4-15-4850/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus

1. oktoobril 2015 Jõhvi kohtumajas 4-15-4850 Loretta Pikma Piret Juuse Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla 12.06.2015 otsusele Väärteoasi väärteoasjas nr 650015000090 Väärteoasja arutamise aeg 05.10.2015 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esindaja Maarja Lukas Menetlusalune isik Jaak Reinomägi isikukood 36803165228; Istungil osalenud isikud asukoht xxx Kaitsja advokaat Karl Saavo Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär OTSUSTAS: Rahuldada Jaak Reinomägi kaebus ning tühistada Viru Vangla 12.06.2015 otsus väärteoasjas nr 650015000090, millega Jaak Reinomägi´le KarS §275 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Menetluskulud Rahuldada Jaak Reinomägi kaitsja advokaat Karl Saavo taotlus tema kaitsealusele, Reinomägile osutatud õigusabi eest tasu määramiseks summas 554,40 eurot. Jaak Vastavalt KrMS § 181 lg 1 alusel, jätta menetluskulud riigi õigusabi osutamise eest täies ulatuses riigi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Menetlusaluse isiku, Jaak Reinomägi kaitsja, advokaat Karl Saavo esitas oma kaitsealuse nimel Viru Maakohtule teatise 12.10.2015 kell 19.13 selle kohta, et Jaak Reinomägi soovib väärteoasjas nr. 4-15-4850 kasutada kassatsiooniõigust. Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused: Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS
2. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 31-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). KAEBUS Jaak Reinomägi esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja Viru Vangla teabe-ja uurimisosakonna spetsialist Maarja Lukase ostusele väärteoasjas nr. nr. 6500 150 000
4. Kaebuse esitaja taotleb väärteootsuse tühistamist. Kohus uuris kohtuvälise menetleja Viru Vangla 12.06.2015 otsust (tlk.46-47) üldmenetluses nr. 6500 150 000 90, millega menetlusalusele isikule, Jaak Reinomägile on KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o. avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest mõistetud karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. Kohus märgib, et vaatamata asjaolule, et väärteoprotokollis on J.Reinomägile kvalifitseeritud käitumine väärteona on väärteootsuses muutunud see kuriteoks (kohtu hinnangul ilmselt võimalik menetleja eksimus), kuigi karistusena on kohaldatud rahatrahvi, milline meede on võimalik üksnes karistusena väärteo toimepanemise eest alates 1.01.2015 seoses seaduse muudatusega (Jõustumise kuupäev: 01.01.2015,; Avaldamismärge: RT I, 12.07.2014,). Väärteo lühikirjeldusest väärteootsuses nähtub, etxxx kambris sõimas kinnipeetav Jaak Reinomägi ametikohustusi täitnud inspektor-kontaktisikut Xxx Xxx, millest ametnik tundis end solvatuna. J.Reinomägi sõimas T.Xxx hetkel, mil ametnik tutvustas kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse materjale. J.Reinomägi sõimamise sisu seisnes selles, et ta karjus korduvalt ametnikule solvava väljendi „värdjas“. Esialgu karjus J.Reinomägi ametnikule: “Sa oled värdjas“. Ametniku poolsete selgituste peale jätkas kinnipeetav sõimamist korrates veel sõna –värdjas. - ning lisaks andis kinnipeetav ametnikule käsu: “Xxx Xxx, vaata mulle otsa“. Kuna Reinomägi poolne sõimamine toimus karjudes, siis kuulsid solvamist ka samal ajal E2 osakonnas viibinud teised ametnikud. Väärteootsuses on märgitud vastulause mittearvestamise põhjendused, mis menetleja seisukoha alusel on valdavas osas kui asjasse mittepuutuvad ja kohus nõustub kohtuvälise menetleja antud seisukohaga. Kohus leiab, et väärteootsuse tegemisel on kohtuväline menetleja alusetult ignoreerinud VTMS§ 73 sätestatut, mida kohus käsitleb menetlusõiguse olulise rikkumisena, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatavast osast peab nähtuma väärteo toimepanemise koht ja aeg. Ebatäpne aja ja täpsustamata väärteo toimepanemise koha määratlemine otsuses võib 2 kujutada endast menetlusõiguse olulist rikkumist. Vaidlustatavast väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on väärteo toimepanemise kohana käsitlenud xxx Märkimata on isegi asutuse nimi ja konkreetsed ruumid, kuigi selline informatsioon on väärteomaterjalides esitatud. Väärteo lühikirjelduses on väärteo toimepanemise kohana märgitud küll konkreetne hoone ja kambri number, kuid antud asjaolud on väärteootsuses jäänud üksnes refereeringuks. Igasugune faktiliste asjaolude nimetamine mingi sündmuse toimumise või mittetoimumise kohas ja kohtuvälise menetleja hinnang selle kohta kogutud tõendite kogumile ja vastavad järeldused väärteootsuses täielikult puuduvad. Seega puudub kohtul võimalus hinnata väärteootsuse aluseks olevaid tõendeid kui neid väärteootsuses ei ole nimetatud ega hinnatud. Jääb arusaam, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on muutumatul kujul üle kantud väärteootsusesse kogutud tõendeid hindamata. Eriline tähtsus on otsuses tõendite esitamisel, millele on tuginetud lahendis. Väärteoasjas tehtud otsus peab olema põhistatud. See aga tähendab, et otsusest peab nähtuma, millised asjaolud kohtuväline menetleja luges tõendatuks ja millistele konkreetsetele tõenditele ta seejuures tugines. VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks menetleja otsuse mittepõhistamine. Kohus on seisukohal, et kohtuvälisel menetlejal on kohtus võimalik esitada üllatuslikke väiteid menetlusalustele isikule täpsustavat süülist käitumist inkrimineerides tõendite alusel, mida ei ole hinnatud kohtuvälise menetleja väärteootsuses ja seega on tegemist VTMS § 19 lg 1 p 1 sätete rikkumisega. Viru Vangla 12.06.2015 väärteootsuses nr. 6500 150 000 90 on viidatud aluseks olevale väärteoprotokollile 14.05.
5. Antud juhul väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina (välja arvatud juhul, kui väärteoprotokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused). Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-101-03, p 6.1). Kohus uuris väärteoprotokolli (tlk.34), millest nähtub, et 14.05.2015 koostati väärteoprotokoll väärteoasjas nr. 6500 150 000
6. Väärteoprotokoll algab „Menetleja märkus kaitsja kohta“ ja sisaldab teavet, milles puuduvad viited nii väärteoprotokollis kui ka väärteotoimikus vastavate tõendite näol. Nimelt on kohtuväline menetleja kirjeldanud, et J.Reinomägi käis menetleja juures 6.05.2015, kus temale selgitati menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Kohtule ei ole edastatud käesoleva väärteotoimiku materjalides 6.05.2015 kuupäevaga ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kohtuvälise menetleja poolt J.Reinomägile käesolevas väärteoasjas õiguste ja kohustuste tutvustamise toimingut nimetatud kuupäeval. Ei ole edastatud kutset menetleja juurde ilmumiseks ja kuidas on võimalik vangla tingimustes(kinnine asutus, lukustatud kambriuksed jne.) tõlgendada menetleja selgitust: Jaak Reinomägi käis menetleja juures.“ Tekib küsimus, miks on väärteotoimikus siis 14.05.2015 kuupäevaga tõend s.o. samas väärteoasjas korduv menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste tutvustamist kajastav dokument, kui vastav toiming oli tehtud 6.05.
7. Menetlusalusele isikule on 14.05.2015 tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS § 19( tlk.33) ja J.Reinomägi omakäeliselt on kirjutanud, et temale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi ja need on temale selged. Sama kuupäevaga on J.Reinomägi esitanud vastulause. Miks oli menetlejal vaja viia läbi korduv samasugune menetlustoiming, selle kohta väärteoprotokollis selgitus puudub. J.Reinomägi avaldas soovi kaitsja osavõtuks väärteomenetluses. 3 Samas soovib, et temale määrataks riigi õigusabi, kes võimaldaks tal end kaitsta. 18.05.2015 kohtumäärusega nr.4-15-3529 jäeti J.Reinomägi taotlus rahuldamata (tlk.38). Väärteo toimepanemise aeg ja koht on xxx Väärteo lühikirjeldus: 19.09.2014 kella 15.30 paiku Viru Vangla E-hoone E2 osakonna nr. 2161 kambris sõimas kinnipeetav Jaak Reinomägi ametikohustusi täitnud inspektorkontaktisikut Xxx Xxx, millest ametnik tundis end solvatuna. J.Reinomägi sõimas T.Xxx hetkel mil ametnik tutvustas kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse materjale. J.Reinomägi sõimamise sisu seisnes selles, et ta karjus korduvalt ametnikule solvava väljendi „värdjas“. Esialgu karjus J.Reinomägi ametnikule: “Sa oled värdjas“. Ametniku poolsete selgituste peale jätkas kinnipeetav sõimamist korrates veel sõna –värdjas. - ning lisaks andis kinnipeetav ametnikule käsu: “Xxx Xxx, vaata mulle otsa“. Kuna Reinomägi poolne sõimamine toimus karjudes, siis kuulsid solvamist ka samal ajal E2 osakonnas viibinud teised ametnikud. Väärteo kvalifikatsioon: KarS § 275 lg
8. Menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi. Tunnistajate ülekuulamise protokollide koopiad on esitatud kriminaalasjast nr.
9. Kohus leiab, et väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-101-03, p 6.1). Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis. Kohtuvälises menetluses vormistatud väärteoprotokolli täiendamine kohtuistungil kohtuliku uurimise käivitumise olukorras ei ole võimalik, sest see rikub isiku kaitseõigust VTMS § 19 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli täiendamine tõendusteabe lisamisega või sinna kantud väärteo kvalifikatsiooni muutmine on VTMS § 68 lg 1 või § 69 lg 3 kohaselt võimalik kohtuvälises menetluses, järgides rangelt isiku õigust teada, millist konkreetset tegu (sh tegevus või tegevusetus) talle ette heidetakse ja millist väärtegu kohtus arutama hakatakse. Seega kohus tuvastas, et väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja väärteootsuses ei ole kajastatud piisavalt täpselt menetlustoimingute käigus kogutud informatsioon menetlusalustele isikutele inkrimineeritavas käitumises ja kaebemenetluses ei ole kohtu pädevuses inkrimineerida menetlusalusele isikule täiendavaid süüdistuse asjaolusid, millest menetlusalust isikut ei ole kohtuvälises menetluses informeeritud. Jaak Reinomägi esitas 14.05.2015 väärteoprotokollile väärteoasjas nr. 6500 150 000 90 vastulause 28.05.2015, milles informeerib menetlejat kuriteoteadete esitamisest Viru Ringkonnaprokuratuuri ja nimetatud teatiste võtmist käesoleva asja juurde. J.Reinomägi taotleb käesoleva menetluse peatamist kuni kuriteoteatega seotud asjaolude selgumiseni. J.Reinomägi märgib, et tal puudus võimalus end kaitsta kuna ei teadnud kuni 6.05.2016 tema kohta esitatud süüdistusest (tlk.37 pöördel). TÕENDID VÄÄRTEOTOIMIKUS: 4 Kohus uuris väärteoasja materjale väärteotoimikus, mis edastati Viru Vangla poolt Maakohtule 18.06.
10. Viru Prokuratuuri loal lõpetas Viru Vangla kriminaalmenetluse määrusega (tlk.30) 12.01.2015 kriminaalasjas nr. 14922700159 KarS § 275 järgi Jaak Reinomägi suhtes, mille menetlust alustati 22.09.
11. Määruse alusel on menetleja juhindunud KrMS § 206 lg 2 sätetest kuid põhjendamatult on rikutud KrMS § 206 lg 2 p 2 sätteid, mis kohustab kriminaalasja lõpetamise määruse koopia viivitamatult edastada kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale, kuriteoteate esitanud isikule (p 1), kannatanule (p 3)… Oma sellise tegevusega on menetleja, eelnimetatud Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia mitteedastamisega Jaak Reinomägile, rikkunud kahtlustatava Jaak Reinomägi suhtes menetlusõigust ja ilmneb kahtlus võimalikust menetlusosalistesse kallutatud suhtumisest kannatanu kasuks. Teatis (tlk.17) väärteomenetluse nr. 6500 150 000 90 algatamise kohta on koostatud 15.04.2015, s.o 3 kuud peale kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemist. Sündmuse toimepanemise aeg 19xxx, kus kinnipeetav Jaak Reinomägi solvas ametikohustusi täitnud inspektor-kontaktisikut Xxx Xxx`e sõimates. Teatise on allkirjastanud ülesannetes. Mxxx Txxx, Teabe- ja uurimisosakonna Peaspetsialist juhataja Xxx Kuuse ettekanne xxx tema solvamise kohta Jaak Reinomägi poolt väärteotoimikus puudub.( Xxx Kuuse sõnul ettekanne koostatud ja registreerimiseks edastatud korrapidajale.) Kohtule on esitatud tlk.
12. kutse väärteoasjas nr. 6500 150 000 90 menetlusalusele isikule, Jaak Reinomägi`le edastamiseks, kus teda kohustatakse 24.04.2015 kell 9.30 ilmuma kohtuvälise menetleja Mxxx xxxuurde xxxx Kutsel puuduvad igasugused märkused kutse faktilise edastamise koha Jaak Reinomägile või tema poolt kutse kättesaamise kohta. Kohus hindab esitatud tõendit kui kohtukõlbmatut. Väärteotoimikus on esitatud menetlusaluse isiku, Jaak Reinomägi ülekuulamise protokoll (tlk.31-32)
13. mail 2015, väärteoasjas nr. 6500 150 000 90 s.o ligi 8 kuud peale menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo toimepanemise sündmust. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et sündmusest on möödunud niivõrd pikk ajavahemik, et J.Reinomägi ei mäleta toimunu asjaolusid. Kohtuistungil (tlk.91-92)andis menetlusalune isik ütlusi, mis kinnitavad menetlusaluse isiku eelnevat seisukohta, et ta ei mäleta juhtumit septembris 2014, sest on möödunud juba mitu kuud. Kohus hindab nimetatud ütlusi küllaldaselt tõepäraseks ajafaktorit arvestades ja leiab, et antud ütlused ei võimalda teha järeldusi J.Reinomägi poolt väärteo toimepanemise või mittetoimepanemise asjaolude kohta temale esitatud süüdistuses. Viru Vangla inspektor-kontaktisiku ametijuhendi (tlk.22-23-kokku neljal leheküljel) koopiast nähtub, et teenistusülesannete p 8 alusel on ametiisikul kohustus viia läbi kinni peetavate isikute suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusi ja otsustada distsiplinaarmenetluse tulemust. Kohtuvälise menetluse käigus muid tõendeid kogutud ei ole, seega kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada Jaak Reinomägile inkrimineeritava süülise käitumise asjaolusid. 5 Kohtuvälise menetluse käigus on väärteotoimikusse hõlmatud väärteotoimikusse on selgusetu ja menetlusnormidele mittevastav. tõendeid, mille sattumine Esmalt on väärteotoimikus kannatanu Xxx Kuuse (Xxx) ülekuulamise protokoll xxx (tlk.1921) kriminaalasjas nr.
14. Vastavalt KrMS § 38 on sätestatud kannatanu õigused kriminaalmenetluses. Väärteomenetlus aga kannatanut menetlusosalisena ei sätesta. Tulenevalt VTMS § 16 on sätestatud, et Menetlusosaline on menetlusalune isik ja tema kaitsja. Ja juhindudes VTMS § 17