2-15-111325 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-111325 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Kiviõli Kinn

§ 5

alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 67lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

1. Hageja ja kostja poolt hoolduslepingu sõlmimine 12.06.1996.a on tõendatud poolte poolt esitatud allkirjastatud hoolduslepinguga (tl. 17-20). Hoolduslepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tema poolt osutatud teenuste eest iga kuu 20-ks kuupäevaks. Kostja on jätnud kohustused osaliselt täitmata.
2. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustab kostja võlgnevus ajavahemiku 31.08.2012 kuni 30.09.2014 eest 433,73 eurot (so võlgnevus seisuga 30.09.2014 summas 3289,29 eurot – võlgnevus seisuga 31.07.2012 summas 2713,58 eurot - kostja poolt 30.09.2014 tasutud võlgnevus summas 141,98 eurot).
3. Hageja poolt esitatud 12.06.1996 hoolduslepinguga on tõendatud pooltevaheline lepinguliste suhete olemasolu kuni korteriühistu moodustamiseni, so kuni 14.11.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6. Kostja poolt esitatud vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-13-53878 on kostjalt välja mõistetud võlgnevus summas 751,37 eurot ajavahemiku 30.09.1999 – 28.02.2014 eest (28.02.2014 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees 3129,38 eurot, millest võlgnevus summas 2378,01 eurot oli aegunud). 4 Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud tõendite ja Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega, tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue kattub ajavahemiku 31.08.2012 kuni 28.02.2014 osas tsiviilasjas nr. 2-13-53878 esitatud nõudega. Antud ajavahemiku eest esitatud nõue moodustab 415,80 eurot (19,63+19,65+20,41+22,44+22,49+21,78+21,85+21,80+22,55+21,83+21,51+21,45+21,65 + 21,65+22,41+22,54+22,57+23,95+23,34). Seega on hageja käesoleva hagi esitamisel jätnud arvestamata nõudega, mis on rahuldatud 12.11.2014 kohtuotsusega (tl. 44-46). Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja tegelik võlgnevus käesolevas tsiviilasjas 159,91 eurot ajavahemiku 01.03.2014 kuni 30.09.2014 eest (31.03.2014 summas 23,34 eurot; 30.04.2014 summas 23,22 eurot; 31.05.2014 summas 23,22 eurot; 30.06.2014 summas 22,84 eurot; 31.07.2014 summas 22,55 eurot; 31.08.2014 summas 22,48 eurot ja 30.09.2014 summas 22,26 eurot). Nagu nähtub nii hageja kui ka kostja poolt esitatud andmetest, on kostja 30.09.2014 tasunud võlgnevuse katteks 141,98 eurot.
7. Antud andmetest tulenevalt moodustab kostja poolt tasumata põhivõlgnevus 30.09.2014 seisuga ajavahemiku 31.08.2012 kuni 30.09.2014 eest 17,39 eurot (3289,29 – 2713,58-415,80-141,98=17,93), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
8. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kuna hageja ei ole tõendanud teenuste osutamist, siis ei ole tõendatud ka võlgnevuse, summas 17,93 eurot olemasolu, kuna kostja poolt eelnevalt tasutud arvetega on kostja aktsepteerinud hagejaga sõlmitud hoolduslepingust ning sellest tulenevalt oli kostjal kohustus arveid tasuda. Viivis
9. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 12.06.1999 sõlmitud hoolduslepingu p 11, arvete mittetasumisel on korteriomanik kohustatud maksma viivist 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest.
10. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 26.10.2014 – 15.07.2015 eest summas 228,14 eurot, so 0,2% päevas 263 päeva eest põhivõlgnevuselt 433,73 eurot. Kohus leiab, et viiviste nõue on rahuldatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, moodustas kostja tegelik, tasumata põhivõlgnevus 30.09.2014 seisuga mitte 433,73 eurot, vaid 17,93 eurot. Seega moodustab viivis ajavahemiku 26.10.2014 – 15.07.2015 (263 päeva) eest mitte 228,14 eurot, vaid 9,43 eurot (0,2% viivist tasumata põhinõudelt 17,93 eurolt, so 0,03586 eurot x 263 päeva), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS §
12. Menetluskulud
13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 5 TsMS § 162 lg 4, kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
14. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda.
15. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja esitanud sisuliselt põhjendamatu hagi, jättes kontrollimata sama kostja suhtes eelneva kohtumenetlusega seotud asjaolud. Hageja poolt esitatud sisulist nõuet oli põhjendamatult suurendatud juba Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-13-53878 rahuldatud summa, so 415,80 euro võrra. Kuna kostja tegelik põhivõlgnevus (mida ei olnud eelneva kohtulahendiga lahendatud) nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui ka hagiavalduse esitamise hetkeks moodustas 17,93 eurot, siis leiab kohus, et ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskulusid summas 325 eurot. Kostja ei ole kohtule kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad menetluskulud. Menetluskulude võimaliku olemasolu korral jätab kohus kostja menetluskulud kostja enda kanda.
16. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6