Obsah (7)

§ 416§ 422§ 663§ 667§ 415§ 417§ 149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-9111 Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu Tsiviilasi KK ja

) § 415 lg 1 alusel võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 416

lg 1 p 3 kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

§ 416

lg 2 sätestab, et kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

§ 422

lg 1 alusel on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

1. Kostja esitatud kajast nähtuvalt on ta kohtudokumendid tähitud kirjaga kätte saanud 17.07.2015, kuid tal ei olnud võimalust kohe vastata. Kostja väide, et tal ei olnud võimalust kohe vastata pärast kohtudokumendi saamist, ei ole põhistatud ja seega puudub kostjal mõjuv põhjus, mis takistas tal kohtule tähtaegselt vastamast ja sellest teatamast. Ühtlasi ei ole kostja kajale lisanud kõiki asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalikku. Kostja väide, et teda ei ole teavitatud 02.12.2015 toimunud kohtuistungist, on asjakohatu. Tsiviilasi on lahendatud kirjalikus menetluses ja kohtuistungit ei ole antud menetluses määratud. 2 Arvestades asjaolusid, et kostja ei vastanud umbes nelja kuu jooksul hagile ega teavitanud kohut, miks ta ei saa seda teha, samuti kostja ei ole kajale lisanud vajalikke dokumente, leidis kohus, et menetluse taastamiseks puudub alus. Määruskaebus
2. Kostja esitas Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning taastada tsiviilasjas menetluse.
3. Määruskaebuse kohaselt on kostja seisukohal, et tema õigusi on rikutud, talle ei ole kätte toimetatud kohtumäärust, millega on võetud hagiavaldus menetlusse ja antud vastamise tähtaeg, samuti kus oleks kostjale selgitatud menetlusnorme ning kostja õigusi.
4. Kohus ei ole saanud õigesti aru asjaoludest, miks kostja tähtajaliselt kohtule ei vastanud. Kostja rõhutab, et Soomes, enda elukohas, sai ta 17.07.2015 tähitult kätte vaid hagiavalduse, koos lisadega, kuid tähitult saadetud kiri ei sisaldanud kohtumäärust, kus oleks antud tähtaeg hagile vastamiseks. Seega ei osanud kostja vastavale dokumendile kuidagi reageerida (pealegi viibis ta Soomes ja ei olnud võimalust pöörduda ka vahetult advokaadi poole asjaolude selgitamiseks) ning jäigi ootama kohtu teadet. Kuna kostja ei oma juriidilisi teadmisi, ei olnud ta teadlik, et kohtuotsust saab teha ilma istungit pidamata ja oli seega arusaamisel, et temale teatakse istungiaeg ning seega saab ta ka vajadusel endale enne istungit Eestisse tulles esindaja leida. Ka e-toimikut ei oska kostja kasutada, ta nägi küll, et talle on saadetud dokumendid kohtust, kuid kuna ka sealt nähtuvalt oli talle saadetud hagiavaldus, ei osanud ta arvata, et see sisaldab muid dokumente, kui 17.07.2015 kättesaadud dokumendid, kus puudus kohtumäärus. Asjaolu, et kostja oli kindel, et menetluses tuleb istung ning et talle ei olnud kohus selgitanud protsessinorme ja tema õigusi, ilmneb väga selgelt ka kostja poolt esitatud kajas, kus ta on arusaamisel, et 02.12.2015 tagaseljaotsus tehti kohtuistungil, millest teda ei teavitatud.
5. Tagaseljaotsuse kättesaamise kohta andis allkirja kostja abikaasa ning see oli saadetud aadressile XXXXX X-X, XXXXXX XXXX, XXXXXXX, kuigi kostja tegelik aadress on Soomes, s.o. XXXXXX, XXXXXXXXXX XXX XX. Ka vaidlustatava kohtumääruse sai kätte kostja abikaasa, seda 18.01.
6. Arusaamatuks jääb, miks on kohus saatnud menetlusdokumente aadressile, kus kostja alaliselt ei ela. Kui kostja abikaasa ei oleks saanud dokumente vastu võtta, oleks kostja minetanud ka tähtaja kaja ja praegusel juhul määruskaebuse esitamiseks. Seega on nähtav, et kohus on antud menetluses menetlusdokumentide kättetoimetamisel olnud hooletu ning selle tõttu on kostjalt ära võetud võimalus menetluses osaleda ja esitada vastuväiteid tema vastu esitatud hagile. Kostja oleks soovinud asja suulist arutelu, osaleda kohtuistungil, esitada vastuhagi põlvnemise tuvastamiseks/vanema kande vaidlustamiseks. Kostja on esitanud koos kajaga vastuväited ka hagiavaldusele (et ei tunnista hagi täies mahus ning soovib DNA-testi läbiviimist hageja II põlvemise tuvastamiseks, kuna on kahtlused, et tema ei ole KK bioloogiline isa). Seega jääb vaidlustatud kohtumäärusest selgusetuks, milliseid vajalikke dokumente kohus silmas peab, mis ei olnud kostja poolt esitatud koos kajaga. Kostja on viidanud, millised on tema vastuväited, vastuhagi saab esitada kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna kostja esitas kaja ja vastuväited ilma esindajata, ei saa eeldada, et kostja peaks oma vastuväited esitama juriidiliselt korrektses keeles. Vastus määruskaebusele
7. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 3 Edasine menetluse käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 13. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 14.

§ 415

lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

1. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks materjalid isiklikult kättetoimetatud. 18.06.2015 on kostjale edastatud materjalid elektronposti aadressile, kuid kostja ei ole nende kättesaamist kinnitanud. Kostjale on saadetud materjalid postiga Soome Vabariiki kahele aadressile, kuid mõlemad kirjad on kohtule tagastatud. Lisaks saadeti materjalid aadressile XXXXX X-X, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, kus need võttis vastu kostja abikaasa, mitte kostja isiklikult. Kostja on küll väitnud, et ta sai 17.07.2015 Soomes kätte materjalid, kuid kohtutoimikus puuduvad andmed selle kohta, et materjalid on 17.07.2015 Soomes kostjale kättetoimetatud, sealhulgas ei ole andmeid selle kohta, et materjalid oleksid toimetatud kätte kostjale isiklikult.
2. Vastavalt

§ 417

lg 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

1. Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale on hagimaterjalid isiklikult kättetoimetatud. Kuigi kostja ei lisanud kajale eraldiseisvat vastust hagile, nähtub kostja kajast, et ta ei tunnista hagi. Seega tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada.
2. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kohus on põhjendamatult mõistnud välja elatise kauemaks kui laste täisealiseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1119-15 (p 13) selgitanud, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk ning kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Lisaks ei ole hagejad käesolevas tsiviilasjas ka sellist nõuet esitanud. 4
3. Kostja tasus 04.01.2016 kaja esitamisel kautsjoni summas 150 eurot. Tulenevalt

§ 149lg 5 esimesest lausest tuleb kautsjon tagastada.

Vastavalt kostja palvele tuleb kautsjon tagastada TL arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 5