← Eesti

4-16-1079/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-1079 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Viktor 37502162214), määruskaebus Pankov (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja Viktor Pankovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna
  7. oktoobri
  8. a otsusega tunnistati Viktor Pankov süüdi LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses ehk summas 1200 eurot. Otsus jõustus
  9. oktoobril
  10. Kohtutäiturite infosüsteemist nähtub, et V. Pankovi suhtes on algatatud täitemenetlus Politsei- ja Piirivalveameti
  11. oktoobri
  12. a otsuse alusel rahatrahvi sissenõudmiseks. Nõude sisuks on rahatrahv summas 1200 eurot, kohtutäituri tasu summas 307,80 eurot, menetluse algatamise tasu summas 19,16 eurot ja täitekulu summas 1,48 eurot. Nõue on osaliselt rahuldatud. Nõude jääk on 1000 eurot. Täitemenetlus on kohtutäitur Krista Järveti menetluses. Täiteasja nr 167/2015/
  13. märtsil 2016 esitas V. Pankov kohtule taotluse Politsei- ja Piirivalveameti
  14. oktoobri
  15. a otsusega väärteoasjas nr 233015005761 välja mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks KrMS § 418 lg 1 p 1 alusel. V. Pankov kannab alates
  16. septembrist 2015 karistust Tallinna Vanglas. Harju Maakohus pööras
  17. septembri
  18. a määrusega täitmisele Harju Maakohtu
  19. juuni
  20. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistuse 6 kuud 22 päeva vangistust.
  21. Viru Maakohtu
  22. märtsi
  23. a määrusega jäeti V. Pankovi taotlus rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks rahuldamata. 4.1 VTMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab VTMS
  24. peatükis reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. V. Pankov oli politsei otsusega karistatud rahatrahviga summas 1200 eurot. Ta tasus rahatrahvi osaliselt summas 200 eurot. Tasumata on rahatrahv summas 1000 eurot. Alustatud on täitemenetlust. Harju Maakohus pööras V. Pankovile Harju Maakohtu
  25. juuni
  26. a otsusega mõistetud karistuse 6 kuud 22 päeva vangistust täitmisele. Karistuse algus
  27. september 2015 ja lõpp
  28. aprill
  29. 4.2 VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Seaduse sellisest sõnastusest lähtuvalt tuleb väärteomenetluse raames mingi menetlustoimingu tegemisel kõigepealt vastata küsimusele, kas seda toimingut on väärteomenetluse seadustikus reguleeritud. Kui väärteomenetluse seadustikus regulatsioon puudub, tohib kriminaalmenetluse seaduses sätestatust hälbida vaid väärteomenetluse erisustele tuginevalt. Kuna väärteomenetluse seadustik reguleerib lahendi täitmisele pööramist ja täitmist, mis on kajastatud VTMS §-des 202–2071, siis kohtul ei ole põhjust pöörduda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumise kohta käivate normide juurde. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette võimalust rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks. Seega tuleb V. Pankovi taotlus jätta rahuldamata.
  30. V. Pankov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist rahatrahvi maksmise kohustusest. 5.1 Kohus leidis oma määruses, et V. Pankov tugines oma taotluses ekslikult kriminaalmenetluse seadustikule, kuigi trahv oli mõistetud tsiviilprotsessi norme järgides. Selline kohtu põhjendus ei ole õige, sest kohus juhindus taotlust lahendades tsiviilprotsessi seadusest, mis ei reguleeri trahvidesse puutuvat, ning ignoreeris kriminaalmenetluse seadustikku. Selline seadusega manipuleerimine on jäme rikkumine. 5.2 Veel leidis kohus, et V. Pankov on ilma raskusteta võimeline tasuma 1200 eurot. Sellist järeldust tehes ei ole kohus arvestanud, et V. Pankov elab Ida-Virumaal, kus keskmine palk on Tallinnaga võrreldes madalam. 1200 euro suurust summat võib V. Pankov olla sunnitud tasuma mitme aasta jooksul. Tänase seisuga on V. Pankovi vastu esitatud nõue alimentide võlgnevuse eest summas 10 000 eurot. Kuna elatis arvestatakse maha esimeses järjekorras, siis kahtleb V. Pankov sügavalt, et jõuab rahatrahvi enne selle aegumist tasuma asuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et V. Pankovi kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning seetõttu jääb kaebus tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
  32. Ehkki ringkonnakohus jagab maakohtu lõppjäreldust jätta V. Pankovi taotlus rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks rahuldamata, ei nõustu kohus maakohtu määruses esitatud põhjendustega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus asunud alusetult seisukohale, et KrMS § 418, mis reguleerib rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumist, ei ole väärteomenetluses kohaldatav. Maakohus on õigesti tuvastanud, et väärteomenetluse seadustik kõnealust küsimust ei reguleeri. VTMS §-s 204 on küll reguleeritud kohtuvälise menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramine (analoogselt KrMS §-ga 417, mis käsitleb rahalise karistuse täitmisele pööramist ja täitmist), kuid KrMS §-ga 418 analoogne norm, mis annaks aluse rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks, väärteomenetluse seadustikus puudub. Seejärel on kohus õigesti viidanud VTMS §-le 2, mille kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kuid teinud sellest väära järelduse, mille kohaselt kõnealusel juhul alust kriminaalmenetluse regulatsiooni poole pöördumiseks ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist just VTMS §-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus väärteomenetluse seadustik ei sisalda rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumise kohta kriminaalmenetlusest lahknevat regulatsiooni, mistõttu kuuluvad kohaldamisele kriminaalmenetluse sätted. Seega tulnuks maakohtul V. Pankovi taotlust KrMS § 418 lg 1 p 1 alusel sisuliselt lahendada.
  33. KrMS § 418 lg 1 p 1 järgi võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele. Õiguskirjanduses on 2 2 leitud, et rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine nimetatud alusel on põhjendatav asjaoluga, et sel juhul võib süüdlase puhul eeldada karistuse eesmärkide saavutamist reaalse vangistuse kui raskema karistuse ärakandmise kaudu. Täiendavalt arvestab säte ka sellega, et vangistuse täideviimise kestel on süüdlase võimalused teenida rahalise karistuse tasumiseks vajalikku sissetulekut piiratud (vt Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe (koost). Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, § 418 komm 5.2).
  34. Kõnealuses asjas pööras Harju Maakohus
  35. septembri
  36. a määrusega täitmisele V. Pankovile Harju Maakohtu
  37. juuni
  38. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 22 päeva vangistust. V. Pankov alustas karistuse kandmist
  39. septembril 2015 ja tema karistusaeg täitus
  40. aprillil
  41. Arvestades, et V. Pankovi vanglakaristus oli küllaltki lühiajaline, samuti seda, et praeguseks ajaks on ta vangistusest vabanenud, ei esine ringkonnakohtu hinnangul aluseid KrMS § 418 lg 1 p 1 kohaldamiseks ja V. Pankovile määratud rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks. V. Pankov viibib vabaduses ning seega ei esine tal vangistusest tingitud takistust rahatrahvi tasumiseks. Samuti puudub kohtul alus eeldada, et suhteliselt lühikese vangistuse kandmisega oleks realiseerunud ka V. Pankovile väärteomenetluses kohaldatud karistuse eesmärgid.
  42. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja V. Pankovi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Aarne Sarjas 3 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.