Obsah (11)

§ 630§ 442§ 187§ 367§ 173§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-15-10452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 19. jaanuar 2016. a, Tartu kohtumaja 2-15-10452 Noop OÜ hagi Regens Teenused OÜ vastu võl

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 2-5; 32-34) Hagiavalduse kohaselt on kostja töövõtulepingu alusel tellinud hagejalt tooteid ja teenuseid ning hageja on nende eest esitanud kostjale arve nr 106 summas 5802,29 eurot tasumise tähtpäevaga

1. september
2. a ning arve nr 128 summas 780 eurot tasumise tähtpäevaga
3. november
4. a. Kostja on tasunud arve nr 106 eest hagejale
5. oktoobril
6. a 2900 eurot,
7. aprillil
8. a 1000 eurot ning
9. juulil
10. a 501,09 eurot. Tasumata on kokku 2181,20 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni määraga 0,2% päevas, arve nr 106 tasumata jäägilt ajaperioodi 27.04.15-01.07.15 (65 päeva) eest 247,30 eurot, ajaperioodi 02.07.15-13.07.15 (12 päeva) eest 33,63 eurot ja täies ulatuses tasumata arvelt nr 128 ajaperioodi 24.11.2014-13-07-2015 (231 päeva) eest 360,36 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga kokku 641,29 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 2181,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 641,29 eurot, kokku 2822,49 eurot ning täiendav viivis 0,2 % päevas põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 13.07.
11. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 26-29; 36-39) Kostja oma vastuses tunnistab hageja põhinõuet summas 2181,20 eurot. Kostja vaidlustab osaliselt hageja viivisenõude põhjendusega, et hageja on viivise määramisel kohaldanud VÕS § 113 lg-s 1 ning § 94 lg-s 1 ette nähtud määrast kõrgemat viivisemäära, kuigi poolte vahel puudub vastav kokkulepe. Kostja tunnistab hageja viivisenõuet summas 64,86 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ning vaidleb vastu viivisenõudele summas 576,43 eurot hagiavalduse esitamise seisuga ning seadusjärgset viivisemäära ületavas summas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale 01.09.
12. a arve nr 106, mille alusel tuli tasuda 5802,29 eurot ning 17.11.
13. a arve nr 128, mille alusel tuli tasuda 780 eurot. Kostja on arve nr 106 alusel kolme osamaksega hagejale tasunud 4401,09 eurot, tasumata on kokku 2181,20 eurot. Nimetatud asjaolude üle poolte vahel vaidlust pole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja oma vastuses kohtule tunnistab hageja poolt esitatud põhinõuet ja ei vaidle sellele vastu, siis ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle ja rahuldab selles osas hageja nõude täies ulatuses. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2181,20 eurot. 2 Lisaks nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist summas 641,29 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt rakendub võlasuhtes viivisemäär 0,2% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on vastava kokkuleppe olemasolu tõendanud kostjale väljastatud arvetega, millel kajastub viivisemäär 0,2% päevas ning millele kostja pole vastu vaielnud. Kostja vaidleb sellise kokkuleppe olemasolule vastu ning väidab, et kohalduma peab VÕS § 113 lgs 1 sätestatud viivisemäär, kuna pooled pole kokku leppinud kõrgema määra kohaldamises. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-09 märkinud, et selleks et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks peaks arvel olema selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine või allkirjastamine võib erandjuhul tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasude nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millest nähtuks, et pooled on kokku leppinud arvetel märgitud viivisemääras. Ainuüksi arvete nr 106, 128 (tl. 6-8) kostjapoolne osaline tasumine ei tähenda seda, et kostja on aktsepteerinud arvel märgitud viivist. Seda, et kostja oleks varasemalt tasunud arvetel märgitud summadelt viivist, esitatud materjalidest ei nähtu ning vastavaid tõendeid ei ole kohtule ka esitatud. Seega on kohus seisukohal, et üksnes kostja poolt arve vastuvõtmisel ja osalisel tasumisel ei saa kõrgem viivisemäär olla kokkuleppe osaks. Kuna kokkuleppe puudumisel kohaldub alati seadusjärgne viivisemäär kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg
3. VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud viivisemäär oli perioodil 24.11.
4. a kuni 31.12.
5. a 8,15 % aastas ja 1.01.
6. a kuni 13.07.
7. a 8,05 % aastas. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjalt välja mõista arve nr 106 alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.04.2015-01.07.15 (65 päeva, põhivõlalt 1902,29 eurot) eest 27,27 eurot, perioodi 02.07.15-13.07.15 (12 päeva, põhivõlalt 1401,20 eurot) eest 3,71 eurot ja arve nr 128 alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.11.2014-31.12.2014 (37 päeva põhivõlalt 780 eurot) eest 6,44 eurot ja perioodi 1.01.2015-13.07.2015 (194 päeva, põhivõlalt 780 eurot) eest 33,37 eurot, kokku summas 70,79 eurot.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eelpooltoodut kuulub hageja nõue ka täiendava viivise osas rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele täiendav viivis alates hagiavalduse esitamisest s.o 13.07.

1. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2251,99 eurot, millest põhivõlg on 2181,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised on 70,79 eurot ning täiendava viivise põhinõudelt (2181,20 eurot) alates 13.07.
2. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. MENETLUSKULUD Tulenevalt

§ 173

lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 3 Pooled leiavad, et menetluskulude jaotamisel tuleks kohaldada

§ 163

lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuigi kostja pakkus kompromissina sellesarnases ulatuses, mille kohus rahuldas, leiab kohus, et olenemata kostja kompromissis pakutust rahuldas kohus hageja viivise nõude vastavalt seadusele, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada

§ 163

lõiget 2 ning kohaldamisele kuulub

§ 163

lg 1, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta 55 % ulatuses kostja kanda ning 45 % ulatuses hageja kanda.

§ 174

lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 1482 eurot, kokku 1832 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu.

Hageja on hagiavalduse esitamisel 13.07.2015. a tasunud riigilõivu 350 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kantud riigilõiv 192,50 eurot (55 % 350 eurost).

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikuluks lepingulise esindaja tasu tunnihinnaga 156 eurot (sh käibemaks), kokku 1482 eurot. Hageja esindaja vastab

§-is 218 sätestatud nõuetele. Kohus, arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist tavapärase vaidlusega, mis ei ole mahukas ega juriidiliselt keerukas, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses.

§ 174

lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kohtule vastavasisulist kinnitust esitanud ei ole. Seega kuuluvad hageja menetluskulud väljamõistmisele ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja õigusabikulud kokku 480,48 eurot (55 % 873,60 eurost). Tulenevalt eeltoodust määrab kohus tsiviilasjas nr 2-15-10452 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 672,98 eurot (riigilõiv 192,80 eurot + õigusabikulu 480,48 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist, tuleb kostjal

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4