Nikolai Russak tunnistati süüdi
järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Nikolai Russakile liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2012 kuni 24.05.2012, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 06.08.2012. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Isik on toime pannud nii vägivallakuritegusid kui ka narkootikumide vahendamisega seotud kuritegusid. Kuritegude laad on jäänud samaks. Viimase kuriteoga ei ole saadud suuremat tulu kui varasemalt. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Väärteokorras on isikut karistatud 3 korral, sealhulgas 2 korral NPALS alusel. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel ja tootmistööl ning alates 04.05.2015 töötab ta majandustöödel õmblejana. Ta on osalenud riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme õppes. Lisaks on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Isik elas enne vangistust aadressil xxxx. Võimaliku vabanemise korral asub ta elama samale aadressile koos emaga. Korteri omanik on isiku õde Ž R, kes hetkel elab xxxx. Isiku õde on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav omab 10 klassi haridust, mille omandas Rummu vanglas. Samuti on isik omandanud seal õmbleja ja lukksepa eriala. Isik on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ehitusel. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on osaline töövõimetus xxxx kuid ta on nõus töötama. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 5714,09 eurot, mida isik on motiveeritud tasuma, kuna soovib alustada õiguskuulekat elu. Vabanemisfondis on 280,42 eurot. Isik arvab, et töö leidmisega probleeme ei teki, samuti on tal olemas perekonna tugi. Kinnipeetavat toetavad ema M R ja õde Ž R. Suhted abikaasa S ja tütar A on head, abikaasaga suhtleb tütre pärast. Isik abistab tütart materiaalselt vastavalt võimalusele. Kinnipeetav peab enda jaoks kõige olulisemaks ema, kes motiveerib teda edaspidi õiguskuulekalt elama. Kuna ema on vana ja tal on raskusi toimetulekuga, siis isik soovib teda aidata nii materiaalselt kui ka emotsionaalselt. Kinnipeetava suhtlusringkonnas oli palju kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta enda väitel enam ei suhtle. Isik tunnistab, et võis olla varasemalt mõjutatav, kuid ta on teinud järeldused, et enne tuleb mõelda ja siis tegutseda. Isikul ei ole alkoholiga varasemalt probleeme esinenud. Alkoholi tarvitas ta paar korda aastas, alkoholiga seotud õigusrikkumised puuduvad. Narkootikumide tarvitamist alustas ta 17-aastaselt. Ta tarvitas peamiselt fentanüüli. Põhilise osa päevast kulutas narkootikumide hankimisele. Varasemad õigusrikkumised on seotud narkootikumide tarvitamisega. Isik on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest vabanema. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus, kuid ravi ei ole ta saanud. Isiku sõnul aitab tal narkootikumidest hoiduda töötamine ja spordi tegemine (jooga). Samuti tahab ta vabanemisel osaleda narkootikumidevastastel arutlustel ja koosolekutel. Tal on ka toetav pere, kes aitab tal muredega toime tulla. Isikut on varasemalt karistatud enesekaitse piire ületades raskesti teise isiku vigastamise, röövimise ja väljapressimise eest. Isik mõistab teiste inimeste seisukohti ja suudab nendega arvestada, ta saab aru enda kuritegude mõjust kannatanutele ja mõistab neid. Isik on varasemaid õigusrikkumisi toime pannud hetkeajendil ja läbimõtlematult, kuid nüüd 3 mõtleb ta oma tegevused läbi. Tal on realistlikud pikaajalised plaanid, töökoha leidmine ja peresuhete jätkamine. Isik saab aru seaduste vajalikkusest, samuti mõistab ta ametnike töö vajalikkust, sest nemad aitavad hoida korda ja ühiskonna heaolu. Isik pole varasemalt viibinud kriminaalhoolduse all, kuid mõistab selle vajalikkust. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Tal on soov saada tööle, alustada õiguskuulekat elu ja olla oma emale toeks. Kinnipeetava puhul seisneb oht narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, varavastastes süütegudes, kuritegude sooritamises narkojoobes (röövimine, väljapressimine). Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetaval puudub töö ja ta tarvitab narkootikume. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 18%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Nikolai Russak tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 02.08.2019 ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata Nikolai Russakile
lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused, elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 10 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks xxxx on ema M R. Kinnipeetava isa suri 2010. aastal. Abikaasaga suhteid ei ole kinnipeetav ema sõnul taastanud. Kinnipeetava õde Ž R elab ema sõnul xxxx. Ema loodab, et kinnipeetava edaspidine käitumine vabanemisel on vähem muret tekitav. Nikolai Russaki täiskasvanud tütre ja abikaasa kohta ei osanud ema midagi öelda. Ema toetab Nikolai Russaki vabastamist enne tähtaega. Rahvastikuregistri andmetel on Nikolai Russak abielus - suhete alla on märgitud kinnipeetava abikaasa ja tütar. Kinnipeetav soovib vabaneda aadressile xxxx. Kahetoalises korteris elab kinnipeetava ema M R. Eluase on püsiv. Ema selgitas, et ta on valmis andma elamispinda Nikolai Russakile. Ta allkirjastas nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Nikolai Russaki korduv kriminaalkorras karistatus näitab ükskõiksust sotsiaalsete reeglite ja normide suhtes. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Nikolai Russak tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 02.08.2019 ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata Nikolai Russakile
lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused, elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 10 kuud. Nikolai Russak kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Esimest korda soovib ta muuta oma elu. Tema ema on juba vana. Praegu asub ta avavanglas, seal on ta alates 24. veebruarist. Kinnipeetav palub anda talle võimalus. Ta ei ole varem kriminaalhoolduse all olnud, kuid ta teab, mida endast see endast kujutab. Õde helistas kriminaalhooldusametnikule, kes ütles, et aitab tal taastada töövõimetuspensioni, mis oli talle määratud seoses südame probleemidega. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Nikolai Russaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 12.01.2016 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega omavad tähtsust kõik loetelus sisalduvad punktid ja nende 4 liigitamine tähtsateks ning vähemtähtsateks ei oleks asjakohane. Küll ei ole aga välistatud, et sõltuvalt konkreetse ennetähtaegse vabastamise asjaoludest võivad mõningad asjaolud toodud loendis siiski teistest kaaluandvamateks osutuda. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Käesolevas asjas kriminaalhooldusametniku poolt 18.12.2015 tehtud ettekandest tuleneb, et „korteri omaniku Ž R nõusolekut ei ole võimalik saada, kuna ta viibib Eestis väga harva. Seega ei ole võimalik kohaldada elektroonilist valvet sellel aadressil“. Seega käesolevas asjas ei ole täidetud justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korras nimetatud tingimused ning eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega võimalik ja seadusekohane. Kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha omaniku vastava nõusoleku puudumine välistab iseenesest N. Russaki vabastamise elektroonilise valve alla. Lähtudes ülaltoodust nimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tähtaeg (
N. Russak mõisteti süüdi Viru Maakohtu 15.08.2013 kohtuotsusega selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise, isikute grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kinnipidamiskohas ehk
Samuti selles, et tema, 06.08.2012.a kella 13.35 paiku, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Kisuvere külas, Tallinn-Narva maantee 90. kilomeetril juhtis sõiduautot xxxx reg nr xxxx joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi või psühhotoksilisi aineid (amfetamiini, fentanüüli, opiaate ja kanepit), mille tagajärjel olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid häirunud, st selles, et oma tahtlike tegudega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk
Kuna N. Russak kannab liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase kuriteo - narkokuriteo – ning liikluskuriteo toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on N. Russak ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Enne vangistust oli N. Russakil probleeme narkootikumide tarvitamisega (isikul on diagnoositud sõltuvus; varasemad süüteod on seotud narkootikumide tarvitamisega), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarrikkumiste vangistuse kestel puudumine, majandustöödel töötamine, riigikeele õppimine jm) ei ole piisavad, õigustamaks N. Russaki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel 5 üle kolme aasta ja nelja kuu (karistusaja lõpp on 02.08.2019), mis on väga pikk aeg. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste turvatundesse. Kinnipeetavale
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, absorptsioonipõhimõttest lähtudes mõistetud karistus on
lg 2 sanktsiooni ettenähtud keskmise määra all, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav N. Russaki puhul selliseid veenvaid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur N. Russaki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Nikolai Russak ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Nikolai Russak kannab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.08.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest
Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isik on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele, et oma majanduslikku olukorda parandada. Arvestades Nikolai Russaki poolt toimepandud kuriteo raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal, mil kantud on veidi üle poole mõistetud karistusest, tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Nikolai Russaki suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta osalenud riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursustel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Lisaks on isik olnud hõivatud vangla majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ning toetavad lähedased. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
6 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.