Obsah (5)

§ 334§ 276§ 115§ 132§ 286

2-15-12347 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-12347 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina L. J. hagi N. S. vastu kahjuhüvitise 5

) § 334 lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 334

lg 2 teise lause kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti (

§ 276lg 2).

Üürilepingu p-de 4.1.-4.

1. kohaselt on üürnik kohustatud kasutama üürile võetavat asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning tagastama lepingu lõppemise päeval asi üürileandjale. Lepingu p-de 4.6., 4.
2. ja 7.
3. järgi oli üürnikul kohustus teostada vajaduse ilmemisel üüritavates ruumides remonti, juhul kui remondivajadus tekib üürniku süül, kõrvaldama oma kulul üürieseme pisipuudused, kindlustada ruumide heakord ja tagastama üürieseme mitte halvemas seisus, kui üüriese oli üürnikule üleandmise momendil.
4. Pooled ei vaidle ka selle üle, et puudused, mis hageja hagis kostjale ette heidab, tekkisid ruumide kostja kasutuses oleku ajal ja ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist. Hageja võttis kostjalt üle üürieseme 03.05.2015 tunnistajate juuresolekul, mille kohta koostati vara üleandmise akt, kus on ära märgitud puudused mille eest üürnik vastutab (tl. 22). Puudused on tõendatud toimiku materjalides olevate fotodega (tl. 24-51). Kostja põhiliseks vastuväiteks on see, et hageja (üürileandja) ei võimaldanud talle piisavat aega puuduste kõrvaldamiseks ning vajalike tööde maksumus on liiga suur. Pooled on 01.03.2015 allkirjastanud kokkuleppe (tl. 17-19), mille kohaselt oli kostjal kohustus seal toodud puudused kõrvaldada hiljemalt 01.05.2015, st. üürilepingu lõppemise ajaks. Seega oli kostjal enne üürilepingu lõppemist aega kaks kuud puuduste kõrvaldamiseks. Üürnikul on kohustus üüritud asi tagastada pärast lepingu lõppemist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele (

§ 334lg 1).

7. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (

§ 115lg 1).

Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (

§ 132lg 3).

Hageja on esitanud remonditööde eelarve summas 586 eurot koos käibemaksuga. Eelarves on ära toodud kõigi aktis nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumus (tl 52). Kohus leiab, et eelarves toodud asja parandamise kulud 586 eurot on mõistlikud, arvestades, et hageja poolt esitatud teine hinnapakkumine (tl. 78) samade tööde teostamiseks on peaaegu kaks korda kallim. Seisukohta ei muuda ka kostja väide, et remonditööde eelarve koostanud Maximprodukte Eesti OÜ juhatuse liikmeks on hageja poeg ning osaühingu tegevusalad on erinevad. Kohtuistungil nõustus kostja esimese hinnapakkumisega. Hageja on teinud kulutusi, et viia üüriese seisundisse, milles see oli üürnikule üleandmise hetkel. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 586 eurot. Kohus märgib kostja väite osas, et ta on teinud üüriesemele kulutusi, et üürnik võib nõuda tehtud kulutuste eest üürileandjalt selle eest mõistlikku hüvitist (

§ 286lg 1, 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Ts

MS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 3 2-15-12347 Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 417 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 292 eurot. Kohus leiab, et õigusabi kulud 160 eurot hagi koostamise eest (2 tundi tunnitasuga 80 eurot) ja 132 eurot kohtuistungiks valmistumise (0,25 tund *80 eurot) ja osalemise eest (1, 4 tundi*80 eurot) on põhjendatud. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ja lõppes (tl 12.15). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 292 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 417 eurot, sh. riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 292 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4