← Eesti

3-12-1037/112

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene

  1. november 2015, Tartu 3-12-1037 Haldusasi Igor Tünni kaebus tema ilma lisamadratsita kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Igor Tünni kaebus täielikult rahuldamata.
  8. Jätta Igor Tünni taotlus istungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
  9. Jätta Igor Tünni menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  10. detsember
  11. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Viru Vangla kinnipeetav Igor Tünni paigutati aastatel 2011-2012 erinevatel ajaperioodidel distsiplinaarkaristusena kartserisse. Lisamadratsit I. Tünnile kartserisse ei antud.
  13. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas I. Tünni kaebuse, milles palus õigusvastaseks tunnistada tema kartserisse paigutamine ilma lisamadratsita. Kaebuse kohaselt oli kaebajale lisamadratsi kasutamine määratud arsti poolt ja selle mittevõimaldamine kahjustas tema tervist. Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja kavatsuse esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
  14. Tartu Halduskohtu
  15. oktoobri
  16. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati õigusvastaseks kaebaja ilma lisamadratsita kartserisse paigutamine
  17. novembrist
  18. novembrini ja
  19. detsembrist
  20. detsembrini 2011 aastal ning
  21. maist kuni
  22. maini
  23. aastal. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised. 3.
  24. Vaidlust pole selles, et kaebaja tervisekaardile on arst
  25. jaanuari
  26. a otsuses nr 96 märkinud „Võimalusel kartserisse lisamadrats?“. Vastustaja ei ole seda ettekirjutust täitnud. Mingeid objektiivseid põhjuseid vastustaja ei esitanud. Vastustaja märkis vaid, et arst oli otsustuses märkinud madrats „võimalusel“ ning seda veel küsimärgiga. Madratsi mittevõimaldamisega rikkus vastustaja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-t 1, mille järgi tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vanglas kinnipidamisega kaasnevad. 3.
  27. Perioodi
  28. juuli 2010 kuni
  29. september 2010 osas jättis kohus kaebuse rahuldamata, kuna arsti ettekirjutus tehti alles
  30. jaanuaril
  31. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  32. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus järgmistel põhjendustel rahuldamata jätta. 4.
  33. Halduskohtu viidatud arsti otsustus ei kohustanud vanglat kaebajale kartserisse lisamadratsit andma. Otsuses oli märgitud, et lisamadrats anda võimalusel. Lisaks oli otsus küsimuse vormis. Seda arvestades ei tulenenud vastustajale kohustust lisamadratsi väljastamiseks. 4.
  34. Kõnealune arsti otsus tehti
  35. a jaanuaris, kuid kartserisse paigutati kaebaja alles
  36. a novembris ja detsembris ning
  37. a mais, st 9-16 kuud hiljem. Ajavahemikul
  38. jaanuar 2011 kuni
  39. mai 2012 käis kaebaja korduvalt erinevate arstide vastuvõtul, sh seoses seljavaludega ning ükski neist pole pärast
  40. jaanuari 2011 määranud ega pidanud vajalikuks määrata kaebajale kartserisse lisamadratsit. 4.
  41. Kaebajale ei ole tervisekahju tekitatud. Tema tervisekaardist nähtub, et ta on juba
  42. aastast kurtnud seljavalusid. Arstid on probleemiga tegelenud, kuid ei keelanud teda kartserisse panna. Väited tervise kahjustamisest on seega alusetud. 4.
  43. Kvalifitseerimaks tegevust väärkohtlemisena, peab see ületama teatud minimaalse raskusastme. Kaebaja viibis kartseris vaid lühiajalistel perioodidel.
  44. I. Tünni vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuses kirjeldatakse enda erinevaid terviseprobleeme ning loetletakse neid kinnitavaid tõendeid. Ka leitakse, et Viru Vangla käitumine on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Samuti palutakse kutsuda ringkonnakohtusse tunnistajatena Viru Vanglas töötavad ning varem töötanud arstid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  45. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  46. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb küsimuse lahendamiseks, kas kaebajale oli arsti poolt määratud lisamadratsi kasutamine ning milliseks ajaks see oli määratud, vaadata vaidlusaluse
  47. jaanuari
  48. a tervisekaarti tervikuna. Selles (asja materjalidele lisatud tervisekaardi väljavõtte seitsmendal lehel) on märgitud järgmist: „Anamnees: 20.01.
  49. Episoodilised nimmevalud. Praegu valu ägenenud. Viibib kartseris. Obj. Kerge nimmelordoosi lamenemine, lasegue sümptoom kahepoolselt vaba, labajalgade jõudlus vastupanule hea, neuroloogilisi ärajäämanähtusid ei esine.“ 2 Seejärel oli sõnastatud otsus järgnevalt „20.01.2011 vajadusel ibumetini 400 mgx3 mitte rohkem kui 2 päeva järjest. Võimalusel kartserisse lisamadrats?“. Ringkonnakohtu arvates nähtub tervisekaardist tervikuna, et lisamadratsi väljastamise oli arst sidunud asjaoluga, et otsuse tegemise päeval oli kaebaja kartseris (sõnad: „Praegu valu ägenenud. Viibib kartseris“). Seega oli lisamadrats näidustatud kaebajale üksnes selleks kartseriperioodiks, mis nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele kestis
  50. jaanuarist 2011 kuni
  51. veebruarini 2011 (tl 180p, kd I). Seda kinnitab asjaolu, et tervisekaardist nähtuvalt käis kaebaja hiljem korduvalt arsti vastuvõtul, kuid erinevalt sellest korrast ei käsitletud hiljem enam kordagi lisamadratsi küsimust vaid määrati kaebajale üksnes ravimite kasutamine. Seega ei saa järeldada, et arsti
  52. jaanuari
  53. otsustus oleks olnud tulevikku suunatud iseloomuga kõigi tulevikus aset leidvate kartserikaristuste kandmiste tarvis. On ilmne, et see oli mõeldud koos ravimite kasutamisega sel hetkel aset leidnud kartserikaristuse kandmiseks.
  54. Halduskohus ei ole arvesse võtnud ka arsti
  55. mai
  56. a tõendit, mille kohaselt kaebajal ei olnud ajavahemikul
  57. juulist 2010 kuni
  58. septembrini 2010 ja
  59. novembris 2011 kuni
  60. maini 2012 kantud kartseris viibimise ajal meditsiinilist näidustust lisamadratsile (tervisekaardi väljavõtte l 70). Ehkki teise arsti poolt väljastatud, kinnitab see tõend siiski ringkonnakohtu poolt eelnevalt väljatoodut, et lisamadrats oli kaebajale ette nähtud üksnes
  61. jaanuarist 2011 kuni
  62. veebruarini 2011 kantud kartserikaristuse tarvis.
  63. Seda, et püsivalt lisamadratsi väljastamise otsus vormistatakse ja kajastatakse tervisekaardis teistmoodi, kinnitab ka kaebaja tervisekaardi väljavõtte hilisem osa. Nii on tervisekaardi väljavõttes arsti
  64. novembri
  65. a otsus (tervisekaardi väljavõtte l 54), kus märgitakse „Lisamadrats neuroloogi poolt ordineeritud, eraldada, tõend väljastatud.“. Seda, et kaebajale on selle otsuse alusel väljastatud lisamadrats, nähtub ka hilisematest tervisekaardi väljavõtetest, nii on
  66. novembri
  67. a anamneesis märgitud, et „Tõend lisamadratsi kohta on juba väljastatud 13.11.13.“ (samas). Ka
  68. detsembri
  69. a otsuse anamneesis märgitakse, et „Lisamadrats eraldatud“ (tervisekaardi väljavõtte l 57).
  70. Ringkonnakohus märgib siiski, et selliste ebamääraste raviotsustuste puhul võib haldusorgani uurimiskohustus (haldusmenetluse seaduse § 6) eeldada seda, et haldusorgan küsib arsti käest täpsemalt järele, mida vastav raviotsustus tähendab.
  71. Perioodi osas, mille jaoks oli arst kaebajale lisamadratsi määranud (
  72. jaanuar 2011 kuni
  73. veebruar 2011) ei võtnud halduskohus kaebust
  74. aprilli
  75. a määrusega menetlusse. Seda perioodi ei käsitlenud halduskohus ka enda otsuses, st ta ei tunnistanud selle perioodi osas vangla tegevust õigusvastaseks ega jätnud selles osas kaebust ka rahuldamata. I. Tünni asjas apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole ajavahemik
  76. jaanuar 2011 kuni
  77. veebruar 2011, mille kohta arsti
  78. jaanuari
  79. a otsustus tegelikult käis, käesolevas asjas vaidluse esemeks ning ringkonnakohus ei saa selle perioodi osas asja sisuliselt lahendada ja lisamadratsi väljastamata jätmist õigusvastaseks tunnistada. Muude perioodide osas tuleb kaebus rahuldamata jätta, kuna arsti otsustus ei laienenud neile kartserikaristuse kandmise perioodidele.
  80. Kaebaja väited kohtumenetluses keskenduvad peaasjalikult enda kannatuste ja läbielamiste kirjeldamisele seoses terviseprobleemidega. Need ei ole siiski tema kaebuse rahuldamise aluseks. Küsimus, kas lisamadratsi väljastamine kaebajale oli vajalik või mitte, sõltub eeskätt arsti 3 otsustusest. Nagu eelnevast ilmnes, ei olnud arsti
  81. jaanuari
  82. a otsus suunatud kaebajale lisamadratsi väljastamiseks tulevikus uute kartserikaristuste kandmise ajaks.
  83. See, et kaebajale on arst otsustanud
  84. novembril 2013 väljastada lisamadratsi, ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamiseks käesolevas asjas. Vaidlus praeguses asjas on ca kaks aastat varasema perioodi osas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 järgi tuleb haldustegevuse õiguspärasust hinnata eeskätt selle tegevuse ajahetke seisuga.
  85. Seega tuleb halduskohtu otsus tühistada ja kaebus kokkuvõttes täielikult rahuldamata jätta. I. Tünni taotlus arstide kohtus ülekuulamiseks jääb rahuldamata, kuna tema tervisekaardi väljavõttes olevad tõendid kinnitavad koostoimes piisavalt, et
  86. jaanuari
  87. a otsusega ei olnud talle määratud lisamadratsit tulevikus kantavate kartserikaristuste jaoks ning arstide ülekuulamiseks puudub vajadus. Sel põhjusel puudub asjas ka vajadus istungi korraldamiseks ning lisaks võimaldab kirjalik menetlus lahendada asja märgatavalt kiiremini.
  88. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 2 tulenevalt jääb kaebaja menetluskulu (halduskohtus tasutud riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda. Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt 4 Einar Vene allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.