← Eesti

1-15-2478/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2015 Tartu Kriminaalasja number 1-15-2478 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Natalia Tselikova Kohtuistungi toimumise aeg
  2. oktoober 2015 Kriminaalasi Laimonas Kabanovase süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  3. juuli 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Laimonas Kabanovas Kohtuistungil osalesid Ringkonnaprokurör Günter Koovit Kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova Süüdistatav Laimonas Kabanovas Sündinud 17.11.1974 Elukoht XXX Varem Eesti Vabariigis karistamata Alates 11.10.2014 viibib vahi all RESOLUTSIOON
  4. Viru Maakohtu
  5. juuli 2015 otsus jätta muutmata.
  6. Apellatsioon jätta rahuldamata.
  7. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Galina Tšelnokova Advokaadibüroo kasuks 466,32 eurot, sealhulgas käibemaks 77,72 eurot, vandeadvokaat Galina Tšelnokova poolt süüdistatavale Laimonas Kabanovasele apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
  8. Laimonas Kabanovaselt mõista riigituludesse välja 466,32 eurot riigi õigusabi eest.
  9. Väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
  10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700048426 ja selgitus: „Laimonas Kabanovas, 1-15-2478, menetluskulud“.
  11. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  12. novembril 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  13. novembrist
  14. Asjaolud ja menetluse käik
  15. Laimonas Kabanovas anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et tema 11.10.2014 kella 01 paiku XXX asuvas korteris lõi tekkinud tüli käigus noaga kaks korda V.Č. ile kaela piirkonda, tekitades sellega kaks haava – ühe kaela täielikult läbistava ja paremal pool I rinnalüli kõrgusel lõppeva haava paremal pool kaela alaosa eespinnal koos parema rinnakurangluu-nibujätke lihase, parema uitnärvi, parema kägiveeni, VI kaelalüli parempoolse ristijätke, parema trapetsilihase vigastusega ning ühe haava paremal pool kaela alaosa ees- ja külgpinnal koos parema trapetslihase ja selja ülaosa lihaste vigastusega. Nimetatud haavade tüsistusena tekkis V.Č. il äge verekaotus ja ta suri sündmuskohal.
  16. Viru Maakohtu 01.07.2015 otsusega tunnistati L. Kabanovas talle esitatud süüdistuses KarS § 113 järgi süüdi ning mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust alates 11.10.
  17. L. Kabanovaselt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 975 eurot, ekspertiisitasu 4086 eurot, kaitsjatasu eeluurimisel ja maakohtus osutatud õigusabi eest vastavalt 876,72 eurot pluss 1104 eurot. Menetluskulud kokku 7041,72 eurot. Seejuures määrati, et L. Kabanovasel on õigus menetluskulusid tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. 2
  18. Maakohtu istungil andsid ütlusi süüdistatav ning politseinikena hiljem sündmuskohal olnud tunnistajad S.G. , A.K. ja K.N. . Avaldati tunnistaja J.Č. i deponeeritud ütlused ja uuriti kirjalikke tõendeid.
  19. L. Kabanovas tunnistas oma süüd osaliselt, kuid eitas tahtlikku tapmist ja väitis, et kannatanu tungis talle kallale, ta kaitses ennast, siis oli tal mälukaotus ja kui ta jälle olukorda endale teadvustas, siis kannatanu juba lamas põrandal vereloigus. Ta ei tahtnud, et kannatanu sureb ja helistas numbrile
  20. Täpsemalt andis ta järgmisi ütlusi: Kannatanuga ta on tuttav, nad on ühest linnast pärit. Enne seda sündmust neil omavahel mingisuguseid konflikte ei olnud. XXX korteris elasid nad kolmekesi. Päeval nad koos kannatanuga tarvitasid ohtralt alkoholi ja õhtul ühines nendega töölt tulnud tunnistaja J.Č. . Võõraid isikuid korteris ei olnud. J.Č. võttis alkoholi tarvitamisest osa, kui aga süüdistataval algas kannatanuga sõnavahetus, siis J.Č. läks ära teise tuppa magama ning sündmust ta pealt ei näinud. Nad rääkisid kannatanuga sporditeemal, siis hakkasid käsi suruma ja loomulikult oli tema käsi alla surutud, sest kannatanu oli temast ikka suurem ja siis nad jõid edasi. Seejärel nagu lõi kannatanule midagi pähe ja kannatanu muutus tema suhtes agressiivseks, nad hakkasid teineteist lükkama kätega, kannatanu lõi teda ja tema vastas kannatanule samaga. Siis hakkasid nad maadlema, kannatanu viskas ta põrandale, siis tal mälu kadus ja ta ei mäleta, mis juhtus. Kannatanu surus ta enda alla, ta sai kannatanu alt välja ja enne seda püüdis leida mingit eset, millega saaks kannatanut lüüa. Kannatanu hakkas teda küünarnukiga kägistama ja tal oli õhupuudus, ta pidi end kuidagi kaitsma. Hiljem ta pääses kannatanu alt ikka välja ja siis oli tal mälukaotus. Kui tal mälu tagasi tuli, siis nägi, et kannatanu seisab, kannatanul oli käes midagi noa sarnast või mingi metallese, mida ta hoidis suunaga põrandale. Kannatanu ei demonstreerinud metalleset, ei vehkinud sellega tema ees. Sellele vaatamata talle tundus, et kannatanu oli valmis teda ründama ja teda ähvardas reaalne oht. Talle tundus, et selle esemega tahab kannatanu teda lüüa. Edasi ta ei mäleta, mis juhtus, tal lihtsalt hakkas tööle enesekaitserefleks. Ta hakkas end automaatselt kaitsma ja siis oli mälukaotus. Siis kui mälu tagasi tuli, nägi ta kannatanut põrandal vereloigus lamamas. Ta sattus paanikasse. Ta ei tahtnud, et kannatanu sureks, ta tahtis, et seda inimest päästetaks. Siis ta helistas politseisse, Euroopa üldnumbrile
  21. Mõlemal salvestisel on tema hääl.
  22. Tunnistaja J.Č. i deponeeritud ütluste kohaselt tulid 10.10.2014 aadressil XXX asuvasse korterisse Leedust tema töökaaslasteks kaks meest – süüdistatav ja kannatanu. Ta iseloomustab kannatanut kui kohmakat ja rahulikku, samas kui süüdistatavat iseloomustab ta kui veidi mitteadekvaatset - süüdistatav oli närviline ja tõmbles kuidagimoodi. Kui tema 10.10.2014 õhtul töölt tuli, siis olid süüdistatav ja kannatanu selles korteris ning tarvitasid alkoholi. Ta oli umbes tund aega süüdistatava ja kannatanuga koos köögis, seejärel läks enda tuppa ning sulges toa ukse. Mõne aja möödudes, kui ta oli juba voodisse läinud, tulid süüdistatav ja kannatanu tema tuppa, teatasid, et tahavad veel juua, seejärel lahkusid toast ning mõne aja pärast tuli süüdistatav tagasi ja jättis tema tuppa pudeli alkoholiga. Mingi aja möödudes, kui tema magas, tuli süüdistatav tema tuppa koos telefoniga, tundus tunnistajale olevat segaduses ja karjus, et „ma olen ta ära tapnud, ära tapnud!“. Süüdistatava käsi oli verine, süüdistatav jättis verejäljed korteri seinale ning valgusti lülitile. Ta ei näinud süüdistatava kehal vigastusi. Ta väljus enda toast ning nägi köögis kannatanut maas vereloigus külili lamamas ja enda kaela pigistamas. Seejärel ta riietus ning väljus korterist, et kutsuda abi, lukustades väljastpoolt korteri ukse. Õues nägi ta politseiametnikke ning juhatas nad korterisse, kus olid süüdistatav ja kannatanu. Tema arvates ei olnud korteris teisi isikuid tema magamise ajal peale kannatanu ja süüdistatava. 3
  23. Tunnistaja S.G. selgitas kohtus, et olles politseipatrullis, 11.10.2014 varahommikul said nad väljakutse seoses aadressil XXX toimunud tapmisega. Sündmuskohale jõudes osutas nimetatud korterile üks meesterahvas. Korterisse sisenedes nägi ta süüdistatavat, kes seisis seal, hoides käsi rusikas ning algselt ei allunud politseinike korraldusele, mille tõttu pandi süüdistatav põrandale pikali ja talle paigaldati käerauad. Köögis nägi ta verist kannatanut, kes ei olnud enam võimeline midagi rääkima, kuid oli veel elus. Tunnistaja A.K. kinnitas S.G. i ütlusi ning lisas, et sündmuskohal kinnipeetud süüdistatav karjus, et ta kaitses ennast.
  24. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: Kohtutoimiku lk 1-45 - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga, kust nähtub, et korteris aadressil, XXX oli leitud kannatanu torke-lõikehaavadega laip ning sündmuskohalt olid äravõetud asitõendid, sh verejälgedega nuga. Kohtutoimiku lk 46-52 - surnu ekspertiisiakt nr 14E-IDS0035/267 koos fototabeliga, kust nähtub, et V.Č. i surma põhjuseks oli parema uitnärvi, parema kägiveeni vigastusega torkelõikehaavad paremal pool kaela eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Etanooli kontsentratsioon kannatanu veres vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Kohtutoimiku lk 53-54 - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, kust nähtub, et agressiivselt käitunud süüdistatav oli toimetatud kainenemisele vahetult peale kuriteo toimepanemist. Kohtutoimiku lk 55 - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kust nähtub, et L. Kabanovase joobeseisundi kontrolli tulemus oli positiivne. Kohtutoimiku lk 63-65 - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kust nähtub, et sündmuskohalt äravõetud noal leiti verejälgi. Kohtutoimiku lk 66-68 - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille käigus on kirjeldatud kannatanu T-särki ning sellel olevat kahjustust ning verejälgi. Kohtutoimiku lk 69-71 - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 83, kust nähtub, et L. Kabanovasel ei olnud temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal vaimuhaigust, hetkelist rasket psüühilist häiret ning ta võis enda tegusid kontrollida ja neid suunata. Kohtutoimiku lk 72-87 - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille käigus on kirjeldatud L. Kabanovaselt ära võetud riideesemeid ja nendelt verejälgede leidmise protsessi. Kohtutoimiku lk 88-98 - DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE1459 – tõendab, et sündmuskohalt leitud noalt leiti kannatanu ja süüdistatava DNA profiil ning süüdistatava saapalt leiti kannatanu verd. Kohtutoimiku lk 99-109 - meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiakt nr 14E-PõM0017, kust nähtub, et sündmuskohalt äravõetud noaga võidi tekitada kannatanule vigastused. 4 Kohtutoimiku lk 110-116 - asitõendi vaatlusprotokoll koos helisalvestisega CD-l, kust nähtub, et vahetult peale kuriteo toimepanemist helistas süüdistatav häirekeskusesse kaks korda ning palus kutsuda kohale kiirabi ja politseid.
  25. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et L. Kabanovase süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises – teise inimese tapmises, s.o kuriteos KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 vastab KarS § 113 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisule), on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. Surnu ekspertiisiaktiga nr 14E-IDS0035/267 on tõendatud, et V.Č. i surma põhjuseks oli parema uitnärvi, parema kägiveeni vigastusega torke-lõikehaavad paremal pool kaela eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Tunnistajate J.Č. i, A.K. i ja S.G. i ning süüdistatava enda ütlustega, sündmuskohalt äravõetud asitõendite ning ekspertiisiaktidega on tõendatud, et just süüdistatav lõi V.Č. it noaga. Nii sündmuskoha vaatlusprotokollist, asitõendite vaatlusprotokollist ning DNAekspertiisiaktist nähtub, et sündmuskohalt võetud noalt leiti kannatanu ja süüdistatava DNA profiil ning süüdistatava saapalt leiti kannatanu verd. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiaktiga nr 14E-PõM0017 sündmuskohalt äravõetud noaga võidi tekitada kannatanule vigastused. on tõendatud, et Tunnistaja J.Č. andis ütlusi selle kohta, et kohe pärast sündmust süüdistatav karjus, et „ma olen ta ära tapnud, ära tapnud!“ ning süüdistatava käsi oli verine. J.Č. i arvates ei olnud korteris teisi isikuid tema magamise ajal peale kannatanu ja süüdistatava. Tunnistajate A.K. i ja S.G. i ütlustest nähtub, et süüdistatav L. Kabanovas oli kinnipeetud sündmuskohal kohe pärast kuriteo toimepanemist. Ülaltoodud tõendid kinnitavad, et just L. Kabanovas tekitas V.Č. ile surma sündmuskohalt äravõetud noaga, süüdistatava tegevuse ning kannatanu surma saabumise vahel on otsene põhjuslik seos. Selle asjaolu üle vaidlus puudub.
  26. Tuginedes eksperdi arvamusele selle kohta, et L. Kabanovasel ei olnud temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal vaimuhaigust, hetkelist rasket psüühilist häiret ning ta võis enda tegusid kontrollida ja neid suunata, luges kohus tõendatuks, et L. Kabanovas on süüdiv. Mis puudutab mälulünka, millele süüdistatav viitab oma ütlustes, kohus asus seisukohale, et kuna süüdistatav oli märkimisväärses alkoholijoobe seisundis (sellele viitavad muuhulgas tunnistajate ning süüdistatava enda ütlused, samuti indikaatorvahendi kasutamise protokoll) on see täiesti loomulik. See, et süüdistatav mingeid hetki ei mäleta, on seletatav just nimelt alkoholijoobe seisundiga. 5
  27. Kohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise ajal ei olnud L. Kabanovas hädakaitse seisundis. Vastavalt KarS § 28 lõikele 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et kuigi vahetult enne V.Č. i tapmise toimepanemist süüdistatava ja kannatanu vahel puhkes tüli ning nad hakkasid omavahel kaklema, ei olnud tegemist olukorraga, kus L. Kabanovas oleks olnud hädakaitse seisundis. Tegemist oli tavalise olmetüli ning kaklusega alkoholi tarbinud isikute vahel. Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud süüdistatav hädakaitse seisundis, sest kuriteo toimepanemise hetkel reaalset ohtu tema elule või tervisele ei olnud. L. Kabanovase ütlused selle kohta, et kannatanu kägistas teda, ei ole kinnitatud mingite objektiivsete tõenditega, kuna mingeid süüdistatava ütlustele vastavaid kehavigastusi ei ole süüdistatava kaelal avastatud. Samuti on paljasõnalised süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanul oli käes midagi noa sarnast või mingi metallese. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu ka tunnistaja J.Č. i ütlustele, kes rääkis sellest, et enne kuriteo toimepanemist just süüdistatav L. Kabanovas oli närviline ja tõmbles kuidagimoodi, kannatanu oli rahulik. Ülaltoodu alusel asus kohus seisukohale, et L. Kabanovas andis niisuguseid ütlusi selleks, et vähendada enda süüastet.
  28. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §113 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et L. Kabanovas pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav, lüües kannatanut noaga piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid - kaela piirkonda - pidas võimalikuks surma tekitamise ja möönis seda. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu seisukohale, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh. ka surma saabumist (vt RKKKo nr 3-1-1-85-96). Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  29. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Süüdistatav pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmise motiiviks oli olmetüli alkoholi tarbinud isikute vahel. L. Kabanovase käitumisest (helistas häirekeskusesse kohe pärast kuriteo toimepanemist, kahetses tehtut kogu eel- ja kohtuliku uurimise kestel) nähtub, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb tehtut ning seetõttu on tema tegevuses olemas karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et L. Kabanovase süü aste pole suur, kuna ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud (lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, 3-1-1-9107, 3-1-1-10-09), et karistamisel tuleb lähtuda küll peamiselt isiku süüst, ent ei saa arvestamata jätta ka süüdlase isikut, seda eelkõige eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Seoses sellega kohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et L. Kabanovast ei ole varem Eestis kohtu poolt karistatud. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista L. Kabanovasele vangistus alla KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra. Esitatud apellatsioon
  30. Viru Maakohtu otsuse peale esitas mitu samasisulist apellatsiooni (dateeritud 06.07.2015, 16.09.2015, 25.09.2015) L. Kabanovas, kes palub osaliselt tühistada 01.07.2015 otsuse ning teha uus otsus, millega mõista ta süüdi kergemas kuriteos, sest ta ei tahtnud kannatanut tappa ning olles afektiseisundis tegutses ta hädakaitse piire ületades. Sellest tulenevalt palub ta mõista ka kergem karistus. Samuti ei ole ta nõus temalt väljamõistetud ekspertiisi tasude summaga, sest ta peab paljusid ekspertiise ülearusteks ja üksteist dubleerivateks, seda enam, et ta ju tunnistas end koheselt süüdi. Veel palub ta vähendada temalt väljamõistetud menetluskulusid, sest üle 7000 euro on väga suur summa ja ta peab seda maksma oma elu lõpuni. 13.
  31. L. Kabanovas ei ole nõus süüditunnistamisega KarS § 113 järgi, sest tunnistajaid sel sündmusel ei ole ning L. Kabanovase arvates tuleb seega lähtuda tema ütlustest. L. Kabanovase ütluste kohaselt nad maadlesid kannatanuga, kusjuures kannatanu oli temast suurem, raskem, füüsiliselt tugevam. Nad kukkusid ja kannatanu hakkas teda küünarnukiga kägistama. Siis nad tõusid ja L. Kabanovas nägi kannatanu käes mingit metalleset. L. Kabanovasel oli hirm, ta tundis ohtu enda elule, tal hakkas enesekaitserefleks tööle, ta oli afektiseisundis, haaras noa ja lõi sellega kannatanut. Sel momendil ta ei mõelnud tagajärgedele. Kui ta nägi kannatanut vereloigus lamamas, siis ta helistas numbrile 112 ja palus politseil kohale tulla. Veidi aja pärast helistas ta uuesti ja palus kiirabil kohale tulla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  32. Ringkonnakohtu istungil L. Kabanovas täpsustas oma taotlusi. Ta leidis, et tegutses hädakaitse piire ületades ja sellest tulenevalt palub mõista ka kergem karistus. Temalt 7 väljamõistetud ekspertiisi tasude summa vaidlustamisest ta loobus, kuid jäi selle juurde, et menetluskulud kokku on suur summa ning palus osa neist jätta riigi kanda. 14.
  33. Kaitsja toetas esitatud taotlusi ning palus kohaldada KarS § 28 lg 2 ja § 57 lg 1 p 8 sätteid ning karistus mõista sanktsiooni alammääras, s.o 6 aastat vangistust. Kaitsja selgitas, et ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi nad ei taotle. Samuti palus ta KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada väljamõistetud menetluskulusid, jättes osa neist riigi kanda. 14.
  34. Prokurör palus esitatud taotlusi mitte rahuldada ning jätta maakohtu otsus muutmata.
  35. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtutoimikute materjalidega, sh uurinud kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri seisukohad, leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
  36. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et enamus apellatsioonis esitatud seisukohtadest oli maakohtule kohtuvaidluste kaudu teada (lk 60-64) ning maakohus on neid oma otsuses käsitlenud. Ringkonnakohtult taotletakse samade seisukohtade alusel tõenditele uue, vastupidise hinnangu andmist ja süüdistatava suhtes KarS § 28 lg 2 kohaldamist. Kohtupraktika kohaselt ei nõua ringkonnakohtul lasuv põhjendamiskohustus üksikasjalikku vastamist apellantide igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui esitatakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKm nr 3-1-1-48-12 p 16.3.2 ja RKKKo nr 3-1-1-92-11 p 15.1). Sama printsiip on ka toodud KrMS §-s 342 lg 3 p 1, mille kohaselt juhul, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused. Seejuures on aga vajalik analüüsida apellantide selliseid argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud (RKKKo nr 3-1-1-92-11 p 15.2). Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus esmalt käsitleb apellandi väiteid seoses hädakaitsega, seejärel taotlusega karistust kergendada ning lõpuks taotlust jätta osa välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda.
  37. Maakohus tuvastas, et L. Kabanovasele inkrimineeritud kuritegu leidis tõendamist. Vastav tõendite analüüs ja neile antud hinnang on toodud maakohtu otsuse lk 5-7 ja kokkuvõtlikult ka käesoleva otsuse punktides 8-
  38. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid siinkohal täies mahus korrata. Tulenevalt apellandi väidetest ringkonnakohus märgib järgmist.
  39. L. Kabanovas leiab jätkuvalt, et kannatanu tahtis teda rünnata ja väidetavalt oli tal seejuures mingi metallese käes. Kuna L. Kabanovas oli eelnevalt käesurumises ja maadluses kannatanule kui tugevamale alla jäänud, siis nüüd tekkis tal hirm enda elu pärast ja ta kaitses end laualt haaratud noaga, lüües sellega kannatanut. Nähes kannatanut põrandal vereloigus lamamas, soovis ta kannatanu elu päästa ja helistas numbrile
  40. Kaitsja ringkonnakohtus täiendas L. Kabanovase väiteid hädakaitse kohta viidetega sellekohastele tõenditele, s.o helisalvestisele, kus süüdistatav räägib, et kaitses end ning sama ütles ta ka sündmuskohale saabunud tunnistaja A.K. ile.
  41. Ringkonnakohus võtab tõendite veelkordsel hindamisel aluseks maakohtus peetud istungite protokollid (lk 29-43, 45-55 ja 59-64) ja kontrollib maakohtu otsuses toodud järelduste vastavust uuritud tõenditele. 8
  42. Maakohus leidis, et L. Kabanovase ütlused selle kohta, et kannatanu algul kägistas teda ja seejärel tahtis rünnata mingi noasarnase metallesemega, on paljasõnalised ja antud selleks, et vähendada enda süüastet (otsuse lk 6-7). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad uuritud tõenditele. L. Kabanovase ütluste kohaselt (lk 49, 51-54) talle tundus, et kannatanul on nuga või kruvikeeraja käes ja ta tahab sellega L. Kabanovast rünnata. Helisalvestise protokollist nähtuvalt (asitõendite toimik lk 115-116) on L. Kabanovas häirekeskusesse helistades öelnud, et ta kaitses end, kuna teda rünnati ja ta lõi ründaja maha. Tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt (lk 37-39) süüdistatav oli sündmuskohal ärritunud, ei kuuletunud politsei korraldustele ja tema suhtes kasutati füüsilist jõudu, et talle käerauad panna. Süüdistatav karjus, et politsei ei saa aru, et ta kaitses ennast.
  43. Ringkonnakohus leiab, et kuigi L. Kabanovas eeltoodust nähtuvalt mitmele isikule avaldas, et teda rünnati ja ta kaitses ennast, ei ole tuvastatud seda väidet kinnitavaid objektiivseid tõendeid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (asitõendite toimik lk 1-45) ei olnud sündmuskohal ühtegi kruvikeerajat. Seal oli küll 3 nuga, kuid DNA ekspertiis (asitõendite toimik lk 88-93) ei tuvastanud nende käepidemetel kannatanu DNA-d. L. Kabanovase kainenema toimetamise protokolli kohaselt (asitõendite toimik lk 53-54) tema kätel olid verevalumid, mingeid muid tervisekahjustusi tal 11.10.2014 kell 02.10 visuaalselt ei avastatud. Ambulatoorse epikriisi kohaselt (asitõendite toimik lk 62) fikseeriti L. Kabanovasel 11.10.2014 kell 11.20 sõrme lahtine haav ilma küünevigastuseta. Kohtuistungil L. Kabanovas vastas küsimusele, et kuidas tal tekkis see sõrmehaav, järgmiselt: “Ma ei oska öelda, aga pigem ei olnud see maadlusest saadud haav ja pealegi ma ei arva, et sellised haavad on üldse mingid haavad“ (lk 53 pöördel). Samuti on L. Kabanovas selgitanud (lk 49) oma keha iseärasusi, väites, et tema kehale on üldse raske tekitada mingit verevalumit. Kui nad kannatanuga maadlesid, siis olid tal küll sinikad kätel. Kaelal tal mingeid jälgi ei olnud, sest kannatanu ei kägistanud teda mitte kätega, vaid küünarnukiga.
  44. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ringkonnakohus sarnaselt maakohtule ei tuvastanud, et L. Kabanovas oleks olnud hädakaitseseisundis. Antud asjas ei ole tuvastatud, et peale maadlemist põrandalt püsti tõustes kannatanu vahetult ründas või kavatses vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet L. Kabanovase vastu. Kuigi L. Kabanovasele tundus, et teda tahetakse rünnata, puudub väidetav kannatanul käes olnud ründerelv ja süüdistatavale ei ole tekitatud kehavigastusi. Kuna hädakaitseseisundis viibimist ei ole tuvastatud, siis ei ole ka vajadust lahendada küsimust hädakaitse piiride ületamise kohta.
  45. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus kergendamisele ei kuulu. Maakohtu vastavad põhjendused on toodud käesoleva otsuse punktis 12 ja ringkonnakohus täielikult nõustub nendega. Mingeid täiendavaid karistust kergendavaid või süü astet vähendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kuna karistus on mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra, siis alust seda veelgi vähenda antud juhul ei esine.
  46. Maakohus mõistis L. Kabanovaselt menetluskuludena kokku välja 7041,72 eurot. 9 Seejuures määrati, et L. Kabanovasel on õigus menetluskulusid tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Süüdistatav taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada väljamõistetud menetluskulusid, jättes osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et L. Kabanovasele, kes on sündinud 1974 aastal, on terve ja töövõimeline isik, ei käi menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Seega pole alust jätta osa menetluskuludest riigi kanda.
  47. Viimasena käsitleb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduvat. 25.
  48. L. Kabanovase kaitsja vandeadvokaat G. Tšelnokova taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 466,32 eurot, sh käibemaks 77,72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. 25.
  49. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata, tuleb juhinduvalt KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest jätta see menetluskulu L. Kabanovase kanda.
  50. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.