lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu oli hagejal õigus
lg 1 p 4 alusel leping üles öelda ja
Hageja nõude suuruse suhtes kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Pooled on pika aja vältel ja kohtu kaasabil üritanud sõlmida kompromissi, kuid eelkõige kostja tegevusetuse tõttu ei ole see õnnestunud. Kohtu hinnangul on hageja nõue laenulepingust tuleneva põhivõla ja intressi osas põhjendatud.
lg 1 järgi on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
lg 1 järgi võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub kohustust, nõuda kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kostja rikkus raha maksmise kohustust, millest tulenevalt oli hageja sunnitud kasutama inkassoteenust. Seega on hageja esitatud viivise ja kahju hüvitamise nõuded õiguslikult põhjendatud. 3 Eeltoodust tuleneval kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 2139.71 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 225 eurot ja õigusabikuludest 260 eurot, kokku 485 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.