← Eesti

1-15-6072/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6072 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Roman Lebedev (isikukood 38012010301) ja tema kaitsja advokaat Kaja Kiilo, määruskaebused RESOLUTSIOON
  3. 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  4. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat Kaja Kiilole tema poolt määruskaebemenetluses Roman Lebedevile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Roman Lebedevilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. Roman Lebedevil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
  5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700068464 ja selgitus „Roman Lebedev, 1-15-6072, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Roman Lebedevi karistati viimati Harju Maakohtu 28.09.2015 otsusega KarS § 331 järgi 2 kuu 21 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust Harju Maakohtu 06.01.2012 otsusega nr 1-11-13032 mõistetud ja Harju Maakohtu 15.01.2015 määrusega korrigeeritud karistuse võrra ning sai tema liitkaristuseks 7 aastat 1 kuu 17 päeva vangistust. R. Lebedevi karistusaeg algas 05.11.2010 ja lõpeb 22.12.
  7. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23.02.2016 määrusega jäeti R. Lebedev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu selline otsustus põhines järgmistel kaalutlustel. Kohus tuvastas R. Lebedevi osas positiivsena tema seaduskuuleka käitumise vangistuses, tal kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, vabanemisjärgsed head elutingimused (elu- ja töökoha olemasolu, toetavad lähedased); samuti tema vangistusaegset käitumist puudutavalt veel hõivatuse majandustöödel, suitsetamisest loobujate nõustamisel osalemise, osavõtu tugigrupist Convictus, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise ja riigikeele B2 tasemel omandamise. Vaatamata eelloetletud teabele ei pidanud maakohus R. Lebedevi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist praegusel ajal siiski võimalikuks. Kinnipeetava vabastamist välistavana nimetas kohus ära, et teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas kannab ta karistust kolmandat korda ja ta on vangistuse tingimustes sooritanud kuriteo. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades R. Lebedevi kriminaalset käitumist ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Tema kuritegude dünaamika varieerub, vägivaldsuse aste on vähenenud, samas on suurenenud ühiskonnaohtlikkus (narkokuritegudega on ohustatud rahvatervis). Soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõju ning tõenäosus sattuda majanduslikesse raskustesse. Eeltoodu põhjal ei tekkinud maakohtul veendumust, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Samuti leidis kohus, et R. Lebedevi praegusel vabastamisel saaks tugevalt riivata ühiskonna õiglustunne, kuivõrd ta kannab karistust rahvatervise- ning varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 3.-
  8. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused R. Lebedev ja tema kaitsja Kaja Kiilo, taotledes vaidlustatud lahendi tühistamist ja R. Lebedevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
  9. Kaitsja K. Kiilo hinnangul räägivad R. Lebedevi vabastamise poolt järgmised argumendid. R. Lebedev kannab vangistust varavastaste kuritegude eest. Ta on vanglas viibinud alates 2010 novembrist. Tema käitumine selle aja jooksul on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. R. Lebedev on läbinud kõik temale ette nähtud sotsiaalprogrammid. Lisaks on ta omandanud riigikeele B2 taseme. R. Lebedev on alates
  10. aastast kuni käesoleva ajani osalenud tööhõives. Viru Vangla toitlustusjuhi iseloomustuse kohaselt on R. Lebedevi täitnud tööülesandeid kohusetundlikult ja probleemideta, kaastöötajatega suhtlemisel on ta viisakas ja abivalmis. Vabanemisel on R. Lebedevil olemas alaline elukoht. Tal on toetav sotsiaalvõrgustik vanaema, tädi ja tüdruksõbra näol. Tema lähedased soovivad ja on valmis R. Lebedevi igakülgselt toetama. Tal on garanteeritud töökoht. Ta on ta omandanud ehitustöölise oskused töö käigus. Avavanglas viibides töötas R. Lebedev ehitustöölisena ja tema tööandja oli tehtud tööga väga rahul. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. R. Lebedev tunnistab endale probleemi raskust ning on võimaluste piires aktiivselt tegelenud sellega juba vangistuse ajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Lebedev on andnud nõusoleku sõltuvusravis osalemiseks Tervisekeskus Elulootus OÜ-s. Tema sõltuvusprobleem vajab intensiivset sekkumist. Karistuse täiel määral ärakandmise korral puudub võimalus kohaldada süüdimõistetu suhtes järelevalvet. 2 2
  11. R. Lebedev leiab samuti, et tema vabastamise kasuks räägivad mitmed asjaolud, s.o järgnev. R. Lebedev rõhutab temal garanteeritud töökoha, kindla elukoha ja toetava tugivõrgustiku olemasolu. Samuti toonitab ta, et on vangistuses läbinud kõik taasühiskonnastavad tegevused, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, osalenud Convictus tugigrupis, omandanud riigikeele B2 tasemel ning vabanenud tubakasõltuvusest. R. Lebedev ei nõustu kohtu väitega, et ilmselgelt on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Ta kinnitab, et ei suhtle enam nendega. Tema taolist väidet on võimalik kontrollida kontrollnõuete panemisega ja tema kriminaalhooldusele allutamisega. Samuti ei ole õige kohtu veendumus, et tõenäoliselt tekivad R. Lebedevil vabaduses majanduslikud raskused. Tal on vabanemisfondis üle 1000 euro ja garanteeritud on töökoht. R. Lebedevi hinnangul näitavad kõik asjas antud arvamused seda, et teda on võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve alla. Just elektrooniline järelevalve viib miinimumini kohtu kartused, et ta hakkab vabaduses eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav R. Lebedevi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kuivõrd vaidlustatud kohtumääruses ära toodud põhistused on selged, asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu lahendi põhiosa asjaolud kordamata ja lisab omapoolsed seisukohad vaid määruskaebuse väidete osas.
  13. R. Lebedevi ja kaitsja määruskaebustest selgub nende seisukoht, et karistuse eesmärk on kinnipeetava puhul praeguseks juba täidetud. Kaebepoole selline positsioon põhineb süüdimõistetu vangistusaegsel käitumisel ja lisaks toonitatakse tema vabanemisjärgsete elutingimuste positiivsust. Eelmärgitud asjaolud R. Lebedevi puhul tõepoolest täheldatavad on ning neile on tähelepanu pööranud juba ka maakohus. Samas on esimene kohtuaste ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud aga sedagi, et kinnipeetavat ei saa tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada vaid tema käitumise põhjal kinnipidamisasutuses ning vabanemisjärgselt temale osaks saavate hüvede tõttu. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 peab alati lisaks arvesse võtma veel ka süüdimõistetu kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku. Selliselt toimides, s.o asjaolude kogumi põhjal, ongi maakohus antud juhul otsustanud, et R. Lebedev peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Ringkonnakohus esimese kohtuastmega täielikult ka nõustub.
  14. Apellatsioonikohus leiab nimelt samuti, et arvestades R. Lebedevi kriminaalkorras karistatust (seitsmel korral), varasemaid vanglakaristusi (kolmel korral) ja vangistuse tingimustes KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist (seda veel
  15. aastal), ei saa vaid tema käitumise põhjal vangla kontrollitud tingimustes leida, et praeguselt kantav karistus on juba käesolevaks ajaks olnud varasematest mõjusam ja süüdimõistetu kuriteod enam ei kordu. Seda enam, et nagu juba märgitud, ilmestab R. Lebedevi vangistusaega ka uue kuriteo sooritamine.
  16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et R. Lebedevi seaduskuuleka käitumise tagamiseks ei ole piisav tema käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine. Nimelt selgub kinnipeetava elukäigust, et tema kuritegudele ei ole piiri pannud ei hulgalised karistused ega isegi vangistuse kontrollitud tingimused. Lisaks tuleb R. Lebedevi suhtes käitumiskontrolli takistavana ja samuti tema uue kuriteo ohutegurina kindlasti ära märkida temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Tõsi, kinnipeetav teeb vangistuses pingutusi selle probleemiga võitlemisel ning on andnud nõusoleku osaleda sõltuvusravil Tervisekeskus Elulootus OÜ-s, kuid 3 3 selle pinnalt ei saa teha mingeidki püsivamaid järeldusi tema edasise käitumise osas. Probleemi suurust tunnetab määruskaebusest nähtuvalt ka R. Lebedev ise.
  17. Määruskaebuste ülejäänud väiteid ringkonnakohus pikemalt käsitlema ei hakka. Kolleegium märgib vaid, et rõhutused vajadusest sekkuda aktiivselt R. Lebedevi sõltuvusprobleemi, samuti kinnitused, et süüdimõistetul tekkida võivad majanduslikud raskused on välditavad töökoha omamisega ja et kriminaalkorras karistatud isikutega ta enam ei suhtle, R. Lebedevi vabastamist kaasa ei too. Tegemist ei ole argumentidega, mis tekitaksid kohtus veendumust selles, et kinnipeetav on juba praegu valmis vabadusse tulema.
  18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  19. Kaitsja esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund, mille eest ta soovib tasu summas 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel R. Lebedevi kanda. 4 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Agu Timmi Mati Kartau 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.