) § 271 lg 1, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1, mille järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1, mille järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lõige 2, mille kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
197 lg 1, mille kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt 08.07.2014 esitatud üürilepingu ülesütlemisavalduse alusel saab lugeda üürilepingu lõppenuks alates 08.01.2015 või mitte. Eeltoodust tulenevalt vaidlevad pooled omakorda selle üle, kas hageja esitatud tasumata lepingujärgsete maksete nõue on põhjendatud või mitte. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 328,88 eurot. Kohus analüüsib esmalt, kas kostja poolt 08.07.2014 esitatud ülesütlemisavaldus on kehtiv. 3 Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.
lõige 2, mille kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Üürilepingu punkti 7.6.
lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus loeb tõendatuks kostja poolt esitatud e-kirjavahetusega (tlk 84-85), et pooled kasutasid e-posti aadressi XXX omavahelises äritegevuses. Hageja pole muu hulgas esitanud vastuväiteid selle kohta, et eelmainitud aadressilt saadeti kostjale igakuiseid arveid. Kohus on seisukohal, et kostja ei pea aru saama, kas isik, kes e-posti aadressi XXX kaudu temaga suhtles oli hageja töötaja või muu lepingu alusel hagejale teenuseid osutav isik. Tõendatud on see, et hageja kasutas e-posti aadressi XXX oma lepingupartneriga suhtlemisel ning kostjal oli sellest tulenevalt mõistlikult võimalik eeldada, et hageja aktsepteerib suhtlemist vastava e-posti aadressi kaudu ning isikud, kes kostjaga suhtlevad, on hageja töötajad või muud volitatud isikud lepingupartneritega suhtlemiseks.
325 lg 1 kohaselt on ka seaduse järgi piisav, kui ülesütlemisavaldus on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud. TsÜS § 133 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses 4 kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Kohus on seisukohal, et TsÜS § 133 lg 1 alusel pidi hageja teadlik olema e-posti aadressile XXX laekunud teadetest, sh avaldusest üürilepingu lõpetamise kohta, sest vastava e-posti aadressi vahendusel suhtlesid pooled varasemalt ka üürilepinguga seoses. Kohtu vastavat seisukohta kinnitab iseenesest ka asjaolu, et hageja on tunnistanud hagiavalduses, et kostja 08.07.2014 e-kiri jõudis temani 08.07.2014 (tlk 21). Seoses e-kirja kättesaamise ajaga on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-123-07 punktis 12 asunud seisukohale, et e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Antud juhul on hageja hagiavalduses märkinud, et sai 08.07.2014 kirja kätte samal päeval. Üürilepingu punkt 7.6.
lg 1, 292 lg 1 ja 195 lg 2 alusel kohustus tasuda lepingujärgseid tasusid kuni 08.01.2015. Sealjuures on hagejal õigus nõuda
alusel viiviseid Kostja on nõustunud arve nr 314324 tasumisega summas 328,88 eurot, mis puudutab
lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et 01.12.2014 koostatud arve nr 314324 puudutab
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Üürilepingu punkt 3.
lg 1 alusel õigus nõuda viivist üürilepingu punktis 5.2 sätestatud määras, st 0,5% päevas võlgnetavalt summalt. Kostja nõuab viiviste tasumist perioodi 09.01.2015-23.10.2015 eest 368,64 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab kostja tema vastu esitatud nõude tasaarvestamist 624,64 euro ulatuses. 6 Hageja selgitab 04.11.2015 esitatud menetlusdokumendis, et on üürilepingu punkti 5.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-13, p 14). Hageja pole taotlenud viiviste vähendamist. Seega on kostjal õigus tasaarvestada tema vastu esitatud nõue 484,85 euro (198,71+286,14) ulatuses. Järgnevalt kujundab kohus seisukoha hageja põhjendatud nõude, sh viiviste, suuruse osas. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõude suuruseks tuleb lugeda 421,15 eurot. Kuivõrd kohus on arvestanud tagastamisele kuuluvast garantiisummast maha viivised summas 57,29 eurot, siis tuleb vastavas summas vähendada hageja viivise nõuet. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatud viiviste nõudeks 363,86 eurot (421,15 - 57,29). Seega on hageja põhjendatud nõude suuruseks 785,01 eurot (sh viivised summas 363,86 eurot). Seega ei ole põhjendatud rahuldada ka hageja nõuet TsMS § 367 alusel jooksvate viiviste väljamõistmise osas kuni summani 1190,13 eurot, mis lähtus asjaolust, et põhinõude suurus on 1190,13 eurot. Kuivõrd põhjendatud viiviste nõue on 363,86 eurot, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude viiviste osas 826,27 euro (1190,13-363,86) ulatuses. Arvestades, et kohus luges hageja põhjendatud nõude suuruseks 785,01 eurot (sh viivised 363,86 eurot) ja kostja tasaarvestusavalduses esitatud nõude suuruseks 484,85 eurot (sh viivised 286,14 eurot), siis on kohus seisukohal, et tasaarvelduse tulemusel
lg 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 300,16 eurot (785,01 - 484,85). Lähtudes üürilepingu punktist 5.12. kuulus esmajärjekorras tasaarvestamisele viivis ja seejärel põhivõlgnevus. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 7 Kostja on 25.01.2016 kohtuistungil välja pakkunud, et tasub võlgnevuse summas 328,88 eurot ja ei nõua garantiisumma tagastamist. Hageja pole sellega nõustunud. Kohus rahuldas antud juhul hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 300,16 eurot. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei ole vajalik kohtul kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.