← Eesti

2-15-3867/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-3867 Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi RK avaldus la

§ 137

lg 3 ei käsitle üksnes lapse hingelist seotust kummagi vanemaga, vaid ka kummagi vanema vaimset valmisolekut, senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja lapse tulevasi elamistingimusi. Emotsionaalset sidet ei saa hinnata pelgalt ühe kohtumise ja omavalitsuse suulise arvamuse alusel, vaid seda oleks pidanud tegema vähemalt professionaalne laste psühholoog.

  1. Maakohus ei ole selgitanud, milliste tõendite alusel on jõudnud järeldusele, et laps on suurema osa oma elust elanud isa juures. Maakohtu järeldus on ekslik. Suurema osa elust on laps elanud ema juures. Esimese kaheksa kuu jooksul isa lapse hooldamisel ei osalenud.
  2. aasta jaanuaris lahkus isa oma lapse juurest, laps jäi ema ja vanaema juurde, kuni ema kolis koos lapsega Tallinnas XXXXX XXXX asuvasse korterisse.
  3. aasta suvest elab laps vaheldumisi kummagi vanema juures.
  4. Maakohus ei ole selgitanud, millised konkreetsed lapse heaoluks vajalikud tingimused on isa taganud. Põhja-Tallinna Valitsuse 27.03.2015 arvamuses kirjeldati isa üht elukohta, kus suitsetati. 16.09.2015 esitatud tõendist nähtub, et suitsetamine on jätkuv. Maakohtu järeldus isa poolt enamuse ajast lapse eest hoolitsemise kohta on ennatlik ja ei tugine tõenditel. Isa ei soovi ema teavitada last puudutavatest sündmustest. Tänaseks on isa viinud lapse elama oma elukaaslase vanemate juurde XXXXXXXX. Isa elukoht on ebakindel. Menetluse edasine käik
  5. Puudutatud isik I (lapse isa) vaidleb määruskaebusele vastu.
  6. Eestkosteasutus Tapa Vallavalitsus ei toeta määruskaebust.
  7. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud.
  8. Põhja-Tallinna Valitsus on nõus määruskaebuse seisukohaga, et lapse ja kummagi vanema vahelise hingelise seotuse hindamise aluseks ei saa olla vaid üks kohtumine, mis tõenäoliselt põhineb hetkeemotsioonidel. Lapse huvide kaitseks võiks vajadusel kaasata lastepsühholoogi. 5

(9)
  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega RK (lapse ema) avaldus rahuldada, lõpetada RK ja KA (lapse isa) ühine hooldusõigus OA (laps) viibimiskoha määramise osas, anda hooldusõigus selles osas üle RK-le. KA (lapse isa) vastuavaldus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  3. Maakohus ei ole tuvastanud olulisi asjaolusid ega hinnanud tõendeid piisavas mahus ja põhjalikkusega ning on teinud seetõttu lapse viibimiskoha määramise õiguse üleandmise kohta ebaõige lahendi.

§ 137

lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolusid piisava põhjalikkusega kaalunud. Maakohus jättis hindamata Põhja-Tallinna Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse antud arvamused. Eeltoodud eestkosteasutuste töötajad olid eelnevalt kohtunud menetlusosalistega ja omasid ülevaadet OA ja tema vanemate käekäigust.

  1. Eelnevalt oli vanemate vahel kokku lepitud, et laps oli vaheldumisi isa ja ema juures. Kolleegium leiab, et elukohtade kaugust arvestades ei ole senise korra jätkamine võimalik. OA on 5-aastane ja tema arenguks on oluline, et ta saaks rahulikult valmistuda kooliminekuks. Vastava ettevalmistuse saab ta vanemate seletuse kohaselt ennekõike lasteaias. Kolleegiumi arvates on lapse huvides, et ta käiks ühe vanema elukohas asuvas lasteaias. Vaheldumisi erinevates lasteaedades käimist ei pea ka vanemad ja eestkosteasutused võimalikuks ja lapse huvidele vastavaks. Vanemad ei suuda kokku leppida kumma juures peaks laps elama.
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõlema vanema ja lapse hingeline seotus on sarnaselt tugev. Maakohus, tehes järeldus, et lapsel on tugevam emotsionaalne side isaga, ei ole kõiki asjaolusid piisava põhjalikkusega kaalunud. Maakohus on emotsionaalse seotuse hindamisel tuginenud ainult Tapa Vallavalitsuse esindaja poolt 22.09.2015 kohtuistungil avaldatule, mille kohaselt eestkosteasutuste esindajate kohtumisel menetlusosalistega läks laps isa juurde ja soovis temaga kaasa minna. Tapa Vallavalitsuse esindaja arvamuse kohaselt nähtus sellest lapse tugevam emotsionaalne side isaga. Kolleegium leiab, et ainuüksi ühe kohtumise põhjal ei saa tõsikindlalt määrata, kummal lapsevanemal on tugevam emotsionaalne side lapsega. Eelnevalt on laps aasta vältel elanud vaheldumisi mõlema vanema juures ning ta on harjunud, et pärast ema juures viibimist läheb ta isa juures. Jõelähtme Vallavalitsuse 10.09.2015 arvamus (kd I tl 144-145) ja ema elukohajärgse eestkosteasutuse Tapa Vallavalitsuse 22.09.2015 kohtuistungil avaldatud arvamus (kd I tl 174-177) ei ole ringkonnakohtu arvates veenvad. Arvamuste kohaselt suhtles laps 07.09.2015 vestluse käigus Tapa Vallavalitsuses pigem isaga ja tahtis minna isaga kaasa Tallinnasse ning lapsel oli isaga suurem kontakt. Ringkonnakohus nõustub Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohaga, 6

(9)et lapse käitumine 07.09.2015 kohtumisel võis põhineda hetkeemotsioonidel ja järelduste tegemiseks ei ole see piisav. Ringkonnakohtu arvates ei ole määruskaebuse menetluses selgunud täiendavaid asjaolusid arvestades piisavat alust asuda seisukohale, nagu oleks käesoleval ajal lapse hingeline seotus isaga suurem kui emaga. Ema ja lapse vahelise suhte head toimimist kinnitab ka ringkonnakohtule esitatud Põhja-Tallinna Valitsuse 17.11.2015 arvamus, millest nähtuvalt tunneb laps ennast ema juures kodus turvaliselt ja tal on lähedane ja usaldav suhe ema abikaasaga. 06.11.2015 külastasid Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajad RK ja OA nende XXXX kodus aadressil XXXXX XX XX. Vestluse ja vaatluse käigus selgus, et lapse meeleolu oli hea. Lapsel on XXXX kodus oma tuba ja mängunurk. Laps kinnitas vestluses lastekaitsetöötajatele, et õpitakse ema juhendamisel kodus, näitas lastekaitsetöötajatele oma tuba ja mängunurka ning arvude raamatut, kust ta emaga numbreid õpib. Vestlusest lapsega selgus, et tal on ka hea ning lähedane suhe ema uue abikaasa KK-ga, kellega ta koos mängib erinevaid lauamänge. Lapse sõnul on nende üheks lemmikmänguks „Memory“.
  1. Ebaõige on kolleegiumi arvates maakohtu järeldus, et isa on panustanud lapse kasvatamisse enam kui ema. Vanemate seletustest tuleneb, et imikuna oli O ema kasvatada, kuna isa oli sõjaväes. Pärast isa naasmist kasvatasid vanemad last koos kuni
  2. aastani, millal nad läksid lahku ja laps jäi emaga.
  3. aastast viibib laps vaheldumisi mõlema vanema juures.
  4. Jõelähtme Vallavalitsuse 10.09.2015 arvamuse osas märgib ringkonnakohus, et Jõelähtme vald on maakohtu poolt kaasatud menetlusse lapse isalt 29.07.2015 saadud teabe põhjal, mille kohaselt on KA uueks elukohaks Jõelähtme vald XXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXX XX. Jõelähtme Vallavalitsuse arvamusest tuleneb, et kokkupuuted OA vanematega olid vallavalitsusel 2013 aastal seoses KA pöördumisega vallavalitsuse poole lastetoetuse maksmise küsimuses ja 2015 septembris on vallavalitsuse töötaja lapsega ühel korral kohtunud. Eeltoodust saab järeldada, et Jõelähtme Vallavalitsuse esindajad ei ole OA vanematega enne käesolevat kohtumenetlust suhelnud ja nende arvamus põhineb ainult 07.09.2015 kohtumisel nähtul ning KA poolt avaldatul. Ringkonnakohtu menetluses esitatud Põhja-Tallinna Valitsuse 17.11.2015 arvamuse (II kd lk 40-42) kohaselt on lapse rahvastikuregistri järgne elukoht erinev mõlemast vanemast ja selleks on XXXXX XXX XX-XX Tallinnas. 09.11.2015 on KA selgitanud telefonivestluses PõhjaTallinna Valitsuse lastekaitsetöötajale, et lapse elukoht on endiselt Tallinnas ja Jõelähtme valla elanikeregistrisse registreeris ta ennast esindaja Reimo Metsa soovitusel, kuna Põhja Tallinna Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse lapsega seonduvad arvamused ei olnud põhjalikud. 11.11.2015 on Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötaja O ja KA Tallinnas XXXXX XXX XX-XX asuvas korteris külastanud. Kuna eeltoodust selgub, et tegelikult laps ei ela Jõelähtme vallas ning vallavalitsuse lastekaitsetöötajal puuduvad lapse ja mõlema vanemaga vahetult menetlusele eelnenud ja menetluse ajal piisavad kontaktid, siis Jõelähtme valla arvamuses avaldatu ei ole usaldusväärsuselt samane Põhja-Tallinna Valitsuse arvamusega, kelle töötajad on perega pikka aega suhelnud.
  5. KS § 137 lg 3 järgi tuleb arvestada ka lapse tulevasi elamistingimused. Arvestada tuleb muu hulgas nii materiaalseid kui ka sotsiaalseid tingimusi. Maakohtu määruses sellekohased hinnangud puuduvad. 7
(9)
  1. Isa peamise elukoha järgse eestkosteasutuse Põhja-Tallinna Valitsuse 21.04.2015 arvamus (kd I tl 26-28) tõendab elamistingimusi isa elukohas XXXXX XXX XX Tallinnas. Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse kohaselt külastas lastekaitsespetsialist isa elukohaks olevat korterit ja leidis, et korter on remonti vajav, rahuldavas seisukorras, lapsel on oma tuba, korteris oli tugev tubakasuitsu lõhn. Mustamäe Linnaosa Valitsus, mis oli ema elukohajärgne eestkosteasutus käesoleva kohtumenetluse alguses, andis 15.04.2015 arvamuse (kd I tl 20-23), mille kohaselt oli lapse elukorralduse olmeline pool ema juures paremini kindlustatud, ka lapse tulevikku ja arengut puudutavad küsimused ja plaanid lapse edaspidise elukorralduse kohta on ema enda jaoks paremini paika pannud kui isa ning ema tulevases elukohas XXXXX saavad lapsel olema paremad elamistingimused: oma tuba eramus ja suur aed mängimiseks. Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse kohaselt on lapse elamistingimused XXXX kodus praegustega võrreldes paremad, ka keskkond on lapsele tuttav ning tal on võimalik kohtuda ja aega veeta koos sugulastega, kes elavad läheduses. Ema elukohajärgse eestkosteasutuse Tapa Vallavalitsuse 18.08.2015 kodukülastusaktist nähtuvad järgmised asjaolud. Teostati kodukülastus XXXX XX XXXXX asuvas elamus, kus elavad laps, ema ja tema elukaaslane. Eramu on ahjuküttega ja veevarustusega. Toad on väga korras ja puhtad. Lapsel on teisel korrusel oma otstarbeks kasutada kaks suurt tuba, kus on kõik vajalik olemas. Lapse turvalisus on tagatud. Ema on kodune ja lapseootel. Tema elukaaslane käib tööl. Majanduslikult saadakse hästi hakkama. Laps hakkab käima kohalikus lasteaias. Lapse sõnul talle meeldib majas elada, sest saab palju sõpradega õues mängida ja rattaga sõita. Seega on ema elukohas elamistingimused lapse vajadustele vastavad.
  2. Eeltöödud asjaolusid arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt lapse elama asumine XXXXXX oleks lapsele kahjulik elumuutus ja lapse arenguks parem keskkond on isa juures Tallinnas.
  3. Maakohus on õigesti tuvastanud, et mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama, lapse igapäevaelu korraldama ning lapsele turvalist elukeskkonda pakkuma ja soovivad aktiivselt osaleda lapse elus. Kooskõlas eestkosteasutuste seisukohtadega leiab ringkonnakohus, et kumbki vanem on oma tegudes näidanud üles pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja nad mõlemad on vaimselt ja majanduslikult valmis last kasvatama, hingeliselt seotud lapsega ja pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Samas lapse elamistingimused on eestkosteasutuste arvamuse kohaselt ema juures lapse kasvatamiseks paremad. Lisaks saab eestkosteasutuste arvamustest järeldada, et emal on olemas nägemus, kuidas tagada lapsele paremad võimalused eakohaseks arenguks. Ema tegevusest nähtub, et ta panustab lapse arengusse, õpetades teda kodus. Lapsel on võimalus saada koht XXXX lasteaeda. Oluline on kolleegiumi arvates ka see, et O kasvab ema juures peres, kus on teine laps, ja O-l on head ning usaldavad suhted ema abikaasaga. Eeltoodu tõttu on lapse arenguks paremad tingimused ema juures. Seega tuleb rahuldada RK avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja jätta poja viibimiskoha üle otsustusõigus RK-le. KA avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lahuselava vanema suhtlemiskord lapsega otsustakse eraldi maakohtus menetletavas tsiviilasjas.
  4. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Ringkonnakohus jätab muud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda, sest ei pea antud juhul mõistlikuks eristada RK ja KA avalduste 8
(9)esitamisest tingitud menetluskulusid, kuna avalduse lahendamisest on ühtviisi huvitatud mõlemad lapsevanemad. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.