← Eesti

3-15-2500/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2015 Haldusasja number 3-15-2500 Haldusasi Andrei Zertsovi (Zertsov) kaebus

) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, kontrolliti taotluse esitaja majanduslikku seisundit perioodil 04.07.2015–03.11.2015. Alates 04.07.2015 kuni 03.11.2015 oli kaebaja sissetulek 90 eurot. Samal perioodil oli kaebajal tehtud maksed nõuete- ja vabanemisfondi ning kantud elektriseadmete kasutamisega seotud kulud kokku 63 eurot. Sellest tulenevalt oli kaebaja kahekordne keskmine kuu sissetulek 13,50 eurot (

(9063)/4x2), mis ei ületanud kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluvat riigilõivu summas 34,50 eurot. Seetõttu ei olnud kaebaja suuteline tasuma riigilõivu ettenähtud suuruses. Halduskohus pidas lisaks vajalikuks hinnata kaebuse eduväljavaateid. Halduskohus tutvus määruskaebuse esitaja kaebusega ning leidis kohtule esitatud materjalide põhjal, et esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus märkis, et ta kohustas kaebajat kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise korras teatama kohtule, missugune riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvedest sai kaebajal kannatada selle tagajärjel, et vangla keelas tal lukustatud kambris viibimise ajal osta toiduaineid (mesi ja rapsiõli) ja millise eesmärgiga kaebaja kavatses neid kasutada. Samuti kohustas halduskohus kaebajat teatama kohtule, kas Tartu Vangla 20.05.
  1. a käskkirja nr 6-1/592 vaidlustamise võimalus toiduainete soetamise keelu osas oli tema jaoks arusaadav ja kas ta tegi seda. Lisaks eeltoodule pidi kaebaja edastama kohtule tema pöördumise vangla julgeolekuosakonnale, mis registreeriti 10.06.
  2. Kaebaja ei esitanud kohtule tema poolt nõutavat informatsiooni. Kohus märkis, et kaebajal oli läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vaid mee ja rapsiõli ostmise keelu osas. Arvestades seda, et ka lukustatud kambris viibivale kinnipeetavale tagatakse kolm korda päevas toitlustamine vangla kulul, aga samuti seda, et kaebaja ei teavitanud kohtule, miks tal tekkis mee ja rapsiõli ostmise vajadus, asus kohus seisukohale, et nimetatud toiduainete puudumise tõttu ei tekkinud kaebajal lubatud taset ületavaid kannatusi. Samuti kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse põhjenduste alusel ei saanud kohus järeldada, et mee ja rapsiõli ostmise keelu tõttu oleks saanud kannatada kaebaja tervis. Lisaks eeltoodule halduskohtule teadaolevatel andmetel ei olnud kaebaja kasutanud väidetava kahju tekitamise vältimiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid (ei vaidlustanud Tartu Vangla 20.05.
  3. a käskkirja nr 6-1/592 vaidemenetluse korras) ning keeldus halduskohtule selgitamast, kas esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus oli talle tol hetkel arusaadav. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 111

lg-st 1, jättis halduskohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata ning kohustas teda tasuma riigilõivu summas 34,50 eurot.

  1. Määruskaebuse esitaja esitas 30.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis oli adresseeritud Tartu Ringkonnakohtule ning milles määruskaebuse esitaja avaldas rahulolematust tema riigilõivust vabastamata jätmise kohta. Määruskaebuse esitaja väitel kohaldati vangla poolt tema suhtes tahtlikult karistusmeedet, millega vangla tahtlikult ja õigusvastaselt rikkus vangistusseadust ja tekitas moraalse kahju. Samuti jäi määruskaebuse esitajale arusaamatuks, miks ei tasu tema kaebust läbi vaadata, kui tal ei ole võimalik tasuda
  2. 2 2 riigilõivu. Määruskaebuse esitaja märgib, et tasub riigilõivu koheselt juhul, kui kohus tema kaebuse rahuldab. Lisaks palus määruskaebuse esitaja saata talle kohtumäärus kahes eksemplaris. Tartu Halduskohus tõlgendas esitatud kaebust määruskaebusena, võttis Tartu Halduskohtu 03.12.
  3. a määrusega esitatud kaebuse määruskaebusena menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.11.
  6. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega välistavad

§ 111

lg-st 1 tulenevalt haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Riigikohus on mitmetes lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata juhul, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.

  1. a määrus asjas nr 3318307, p 11; 06.02.
  2. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.
  3. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.
  4. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.
  5. a määrus nr 3311111, p 11). Tulenevalt eeltoodud

sätetest ja Riigikohtu seisukohtadest on halduskohus menetlusabi andmise otsustamisel korrektselt täiendavalt hinnanud ka kaebuse eduväljavaateid.

  1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega selgitanud põhjuseid, mis tingisid määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitaja on esitatud määruskaebuses üksnes märkinud, et vastustaja tegevus on põhjustanud talle moraalset kahju, jättes sealjuures täpsustamata, millist konkreetset RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve on määruskaebuse esitajal riivanud mee ja rapsiõli ostmise keelamine. Seega ei ole määruskaebuse esitaja toonud määruskaebuses välja konkreetseid asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.
  2. 10.Seonduvalt riigilõivu hilisema tasumisega märgib ringkonnakohus, et

§ 104

lg 1 esimese 3 lause kohaselt tasutakse kaebuse 3 esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt.

§ 104

lg 2 esimene ja teine lause sätestavad, et kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Isikule menetlusabi andmise tingimused sätestab

12. peatükk. Seega ei ole halduskohtul võimalik menetleda kaebust, millelt on tasumata riigilõiv või mille esitaja ei ole vabastatud riigilõivu tasumisest menetlusabi korras.

ei näe ette võimalust riigilõivu hilisemaks tasumiseks juhul, kui esitatud kaebus rahuldatakse.

  1. Määruskaebuse esitaja on esitatud määruskaebuses palunud talle väljastada kaks kohtumääruse eksemplari. Kohus tõlgendab esitatud taotlust taotlusena kohtumäärusest koopia väljastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saadab määruskaebuse esitajale kohtumääruse ühe eksemplarina. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitse seisukohalt vajalik täiendava kohtumääruse koopia väljastamine. Seetõttu puudub käesoleval juhul määruskaebuse esitajal põhjendatud vajadus kohtumäärusest koopia saamiseks ning kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.11.
  2. a määruse muutmata.
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Agu Timmi Madis Ernits 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.