Kriminaalasi nr 1-12-2442 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.02.2016. a) Kriminaalasja number 1-12-24
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.01.2016. a. 1
(3)13.01.2016. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Tarmo Lundeni ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Tarmo Lundeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid toob välja ka negatiivse. Vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud vanemate aadress, samas iseloomustavast materjalist nähtub, et ema xxxxxx xxxxxx, kes on pensionär, ei soovi Tarmo Lundeni ennetähtaegset vabanemist seoses viimasel ilmnenud terviseprobleemidega ja seega elukoht pole tagatud. Prokurör märgib, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused, kuid antud isiku puhul puudub kindlus, et ta vabanemisel järgib ühiskonnas kehtestatud reegleid. Kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ei ole ühiskonna ootustele vastav. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, toimepandud kuriteo raskusastet, ei toeta prokuratuur Tarmo Lundeni vabastamist ennetähtaegselt. Asja menetlenud prokurör Küllike Kask samuti ei toeta vabastamist. Tarmo Lunden avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta kahetseb toimepandud kuritegu. Tarmo Lunden lisab, et on nüüdseks aru saanud oma käitumisest, ta ei sekku enam kunagi sellistesse asjadesse, vaid helistab politseisse. Tarmo Lunden lubab, et hakkab elama õiguskuulekat elu nagu tema vendgi. Tarmo Lunden leiab, et kuna ta on vanglas olnud 14 aastat, siis oleks kriminaalhooldus talle suureks abiks. Tarmo Lunden selgitas ka, miks tema arvates ema ei soovi tema vabanemist. Vabanemise korral pidas kinnipeetav võimalikuks tööle asuda xxxxxx xxxxxxx juurde, kuid kohus selgitas, et see isik on praeguseks surnud. Seepeale kinnitas Tarmo Lunden, et ka mujale tööle saamisega tal kindlasti probleemi ei ole. Teda toetavad vanemad ja vend. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tarmo Lunden temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tarmo Lundenil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused Tarmo Lundeni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Tarmo Lunden täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskavaosalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena ning sotsiaalprogrammides „Tee“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Õige hetk“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Tarmo Lundeni tugivõrgustiku vabaduses moodustavad ema, isa ja vend. Vend oli kuriteo kaasosaline (kaasaaitaja) ja vabanes karistuse kandmiselt aastal 2008 tingimisi enne tähtaega. Tarmo Lundeni pere on valmis Tarmo Lundenit vajadusel ka majanduslikult toetama.Vabanemise korral on Tarmo Lundenil väidetavalt võimalik elama asuda vanemate juurde. Tööga on lubanud Tarmo Lundeni kindlustada endine kaaskinnipeetav xxxxxx xxxxxx. Kohus ei ole veendunud, et Tarmo Lundenil on vabanemisejärgselt elukoht olemas, kuna kinnipeetava ema on küll lubanud toetada, kuid kriminaalhooldaja poolt teostatud kodukülastuse ajal 19.11.2015. a avaldanud, et ta ei soovi Tarmo Lundeni vabastamist ennetähtaegselt. Seega puudub 2
(3)kindlus, kas ka reaalselt on tagatud talle elamine vanemate juures. Ka on käesolevaks ajaks kadunud võimalus asuda tööle xxxxxx xxxxxx xxx juures autojuhina, kuna viimane on surnud. Lisaks sellele, et eespooltoodud vabanemisjärgsed tingimused pigem ei toeta vabastamist, on selle vastu ka kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase hinnang toimunule. Tarmo Lunden kannab karistust tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud raskendavatel asjaoludel ja süüdlase teo tagajärjel on kaks inimest surnud. Kohtuotsuse kohaselt tungis Tarmo Lunden koos venna xxxxx xxxxxxxxx kannatanutele kallale ja peksis neid rusikatega, jalgadega ja eeluurimisel tuvastamata torutaolise esemega ning tekitas noaga hulgaliselt torke-lõikehaavu rindkere ja selja piirkonnas, samuti torkehaavad südames, mille tagajärjel mõlemad kannatanud surid. Tarmo Lundeni sõnul oli tegemist enesekaitsega, kuigi kohtuotsuse kohaselt hädakaitseseisund puudus ja hädakaitsega tegemist ei olnud. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista kinnipeetav enda süüd ja kaldub eneseõigustamisele. Ta kahetseb seda, et ta ise oma lähedastele appi läks ja ei oodanud politsei sekkumist, mitte aga seda, et ta on tapnud 2 inimest. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaoludel toimepandud kuriteo eest karistuse kandmiselt vabastamine enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Kinnipeetav ise on küll avaldanud, et ennetähtaegse vabanemisega kaasnev käitumiskontroll võiks olla talle abiks pika vangistuse järel vabaduses kohanemisega ja seega tulemuslikum, kui vangistuse lõpuni kandmine. Käesoleval juhul ei saa kohus selle väitega nõustuda. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine ja Tarmo Lundeni vabastamine ennetähtaegselt enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Pika vangistuse järel kohanemiseks vajalik riiklik tugi on võimalik tagada Tarmo Lundenile ka karistuse ärakandmise järel muude meetmetega, näiteks karistusjärgse käitumiskontrolliga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tarmo Lundeni karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)