← Eesti

2-15-19595/11

Obsah (4)§ 134§ 171§ 179§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19595 Kohtuasi Tallinna linna (Põhja-Tallinna Va

§ 134

lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-ides 135 ja 136 loetletuid. Kohus võib alaealise isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt TsMS § 135 lõikele 2 võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. 9. Esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust ja tõenditest, nähtuvalt on puudutatud isik I ja II pidanud esmajoones olulisemaks iseenda kui oma lapse vajadusi. Nad ei ole oluliseks pidanud lapse hooldamist ja isikliku eeskuju olulisust. Vaatamata avaldaja püüdlusele Puudutatud isikuid I ja II nõustada ja juhendada, et ole vanemad oma elustiili, käitumist, suhtumist ja hoiakuid muutnud (vt nt tl 25-26, tl 48). Vanemad on seadnud ohtu lapse elu ja tervise (vt nt tl 43-44). Puudutatud isikute I ja II osas on olnud korduvaid politsei väljakutseid (tl 47) seoses narkojoobe kahtluse, lapse järelvalveta jätmise ning peretüliga, mille juurse viibis ka laps. Puudutatud isikut I on karistatud kriminaal- ja väärteokorras (tl 46). Puudutatud isik I ja II ei ole suutnud hoolitseda ka oma vanema 5 lapse XXX eest, kelle suhtes on nendelt hooldusõigus ära võetud (tl 15-17). Lisaks on puudutatud isikult I võetud hooldusõigus 28.10.2005 sündinud lapse XXX suhtes (tl 18-19). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul piisav alus eeldada, et puudutatud isikud I ja II ei suuda jätkuvalt tagada lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ning lapse huvisid esikohale seada. Seega peab kohus põhjendatuks puudutatud isikult I XXX ja puudutatud isikult II XXX ära võtta isiku- ja varahooldusõigus nende alaealise lapse tütre XXX suhtes PKS § 134 lõikele 3 ja § 135 lg 2 alusel. 10.

§ 171

lõikele 1 määratakse alaealisele lapsele eestkostja juhul kui alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole lapse esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kuivõrd kohus asus käesoleva kohtumääruse punktis 9 seisukohale, et põhjendatud on piirata puudutatud isikute I ja II hooldusõigust nende alaealise tütre XXX suhtes viisil, et võtta nendelt täielikult ära lapse isiku- ja hooldusõigus, tuleb alaealisele kohtumäärusega määrata eestkostja. Tulenevalt asjaolust, et käesoleval ajal ei leidu sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, kes oleks nõus olema alaealise lapse XXX eestkostjaks, tuleb alaealise lapse eestkostjaks määrata tema rahvatikuregistrisse kantud elukohajärgne linnavalitsus nagu sätestab PKS § 176 lõige 2. Seega tuleb käesoleval juhul määrata lapse eestkostjaks Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.

§ 179

lõikes 1 sätestatule on eestkostja alaealise seaduslikuks esindajaks, kellele

§ 172sätestatule kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus. Tallinna linn Põhja

Tallinna Valitsusest saab seega käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse XXX seaduslik esindaja, kellele kuulub nii XXX isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus kui ka varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.

  1. Tulenevalt TsMS § 557 lõikest 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb alaealisele lapsele XXX eestkoste seada kuni tema täisealiseks saamiseni.
  2. Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-s 3 sätestatust ning TsMS § 557 lg 2 p 4 alusel lubab kohus alaealisel lapsel XXX teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja.
  3. Juhindudes PKS § 194 lõikes 2 sätestatust tuleb Tallinna linnal Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitada kohtule iga aasta
  4. märtsiks kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 15.03.
  5. Aruandes tuleb välja tuua eraldi kõik tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid.
  6. Kohus selgitab puudutatud isikutele I ja II, et juhindudes PKS § 1231 lg 1 alusel hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
  7. Vastavalt TsMS § 4771 lõike 2 lausele 2 kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad alused esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu tühistamata jätmiseks ja kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse lõpplahendi tegemisega, tühistab kohus ka käesolevas tsiviilasjas kohaldatud esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõud. Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine 6
  8. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta iga menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.