Obsah (9)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 142§ 143§ 113§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-2963 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ T.R. Tamme Auto hagi UAB A

§ 8lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Vastavalt

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja 1 oma lepingulist kohustust tasuda intressid ja tagastada laenusummad, nõuetekohaselt ei täitnud ja on seega rikkunud oma võlasuhtest tulenevat kohustust.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt

§ 101

lg 1 p 1 on võlausaldajal, juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes

§ 108

lg 1 nõuab hageja kostjatelt raha maksmise kohustuse täitmist.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 143

lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

1. Viivise nõue. 10.
2. Hageja on arvestanud kostjale viivist tulenevalt laenulepingute punkist 4, mis sätestasid, et tähtajaks tasumata laenusummalt tuleb maksta viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. 10.
3. Hageja on arvestanud kostjale 1 viivist nelja laenulepingu järgi kokku 322 280 eurot ning vähendanud viivise nõuet põhivõlani (280 000 eurot). 10.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 10.

1. Viivise määr 0,1% päevas ei ole ülemäära suur. 10.
2. Kostjad ei ole nõus viivisega, sest 280 000 on kostja 1 jaoks väga suur summa ning majanduslikust olukorrast johtuvalt ei ole kostjal 1 võimalik tasuda laenu põhiosa, viivistest rääkimata.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku summani, arvestades eelkõige kohustuse täitmise 6 ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on viivituses olnud laenulepingute täitmisega alates 01.01.

1. a, hagi esitamise ajaga on kostjad viivitanud laenude tagastamisega 3 aastat ja 56 päeva. Kostja 1 ei ole oma majandusliku olukorra kohta esitanud ühtegi tõendit. Eeltoodu alusel ei näe kohus põhjust viivise vähendamiseks. 10.
2. Kohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja viivise 280 000 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
4. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.
5. Hageja kantud vajalikud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
6. Kohus mõistab kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja solidaarselt hageja kasuks 1 632 eurot õigusabi kulude katteks ja 4 802,25 eurot riigilõivu katteks, kokku 6 434,25 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7