele või dikteerida, kellele OÜ Autorollo asemel tuleks vastavate sõidukite omandiõigus üle anda. Sellise nõude esitamist panga poolt asjas kogutud kirjalikest tõenditest ei nähtu. Tunnistaja VL (tl 155-158, XIV köide) väitis, et ta rääkis Väino Pentusega läbi AutoHills OÜ asutamislepingu tingimused. Kontakt Väino Pentusega tekkis tal läbi Siim Roode, kelle läbi tehti asutamisleping. VL ütluste kohaselt oli pank arestinud OÜ Autorollo autod. Kuidas tekkis nende sõidukite nimekiri, mis kajastati asutamislepingus ning kuidas sõidukite väärtus määrati, VL öelda ei osanud. Tema sõnul saavutati pangaga autode suhtes kokkulepe ning autod pandi tööle, kasutades Saku AB teenuseid (raamatupidamist ja autojuhte). Ühtlasi väitis ta, et AutoHills OÜ-le üle antud autod olid Nordea panga autod, kellele oli vaja kindlust, et kohustused panga ees täidetakse. VL ütluste kohaselt olid välja ostetud sõidukid panga nimel ning neid ei saanud ümber registreerida, mistõttu võeti koos sõidukitega AutoHills OÜ-sse kaasa ka teisi OÜ Autorollo liisingulepingutest tulenevaid kohustusi, milliseid konkreetselt, ta öelda ei osanud. Ta ei osanud selgitada, kuidas sai OÜ Autorollo anda üle talle mittekuuluvaid sõidukeid. VL ütlused on vastuolus kirjalike tõenditega, mille kohaselt oli Nordea pank enne AutoHills OÜ asutamist väljastanud OÜ-le Autorollo dokumendid sõidukite omandiõiguse kohta, mistõttu oli OÜ-l Autorollo võimalik end nende omanikuks registreerida. Asutamislepingust ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust nähtub selgelt, et omandi-õiguse sõidukitele andis AutoHills OÜ-le üle nimelt OÜ Autorollo ja mitte keegi teine. Vande all ära kuulatud kostja Siim Roode avaldas, et ta hakkas osutama õigusabi teenust nii OÜ-le Autorollo kui ka Väino Pentusele, samastades neid kahte isikut. Õigusabi oli tema ütluste kohaselt vajalik selleks, et OÜ Autorollo saaks jätkata veoteenuse osutamist, milleks ei olnud ettevõttel enam krediidivõimekust. Siim Roode ülesandeks oli leida kokkulepped võlausaldajatega võimalus tegevuse jätkamiseks. Ülesandeid selleks andis talle Väino Pentus. Üks ülesanne oli leida lahendus ja lõpetada Nordea pangaga sõlmitud liisingulepingud. Siim Roode avaldas, et ta pidas Nordea pangaga läbirääkimisi, mille tulemusena lubas pank välja ostetud sõidukid anda üle asutatud tütarühingule, kelle kanda jäid panga ees sissenõutavaks muutunud kohustused. Need sõidukid, mille liisingumaksed ei olnud tasutud, tagastati. Siim Roode väitis, et välja ostetud sõidukite osas olid kolmeks otsustajaks nende edasise saatuse osas tema ise, Väino Pentus ning Janos Sillamaa. Need sõidukid anti üle AutoHills OÜ-le. Siim Roode väitis, et läbirääkimisi AutoHills OÜ asutamise üle pidasid Väino Pentus ja VL. Siim Roode ütluste järgi soovis Nordea pank, et AutoHills OÜ võtaks üle OÜ Autorollo kohustuse. Väino Pentuse käenduse lõpetamist Nordea panga ees pidas Siim Roode lihtsalt mõistlikuks. 25 Väino Pentus avaldas arvamust, et OÜ-l Autorollo tekkisid majanduslikud raskused 2009.a ning Siim Roodel oli plaan, kuidas ettevõte saneerida. Väino Pentuse kinnitusel ta otseselt Siim Roodele ülesandeid ei andnud, millises osas lähevad tema ja Siim Roode ütlused omavahel vastuollu. Väino Pentuse sõnul asutati AutoHills OÜ selleks, et oleks uus ettevõte ilma maksuvõlgadeta, see olevat olnud Nordea panga soov. Kontakt VL-ga tuli tema sõnul läbi Siim Roode ning põhilise töö läbirääkimistel AutoHills OÜ asutamiseks tegi ära Siim Roode. Ka selles osas lähevad Väino Pentuse ütlused vastuollu Siim Roode ja VL ütlustega. Väino Pentuse sõnul oli AutoHills OÜ-le üle antud sõidukite hindamine Siim Roode töö ning sellest Väino Pentus midagi ei teadnud. Väino Pentus nõustus, et pärast AutoHills OÜ asutamist lõppes OÜ Autorollo majandustegevus. AutoHills OÜ-ga tegeles tema sõnul Siim Roode. AS Nordea Finance Estonia teatas 06.11.2012 e-kirja teel pankrotihaldurile, et OÜ Autorollo esindajana suhtles pangaga perioodil 01.04.2010 - 01.09.2010 Siim Roode. Nordea Finance Estonia AS on e-kirja teel kinnitanud, et Renaldo Invest OÜ nimel pidas läbirääkimisi samuti Siim Roode. Siim Roode koordineeris OÜ Autorollo liisinguvarade tagastamise protsessi. 01.11.2010 saatis pank e-kirja Siim Roodele, küsides, kas viimane esindab veel Väino Pentust ja OÜ-d Autorollo. Kirjas märgiti, et kuna Renaldo Invest OÜ võttis üle OÜ Autorollo kohustuse 650 000 krooni ulatuses, loobus pank laenulepingust tulenevast nõudest OÜ Autorollo vastu ja nõudest käendaja Väino Pentuse vastu. Samas olid OÜ-l Autorollo panga eest veel liisingulepingutest tulenevad lõppnõuded. Nordea Finance Estonia AS selgitas täiendavalt, et panga ja Renaldo Invest OÜ vahel sõlmitud laenuleping oli tagatud AutoHills OÜ käendusega ja registerpandiga AutoHills OÜ varadele. Laenulepingust tulenevaid kohustusi täideti kokku 43 765, 26 eurot, kusjuures nimetatud summast tegi Renaldo Invest OÜ makseid kokku 28 048, 89 eurot. Samas kirjas selgitas panga esindaja, et Nordea Finance Estonia AS oli OÜ-le Autorollo väljastanud nelja sõiduki osas omandiõiguse ülemineku dokumendid ajavahemikul 27.08.2009 - 06.01.2010 ja tegu oli tähtaegselt lõppenud liisingulepingutega, millest tulenevad kohustused olid panga ees täidetud. 10.05.2010 saatis Nordea Finance Estonia AS esindaja e-kirja Siim Roodele, milles ta teatas, et võlgnevuse suurus on 1 098 131, 45 krooni, mis sisaldab viivist. 25.05.2010 tegi Siim Roode e-kirja teel pangale ettepaneku, et AutoHills OÜ käendab OÜ Autorollo kohustust panga ees ja käenduse summa on 800 000 krooni. Käendust tagab registerpant AutoHills OÜ sõidukitele. Samuti märkis Siim Roode oma e-kirjas, et Väino Pentuse käendus tuleb lõpetada ja võlgnevuse kohta koostatakse maksegraafik, mille alusel käendaja tasub makseid võlgniku eest. Antud e-kirjast järeldub, et AutoHills OÜ asutamise ettepanek ei tulnud panga poolt ega olnud panga nõudeks, vaid tegemist oli Siim Roode ettepanekuga. Tunnistaja VL ja Siim Roode ütlused selle kohta, et läbirääkimisi AutoHills OÜ asutamise tingimuste üle pidasid Väino Pentus ja VL, ei ole usutavad. Need ütlused lähevad vastuollu Väino Pentuse enda ütlustega, kelle sõnul tegeles kogu tehingute skeemiga Siim Roode, kes talle omakorda tutvustas Valjo Liivamäge. VL ja Väino Pentus ei osanud selgitada, kuidas leiti AutoHills OÜ-le üle antavad sõidukid ning kuidas hinnati nende väärtust. VL ei osanud selgitada, millised OÜ Autorollo kohustused võttis enda kanda AutoHills OÜ ning kuidas sai OÜ Autorollo mitterahalise sissemaksena üle anda AutoHills OÜ-le sõidukeid, mis tunnistaja ütluste kohaselt kuulusid hoopis pangale. Väino Pentuse ja VL ütlused, et tütarühingu asutamist nõudis pank, ei vasta kirjalikele tõenditele. Väino Pentus kinnitas, et ta ei andnud Siim Roodele ülesandeid ning pidas viimast OÜ Autorollo omanikuks. Kohus asus eeltoodu põhjal seisukohale, et AutoHills OÜ asutamine ei toimunud OÜ Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse juhiste alusel. Siim Roode on ise kinnitanud, et teised OÜ Autorollo juhatuse liikmed talle samuti juhiseid ei andnud. AutoHills OÜ asutamine ning sellega seotud 26 tehingud tehti Siim Roode ettepanekul ning nende tehingute tegemise eesmärgiks oli Väino Pentuse vabastamine isiklikust käenduskohustusest. Kuigi Siim Roode samastas enda sõnul Väino Pentuse huve OÜ Autorollo huvidega, ei olnud need huvid AutoHills OÜ asutamisega seoses kuidagi kattuvad. OÜ Autorollo sõidukite üleandmine AutoHills OÜ-le, kes seejärel Renaldo Invest OÜ kaudu või ise asus täitma OÜ Autorollo liisingulepingutest tulenevaid kohustusi panga ees, toimus Väino Pentuse huvides, kes kirjeldatud skeemi läbi vabanes isiklikust käenduskohustusest. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et Väino Pentus oleks ise andnud Siim Roodele juhise korraldada tehinguid, mis vabastaksid ta käenduskohustuse täitmisest. Sellise juhise andmist ei ole välja toonud ükski tunnistaja ega vande all üle kuulatud isik. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS Nordea Finance Estonia sõlmis Renaldo Invest OÜ-ga 04.06.2010 laenulepingu, mille punkti 1 järgi pidi Renaldo Invest OÜ kolmanda isikuna täitma OÜ Autorollo kohustuse 650 000 krooni (41 542, 57 eurot) 48 kuu jooksul alates 01.09.
3. Suure osa Renaldo Invest OÜ kohustustest tasus AutoHills OÜ. Käenduslepingust Nordea Finance Estonia AS ja AutoHills OÜ vahel 21.07.2010 nähtub, et AutoHills OÜ käendas Renaldo Invest OÜ kohustusi panga ees tulenevalt laenulepingust nr 20054345-1L. Samuti oli sõlmitud registerpandileping panga ja AutoHills OÜ vahel, mille kohaselt seati registerpant kaheteistkümnele haagisele ja veokile, millised AutoHills OÜ oli omandanud mitterahalise sissemaksena OÜ-lt Autorollo. Renaldo Invest OÜ ja AS Nordea Finance Estonia vahelisest laenulepingust nähtuvalt pidi Renaldo Invest OÜ täitma kolmanda isikuna OÜ Autorollo kohustuse. Lepingust ei nähtu, et Renaldo Invest OÜ-l tekkis tasutud osas tagasinõudeõigus OÜ Autorollo vastu. Kohustuse ülevõtmise korral toimub kohustatud isiku vahetus ja reeglina eelneb sellele senise ning uue võlausaldaja vaheline kokkulepe. Asjas kogutud tõenditest aga ei nähtu, et OÜ Autorollo ja Renaldo Invest OÜ oleksid kohustuse ülevõtmise kohta sõlminud kokkuleppe. Ainuüksi laenulepingust Renaldo Invest OÜ ja panga vahel ei saa järeldada, et laenulepingu alusel täidetud kohustuste osas oleks Renaldo Invest OÜ-l tekkinud OÜ Autorollo vastu nõue, sest sellist järeldust ei saa VÕS § 175 alusel teha. Samuti tasus suure osas Renaldo Invest OÜ kohustustest tegelikult AutoHills OÜ. VL ei osanud selgitada, miks AutoHills OÜ tasus Renaldo Invest OÜ eest pangale 719 000 krooni ega küsinud seda raha tagasi. Kogutud tõenditest nähtub, et 17.06.2010 sõlmisid Väino Pentus OÜ Autorollo esindajana ja MS Renaldo Invest OÜ esindajana notariaalselt tõestatud osa pandilepingu, millega OÜ Autorollo pantis Renaldo Invest OÜ kasuks AutoHills OÜ osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Pandilepingu punkti 3.2 järgi olid pandiga tagatud kõik pandipidaja ehk Renaldo Invest OÜ nõuded pantija ehk OÜ Autorollo vastu, mis olid pandipidajale üle läinud tema ja Nordea Finance PLC vahel 18.02.2010 sõlmitud käenduslepingu alusel, millega pandipidaja käendas pantija liisingu- ja laenulepingutest tulenevaid kohustusi ja millest tuleneva kohustuse oli pandipidaja lepingu teksti järgi täitnud. Samuti olid tagatud nõuded, mille pandipidaja omandas Autovaal OÜ-lt nõude loovutamise lepingu alusel 18.02.
4. Kokku oli pandilepingu kohaselt tagatud nõude suuruseks 1 250 000 krooni (79 889, 56 eurot). Pandilepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetusest Siim Roode, NJORD Advokaadibüroo OÜ töötaja ja notari vahel nähtub, et notar juhtis Siim Roode tähelepanu sellele, et pandiga tagatud nõueteks ei saa olla „kõik muud võlaõiguslikud lepingud“, sest osa pant on seotud tagatava nõudega. Vastuseks küsis Siim Roode notarilt, kas käsipant eeldab nõude olemasolu ning teatas, et pandi summa on 1 500 000 krooni. Notar selgitas vastuseks, et õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid ning selline pant eeldab nõude olemasolu. Seejärel soovis Siim Roode 17.06.2010 e-kirjas notarilt teada, kuidas sellisel juhul saaks pantida tulevikus tekkivaid nõudeid. Notar selgitas, et see on võimalik hüpoteegi seadmisel ja kommertspandi seadmisel. Vastuseks teatas Siim Roode, et panditakse lisaks käendusest tulenevale nõudele nõude loovutamisega saadud nõue. Eeltoodud kirjavahetusest järeldub, et panditud nõue ei olnud enne pandilepingu sõlmimist tegelikult teada. 27 Samuti viitas Siim Roode e-kirjavahetuses notariga korduvalt ja selgelt käenduslepingule Nordea Finance-ga, millist lepingut sõlmitud ei olnud. Siim Roode väitis vande all antud selgitustes, et notariaalselt tõestatud pandilepingus sisalduv viide oli ekslik, kuid ta oli ise teatanud notarile selgelt, et tegemist on käenduslepinguga. Vandeadvokaadina pidi ta mõistma käendus- ja laenulepingu erinevust. Ka kirjeldatud eksimusest järeldub, et pandilepingu sõlmimise ajal ei olnud panditud nõue tegelikult teada. Renaldo Invest OÜ, keda esindas MS ning Autovaal OÜ, keda esindas Toomas Tauts on 16.02.2010 alla kirjutanud nõude loovutamise lepingu, millega Autovaal OÜ loovutas Renaldo Invest OÜ-le kaks nõuet OÜ Autorollo vastu. Lepingu punkti 1.1.2 järgi oli esimene loovutatud nõue 500 000 krooni ja tulenes 20.11.2009 sõlmitud laenulepingust. Lepingu punkti 1.1.1 järgi oli teine loovutatud nõue 100 000 krooni ja tulenes 12.06.2009 sõlmitud laenulepingust. Autovaal OÜ esindajana teatas Ants Kuningas 05.12.2012 e-kirjas pankrotihaldurile, et Autovaal OÜ andis OÜ-le Autorollo laenu 500 000 krooni, millest 20.11.2009 kanti üle 250 000 krooni ja 25.11.2009 250 000 krooni. 100 000 kroonise laenu andmist OÜ-le Autorollo juunis 2009 Autovaal OÜ raamatupidamisest ei nähtu. Autovaal OÜ 2009.a majandusaasta aruandest tuleneb, et 2009.a oli antud laene 543 000 krooni ulatuses. Võrreldes eelviidatud tõendeid notariaalse pandilepinguga, sai Renaldo Invest OÜ-l olla OÜ Autorollo vastu nõue maksimaalselt 500 000 krooni (31 955, 82 euro) ulatuses. Kui Autovaal OÜ OÜ-le Autorollo juunis 2009 laenu 100 000 krooni ei andnud, ei saanud sellest tulenevat nõuet Autovaal OÜ ka Renaldo Invest OÜ-le loovutada. Samuti ei tulene asjas kogutud tõenditest, et Renaldo Invest OÜ ja Nordea Finance PLC vahel oleks 18.02.2010 olnud sõlmitud mõni käendusleping, millest tulenes Renaldo Invest OÜ nõue OÜ Autorollo vastu. Laenuleping panga ja Renaldo Invest OÜ vahel oli sõlmitud alles 04.06.2010 ning sellisest kohustuse ülevõtmisest Renaldo Invest OÜ-l nõuet OÜ Autorollo vastu iseenesest ei tulenenud. Seega pandilepingus kirjeldatud tagatud nõudeid ei olnud osaliselt tegelikult olemas. Ka pankrotihalduri ülevaatest OÜ Autorollo maksejõuetuse põhjuste kohta 11.11.2011 tuleneb, et Renaldo Invest OÜ ei olnud sõlminud käenduslepingut Nordea Finance Estoniaga, kuid oli tasunud nimetatud krediidiasutusele OÜ Autorollo kohustusi kokku 28 048, 89 eurot. Seega nõude loovutamise leping Autovaal OÜ ja Renaldo Invest OÜ vahel ei olnud sõlmitud 16.02.2010, vaid hiljem. Siim Roode väitis, et ta asus osutama õigusabi OÜ-le Autorollo pärast õigusabilepingu sõlmimist 22.04.2010 ning ta pidas muuhulgas läbirääkimisi Autovaal OÜ-ga. Kui nõude loovutamise leping oleks sõlmitud juba 18.02.2010, ei oleks Siim Roode enam saanud OÜ Autorollo esindajana vastava võlausaldajaga läbirääkimisi pidada. Tunnistaja MS (tl 200-201, XIV köide) avaldas, et ta oli Renaldo Invest OÜ juhatuse liige ning täitis omanike juhiseid. Omanik oli KR, kes andis tunnistajale juhise suhelda Siim Roodega ja teha need tehingud, mida Siim Roode soovib. Osa notariaalse pandilepingu sõlmimise juures viibis veel inimesi lisaks Väino Pentusele, kellest kindlalt mäletas veel Siim Roodet. Kui MS notari juurde tuli, oli tehing ette valmistatud ja läbirääkimistes ta ei osalenud. Nõude loovutamise leping kirjutati alla advokaadibüroos. Leping oli juba ette valmistatud ja teise poole poolt alla kirjutatud. Teist lepingupoolt MS ei näinud. Siim Roode teatas talle, et on vaja leping alla kirjutada. Eeltoodust tuleneb, et hageja väited fiktiivse pandilepingu sõlmimise kohta on põhjendatud. Pandilepinguga tagatavaid nõudeid ei olnud suures ulatuses olemas ning pandilepingu sõlmimise korraldas Siim Roode. Tehingu teine pool ehk Renaldo Invest OÜ juhatuse liige sõlmis tehingu Siim Roode juhiste alusel. 28 Siim Roode avaldas, et AutoHills OÜ käendas Renaldo Invest OÜ kohustuste täitmist ja tema pidas pandi seadmise üle läbirääkimisi MS-ga. Nõude loovutamise lepingu Autovaal OÜ ja Renaldo Invest OÜ vahel rääkis samuti läbi tema, kuid kuidas tuli otsus Renaldo Invest OÜ kaasamiseks, ta ei mäletanud, kuid väitis, et Renaldo Invest OÜ kaasamine oli vajalik laenukeelu tõttu. Renaldo Invest OÜ-d Siim Roode enda sõnul ei esindanud. Siim Roode ütlused lähevad vastuollu MS ütlustega ning kirjalike tõenditega. Kohus luges usutavateks MS ütlusi, mille kohaselt täitis tema tehingute allkirjastamisel üksnes Siim Roode juhiseid. Väino Pentus ei mäletanud, miks AutoHills OÜ osa panditi Renaldo Invest OÜ-le, kuid ta väitis, et sellega tegeles Siim Roode, kes leppis tingimused kokku. Milline nõue Renaldo Invest OÜ-l OÜ Autorollo vastu oli, Väino Pentus ei teadnud. Samuti ei teadnud ta vastata küsimusele, milline ettevõte oli Renaldo Invest OÜ ega tundnud MS. Väino Pentuse sõnul tegeles kõigega Siim Roode. Väino Pentuse ütlused on kooskõlas MS ütlustega, kelle sõnade kohaselt tegeles pandilepinguga üksnes Siim Roode. 22.11.2010 sõlmisid OÜ Autorollo, keda esindas Väino Pentus ning Renaldo Invest OÜ, keda esindas AH, notariaalselt tõestatud osa müügilepingu (tl 120-124, I köide), mille punktis 3.1 on märgitud, et lepingu eset koormava pandiga tagatud nõude katteks on läbi viidud enam-pakkumine, mille võitjaks tuli omandaja ehk Renaldo Invest OÜ. Lepingu punktis 3.2 lepiti kokku, et Renaldo Invest OÜ omandab AutoHills OÜ osa ning tasub selle eest lepingu punkti 3.3 järgi 200 000 krooni (12 782, 33 eurot). Lepingu punktis 3.5 lepiti kokku, et tulenevalt OÜ Autorollo kohustusest Renaldo Invest OÜ ees loetakse müügihinna tasumise kohustus osaliselt tasaarvestatuks 200 000 krooni ulatuses ja sellest tulenevalt loeti ostuhind 200 000 krooni tasutuks. AutoHills OÜ osa müügitehingu toimumise notari juures korraldas Siim Roode. Äriregistri andmete kohaselt müüs Renaldo Invest OÜ oma osaluse edasi Kiili Autoveod OÜ-le (kanne tehtud 08.12.2010). Tunnistaja AH (tl 198-200, XIV köide) avaldas, et ta ei tunne Väino Pentust, kuid on tuttav Siim Roodega ning juhtis Renaldo Invest OÜ-d. Siim Roode palus tal olla juhatuse liige ning ta ootas juhatajana, et talle öeldakse, mida on vaja teha, mida Siim Roode ka tegi. Ajalehes „Tartu Postimees“ avaldati teadete rubriigis 27.09.2010 kuulutus (tl 136, I köide) Renaldo Invest OÜ poolt OÜ-le Autorollo kuuluva AutoHills OÜ osa enampakkumisel müümise kohta, alghinnaga 20 000 krooni, nominaalväärtusega 20 000 krooni. Kuulutuses selgitati, et müüja ja OÜ Autorollo vahel on sõlmitud osa pandileping, mille alusel on Renaldo Invest OÜ tekkinud õigus pandiese võõrandada, pakkumisi oodati müüja aadressil hiljemalt 10.10.2010 kl 10 (ümbrikus märksõnaga „Enampakkumine“). Kuulutuse palus avaldada ja tasus NJORD Advokaadibüroo OÜ. Tunnistaja VL väitis, et talle avaldas müügi soovi AH Renaldo Invest OÜ esindajana, kellega saavutati „mingi kokkulepe“. Tehingu võis tunnistaja sõnul teha Siim Roode või notar. Samal istungil väitis VL hiljem, et ta ei mäleta, kuidas tehingu hind kokku lepiti. Siim Roode väitis, et ta ei teadnud, miks OÜ-le Autorollo kuuluv AutoHills OÜ osa ära müüdi, kuid nõustus, et ta leppis kokku notari aja tehingu tegemiseks. Siim Roode väitis, et osalust soovis müüa Väino Pentus. Väino Pentus avaldas, et ta ei teadnud midagi AutoHills OÜ osa müümisest ja enampakkumisest ning sellega tegeles Siim Roode, kes ütles talle, millal notari juurde ilmuda. Renaldo Invest OÜ pangakonto väljavõttest (tl 133-134, II köide) nähtub, et 13.12.2010 kandis nimetatud ettevõttele Kiili Autoveod OÜ üle 200 000 krooni selgitusega „OÜ AutoHills osaku omandamine“. Sama summa on 16.12.2010 kantud Starvision Invest OÜ-le selgitusega „leping“. Starvision Invest OÜ konto väljavõttest (tl 44, V köide) nähtub, et 16.12.2010 on 203 000 krooni kantud KRle, kes on nimetatud ettevõtte osanik ning ülekande tegemise ajal ka NJORD 29 Advokaadibüroo OÜ osanik. Seega Kiili Autoveod OÜ poolt makstud summa AutoHills OÜ osa võõrandamise eest sai enda valdusesse kostja NJORD Advokaadibüroo OÜ advokaat. AutoHills 2010.a majandusaasta aruandest (tl 112-124, VII köide) tuleneb, et ettevõtte 2010.a müügitulu oli üle 1,9 miljoni krooni. Majandusaasta lõppes 16 906 krooni suuruse kahjumiga. 26.09.2011 sõlmisid Rekka Veli OÜ ja AutoHills OÜ ühinemislepingu, mille kohaselt ühendavaks ühinguks oli Rekka Veli OÜ ja ühendatavaks ühinguks AutoHills OÜ. Pärast ühinemist jäi äriühingu nimeks Rekka Veli OÜ. Enne viidatud ühinemist sõlmisid 20.09.2010 AutoHills OÜ ja LWK Trucks OÜ ostu-müügilepingu, millega AutoHills OÜ müüs varasemalt OÜ-le Autorollo kuulunud Krone SDP 27 haagise registrimärgiga 213DN hinnaga 90 000 krooni (ilma käibemaksuta). Samal päeval müüdi varem OÜ-le Autorollo kuulunud haagis Krone SDP 27 registrimärgiga 212DN hinnaga 90 000 krooni (ilma käibemaksuta). AutoHills OÜ konto väljavõttest nähtub, et 30.09.2010 tasus LKW Trucks OÜ AutoHills OÜ-le 216 000 krooni. 21.10.2010 sõlmisid AutoHills OÜ ja LWK Trucks OÜ ostu-müügilepingu, millega AutoHills OÜ müüs varem OÜ-le Autorollo kuulunud Krone SDP 27 haagise registrimärgiga 210DN hinnaga 90 000 krooni (ilma käibemaksuta). Autohills OÜ konto väljavõttest nähtub, et 21.10.2010 tasus LKW Trucks OÜ haagise eest 108 000 krooni. 05.05.2011 oli AutoHills OÜ sõlminud LKW Trucks OÜ-ga ostumüügilepingu, mille alusel müüdi ära 5 haagist nendest haagistest, mis AutoHills OÜ oli saanud OÜ-lt Autorollo. Vastavalt arvetele müüdi haagised hinnaga 6000 eurot tükk (ilma käibemaksuta). 27.05.2011 tasus LKW Trucks OÜ AutoHills OÜ-le 2300 eurot, 20.07.2011 täiendavalt 33 700 eurot ja 7200 eurot. 21.07.2010 on Jusu Biznesa Partneris SIA-le AutoHills OÜ poolt kantud 40 000 eurot selgitusega „loss or damage“. 20.02.2012 on samale isikule tehtud kanne summas 9366, 95 eurot sama selgitusega. Jusu Binesa Partneris SIA konto väljavõttest nähtuvad samad AutoHills OÜ poolt tehtud kanded OÜ Skuba Eesti arvetest nähtuvalt müüdi sõidukid registrimärkidega 781MEB, 713MEY, 526MGB ja 466MES (mis eelnevalt olid OÜ Autorollo poolt AutoHills OÜ-le mitterahalise sissemaksena üle antud) AutoHills OÜ poolt 13.05.2011 hinnaga 50 400 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga seega 60 480 eurot). Sõiduki registrimärgiga 466MES võõrandas Skuba Eesti OÜ 27.05.2011 edasi Ilves Auto OÜ-le hinnaga 24 000 eurot (koos käibemaksuga). Sõiduk MAN TGA registrimärgiga 526MGB (tehasetähisega WMAH06ZZ95G182243) võõrandati Skuba Eesti OÜ poolt 18.04.2012 edasi Rekka Veli OÜ-le hinnaga 22 351, 11 eurot (koos käibemaksuga). Tunnistajana ütlusi andnud Skuba Eesti OÜ tegevjuht JM (tl 158, XIV köide) avaldas, et ei tunne Väino Pentust, Rain Rosimannust ega Keit Pentus-Rosimannust, kuid Skuba Eesti OÜ-d on alates 06.05.2009 esindanud Siim Roode, kellega ei olnud kokkupuudet seoses AutoHills OÜ-lt ostetud sõidukitega. AutoHills OÜ poolt müüdud sõidukite puhul oli tegu nelja veoki ühekordse müügiga ning AutoHills OÜ-d esindas VL. Kaks ostetud sõidukit müüdi läbi Swedbank Liising AS edasi Ilves Transport OÜ-le. JM sõnul oli tegemist tavapärase tehinguga ning Skuba Eesti OÜ müübki edasi kasutatud masinaid. Kuigi tunnistaja ei mäletanud enda sõnul tehingu üksikasju, väitis ta, et AutoHills OÜ-lt ostetud neli sõidukit olid halvas korras, üks neist väga halvas. Erinevus sõidukite ostuhinna ja edasimüümise hinna vahel tuli väidetavalt sellest, et sõidukeid remonditi. Kohtu hinnangul ei kattu nimetatud tunnistaja ütlused teiste asjas kogutud tõenditega, mille järgi olid AutoHills OÜ-le OÜ Autorollo poolt üle antud sõidukid ja haagised tehniliselt korras. Tunnistaja Saku AB juhataja OL (tl 159-160, XIV köide) väitis, et kui koostöö AutoHills OÜ-ga lõppes, remonditi sõiduk 526MGB ära suure raha eest ning AutoHills OÜ sõidukid viidi Skuba Eestisse müüki. VL viis JM-ga kokku OL. VL ise avaldas, et AutoHills OÜ kandis Jusu Biznesa Partnerisele raha üle seoses Lätist tulnud kahjunõudega. 30 Eelviidatud tõendite põhjal tegi maakohus järelduse, et AutoHills OÜ tegutses vaid ligikaudu aasta, mille jooksul ta tasus ära liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse Nordea pangale. Seejärel võõrandati kõik varem OÜ-le Autorollo kuulunud sõidukid, mille võõrandamisest osanik mingit tulu ei saanud ning kas sõidukid võõrandati AutoHills OÜ poolt nende tegeliku väärtuse alusel või odavamalt, ei oma seejuures tähtsust. AutoHills OÜ osa pandileping on näilik tehing osas, millega seati pant summas 750 000 krooni, sest sellises summas nõudeid pandipidajal Renaldo Invest OÜ-l Autorollo OÜ vastu ei olnud. Pooled soovisid jätta muljet pandilepingu olemasolust summas 1 250 000 krooni. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Asjas on leidnud tõendamist üksnes Autovaal OÜ-lt nõude omandamine Renaldo Invest OÜ poolt 500 000 krooni. Et Autovaal OÜ-l oleks olnud OÜ Autorollo vastu nõue 600 000 krooni (nagu on märgitud nõude loovutamise lepingus), ei ole tõendatud. Seega oli pandilepingu tegelikuks eesmärgiks luua näiline olukord, kus hilisemalt oleks võimalik teostada OÜ-le Autorollo kuuluva AutoHills OÜ osa võõrandamine 1 250 000 krooni suuruse pandi realiseerimisena ilma selle eest tegelikku tasu maksmata. Osa pandilepingu sõlmimine ning sellele järgnenud osa võõrandamise tehing sõlmiti kostjate Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ korraldusel ning nende kontrolli all oleva Renaldo Invest OÜ vahendusel. Reaalset tasu OÜ Autorollo osaluse võõrandamisest ei saanud. Seda, et sõidukite võõrandamisest saadud raha oleksid omandanud kostjad või kostjate seotud isikud, tõendamist ei leidnud, vaatamata sellele, et AutoHills OÜ poolt Läti ettevõttele Jusu Biznesa Partneris kahjunõude maksmise kohta ei ole kirjalikke tõendeid keegi pooltest esitanud. Kohtu hinnagul võib hageja esile toodud asjaoludest ja kogutud tõenditest järeldada, et lõppastmes kaotas OÜ Autorollo eelkirjeldatud tehingute