1-15-8133/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8133 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus Andres Simsonile Viru Maakohtu
3. oktoobri 2015 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andres Simson (isikukood 37909192249), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.
6. Süüdimõistetu Andres Simsoni määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega karistati Andres Simsonit KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli 25.06.
8. KarS § 74 alusel määrati, et ülejäänud karistuse osa, 1 aasta vangistust, ei pöörata täitmisele, kui A. Simson ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud kohustusi.
9. 19.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande A. Simsoni karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei ole võimeline muutuma kriminaalhoolduse läbi ja ei suhtu tõsiselt talle määratud karistusse. Maakohtu määrus
10. Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele A. Simsonile Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta vangistust. 3.
11. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu otsusega määrati A. Simson kriminaalhooldusele. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. 3.
12. Maakohus on arvamusel, et kriminaalhooldusametniku ettekanne on põhjendatud, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. A. Simson on rikkunud kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas, läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu käitumine näitab, et ta ei ole endale teadvustanud, mis on kriminaalhooldusaluse distsipliin ja allumine. Ta andis maakohtus selgitusi, mille sisust nähtub, et tegelikult ta ei peagi rikkumisi tõsiseks ning ta tarvitab katseajal alkoholi, kuigi see on keelatud kohtuotsusega ja õigustab ennast. A. Simson lahkus kohtu määratud elukohast ilma loata ja jällegi õigustab ennast, et ta püüdis vältida kontakte isikutega, kes tarvitavad alkoholi. Samas materjalid näitavad, et ühe nädala jooksul on ta kahel kohal tabatud alkoholisisaldusega organismis. Ta ei pea vajalikuks alluda ja esitada programmis puudumise kohta tõendit mõjuva põhjuse esinemise kohta. Maakohus nõustus, et kui süüdimõistetul on selline hoiak, siis kriminaalhoolduse jätkamine ei ole mõistlik. 3.
13. Maakohus märkis sedagi, et rikkumised on toime pandud lühikese aja jooksul ja kaks nendest – alkoholi tarvitamine – on tõsised. Kohtuotsusest nähtub, et just selle kohustuse määramine oli oluline karistuse eesmärkide saavutamiseks, sest kuritegu oli toime pandud alkoholi mõju all. Ei saa jätta tähelepanuta, et isiku suhtes oli kohaldatud šokivangistust 5 kuuks. Ka see ei aidanud, et isik edaspidi hakkaks aktiivsemalt korrigeerima oma käitumist. Määruskaebuse sisu
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Simson, kes palub tühistada maakohtu määruse ja anda süüdimõistetule võimalus täita kohtuotsusega seatud ettekirjutusi. A. Simson on asunud paranemise teele ning mitmed talle süüks pandud asjaolud ei tulene temast. A. Simson on alates eelmise aasta sügisest arvel Eesti Töötukassas ning osaleb alates 25.02.2016 aktiivselt tööharjutustel MTÜ-s Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus. Samuti otsib ta endale töökohta. See, et ta ei ela aadressil XXX ei sõltu temast, sest nimetatud kinnisvara ei kuulu talle ning selle omanikuga puudub tal läbisaamine. Küll on ta endale üürinud korteri aadressil XXX. A. Simson osales sotsiaalprogrammis 6 korda, kuid siis haigestus, aga ei saanud perearsti juurde minna, sest tal puudub see. Lisaks suunas töötukassa A. Simsoni tema enda soovil 10 tunniks sõltuvusnõustamisele MTÜ-sse Tugi- ja koolituskeskus Usaldus. Esimene nõustamine toimub 28.03.2016 kell 16.
15. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega.
17. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et A. Simsoni puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt on A. Simson rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks ning ei osalenud määratud sotsiaalprogrammis. A. Simson toob välja paljasõnalisi põhjendusi, õigustamaks rikkumisi. Kriminaalhooldus algas süüdimõistetu suhtes 24.11.2015 ja kriminaalhoolduse lõpp oleks pidanud olema 26.04.
18. Kogu selle aja jooksul oleks pidanud A. Simson täitma kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt. 26.11.2015 on A. Simson allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, seega oli ta teadlik erakorralisest ettekandest lähtuvalt kohustusest elada kohtu määratud aadressil, mitte tarvitada alkoholi ja kohustusest osaleda sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata sellele, et A. Simsonil tuli osaliselt ära kanda reaalselt mõistetud vangistust, siis ei ole see talle mõju avaldanud ning süüdimõistetu ei ole oma käitumist kooskõlla viinud kriminaalhoolduse ajal kehtiva korraga. Süüdimõistetu on teadlik, et kui ta ei täida talle määratud kohustusi, siis pööratakse täitmisele talle tingimisi mõistetud vangistus. Asjaolud, et süüdimõistetu soovis elada teises kohas ning et väidetavalt ta sotsiaalprogrammi ajal haigestus, on inimlikult mõistetavad põhjused ning suhtlusel kriminaalhooldajaga oleks see ka võimalik ametlikult dokumenteerida, kuid A. Simson ei ole seda pidanud vajalikuks ning leiab oma tegevusele õigustusi. Alkoholi tarvitamine olukorras, kus maakohtu otsusega on määranud süüdimõistetule kohustus kriminaalhoolduse ajal alkoholi mitte tarvitada, ei ole vabandatav. A. Simsoni 22.02.2016 kirjutatud seletuse kohaselt tunnistab ta 12.02.2016 ja 16.02.2016 alkoholi tarvitamist ning arvas, et võttis natukene, kuid läks üle piiri. Kriminaalhoolduse ajal igasugune alkoholi tarvitamine, sõltumata kogusest, on taunitav, seega ei ole tegemist arvestatava põhjusega. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid A. Simson ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. On märkimisväärne, et süüdimõistetul tuli osaliselt talle mõistetud vangistus reaalselt ära kanda, kuid ka see ei ole A. Simsonit motiveerinud täitma kriminaalhoolduse nõudeid.
19. Ringkonnakohus leiab, et A. Simsoni katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik on näidanud oma käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole piisav tema käitumise mõjutamiseks. Kuna isik on tahtlikult rikkunud kriminaalhooldusese nõudeid, suhtunud hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses, luba küsimata vahetanud elukohta, peab ka ringkonnakohus ainsaks võimaluseks pöörata täitmisele A. Simsonile mõistetud karistus.
20. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 02.03.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu A. Simsoni määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau