) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole tasutud riigilõivust. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 4.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt
§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab
lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 7.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hagejale poole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 22,50 eurot. 8.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 13.01.2015 Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 2900072369 riigilõivu summas 45 eurot (tl 3), 08.06.2015 hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole summas 155 eurot, selgitusega „Arve(d):2-15-100573 XXX, HMK Kentmanni km, täiendav RL“ (tl 59) ja 25.06.2015 täiendava riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole summas 25 eurot, selgitusega „Arve(d):Ts asi 2-15-100573, Kentmanni km, täiendav RL“, kokku on hageja tasunud riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-15-100573 tasutud riigilõivust, so 112,50 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada hageja AS SEB Pank arvelduskontole , selgitusega „Riigilõivu osaline tagastamine XXX, leping 2009031365“. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.