Obsah (7)

§ 212§ 213§ 197§ 176§ 45§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Tarasovski esitas 23.01.2015 Viru Vanglale taotluse, milles ta soovis, et vangla võimaldaks tal õppima asuda
2. klassi 2015/2016 õppeaastal, sest ta on käesolevaks ajaks lõpetanud eesti keele kursused ja soovib jätkata haridusteed. Taotleja palus teha tema individuaalsesse täitmiskavasse (ITK) muudatus ja lisada õppimine
3. klassis alates 01.09.
5. Viru Vangla jättis 03.02.2015 otsusega nr 6-10/3269-2 V. Tarasovski taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et taotlejale koostatud 01.12.
6. a ITK-s üldkeskhariduse omandamist aastal 2015 ei ole planeeritud, vaid ette on nähtud töötamise vajalikkus ja programmilised tegevused kriminogeensete riskide vähendamiseks. Vangla tõi välja, et taotlejale on võimaldatud omandada põhiseadusstandardiga ette nähtud üldharidusmiinimum Jõhvi Gümnaasiumis, kus ta lõpetas
7. klassi 18.06.
9. V. Tarasovski esitas 10.02.2015 Viru Vanglale vaide, milles ta palus tunnistada kehtetuks Viru Vangla 03.02.
10. a haldusakt nr 6-10/3269-2 ja teha ettekirjutus tema 23.01.
11. a taotluse uueks otsustamiseks ja võimaldada tal asuda õppima
12. klassi 2015/2016 õppeaastal.
13. Viru Vangla jättis 06.03.
14. a vaideotsusega nr 6-12/35-2 V. Tarasovski vaide täies ulatuses rahuldamata. Vangla märkis, et seadusest tuleneb otseselt, et üldkeskhariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul, kui see on ITK-s ette nähtud ning kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda enda suhtes vaid selliste vangistusseaduses (VangS) nimetatud kohtlemisabinõude rakendamist, mis on tema ITK-s märgitud. Vangla märkis, et vaide esitajale 01.12.2014 kinnitatud ITK-s on riskide maandamise tegevustena ette nähtud tööharjumuse kujundamiseks ja kindla toimetuleku tagamiseks esimesel võimalusel tööle asumine ning lisaks on talle määratud tegevusena vestlused inspektor-kontaktisikuga senises suhtlusringkonnas muudatuste tegemiseks ja määratud on ka sotsiaalprogramme. Vangla asus seisukohale, et kinnipeetavale keskhariduse omandamise mittevõimaldamisega ei ole rikutud PS § 37 ja VangS § 34 lg-t 6, keeldumine oli õiguspärane.
15. V. Tarasovski esitas 15.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 03.02.
16. a haldusakt nt 6-10/3269-2 ja teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks, millega vaadata uuesti läbi tema 23.01.
17. a taotlus, võimaldamaks tal asuda õppima
18. klassi 2015/2016 õppeaastal. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja lõpetas Viru Vanglas
19. klassi, kuid õpinguid ei lubatud jätkata, kuna ta ei vallanud eesti keelt, misjärel ta läbis riigikeele kursused. Vangla keeldumine võimaldada tal jätkata õpinguid
20. klassis on ebaproportsionaalne ja demokraatlikus ühiskonnas mittevajalik. Hariduse omandamise piiranguga rikutakse kaebaja põhiõigusi haridusele (PS § 37 lg 1) ja vabale eneseteostusele (PS § 19). 2) Haldusakt on kaalutlusvigadega. Vangla ei ole arvesse võtnud, et kaebaja lõpetas vanglas eesti keele kursused. Vastustaja seisukohad on vastuolus VangS § 34 lg-ga
21. Ka ITK koostamise juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on ITK eesmärk kinnipeetava arengut toetada haridustaseme tõstmise läbi. Hariduse omandamine peaks vanglas olema vähemalt niisama tähtsal kohal kui töö.
22. Tartu Halduskohus tühistas 09.06.
23. a otsusega Viru Vangla 03.02.
24. a haldusakti nr 6-10/3269-2 ja jättis muus osas kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Õigus haridusele on sätestatud PS § 37
25. lauses ning VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus. VangS § 34 lg-st 6 tuleneb vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Riigikohus on varasemalt pidanud asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas (3-3-1-31-12). Riigikohtu hinnangul nähtub § 35 lg-st 2, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks. 2 2) Ainuüksi põhjendus, et kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja läbis pärast
26. klassi lõpetamist riigikeele kursused, et asuda õppima
27. klassi. Vastustaja ei ole viidanud asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumiste vms tõttu. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud, millele aga vangla ei ole tuginenud. Vangla seisukoht ei ole kooskõlas VangS § 34 lg-st 6 tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vastustaja ei ole täitnud ka selgitamiskohustust. Kaebajale pole selgitatud VangS § 35 lg 2 ja Riigikohtu seisukohti, mille järgi on asjakohane vaidlustada kaebajale 01.12.2014 koostatud ITK-d üldkeskhariduse omandamise osas, mitte jätta taotlust rahuldamata. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada. 3) Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peaks olema täidetud kaks eeldust: antav haldusakt või toiming peab olema isiku õigusi riivav ja õiguste rikkumist poleks võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada. Käesoleval juhul võib vastustaja hilisem toiming olla kaebaja õigusi riivav, kuid samas ei saa väita, et õiguste rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kaebuse esitamisega. Kaebaja peab vaidlustama ITK, mis ei sisalda võimalust jätkata üldkeskhariduse omandamist. Seega on õiguste rikkumist võimalik ära hoida toimingu või haldusakti (ITK) vaidlustamisega ja puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
28. V. Tarasovski esitas 15.06.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.06.
29. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada tervikuna. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus on ebaõigesti kohaldanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-t 1, kui jättis kohustamiskaebuse rahuldamata. Vanglale tulnuks teha ettekirjutus kaebaja 23.01.
30. a taotluse uueks otsustamiseks ja vangla saab asja uuel lahendamisel lisada ITK-sse märke üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta. ITK-d võib vangla muuta ja täiendada igal ajal vastavalt vajadustele ja kinnipeetava arengule (VangS § 16 lg 3). 2) Olukorras, kus ITK kinnitati 01.12.2014, ei ole kaebajal võimalik seda vaide korras enam vaidlustada. Seega jääks kaebaja ITK tühistamiskaebus lahendamata, kuna vaidlustamise tähtajad on möödas. Käesoleva kaebusega on kaebaja oma õiguste kaitseks pöördunud õigete ja tõhusate nõuetega kohtusse. Halduskohtu otsustuse jõustumisel jääks kaebaja 23.01.
31. a taotlus lahenduseta, sest kaalutlusotsus on tühistatud ja uut otsustust vangla tegema ei pea ning kaebaja ei saagi oma taotlusele sisulist vastust. Selline olukord rikub kaebaja põhiõigust menetlusele ja korraldusele ning heale haldusele (PS § 14).
32. Viru Vangla esitas 06.07.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.
33. a otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10.

§ 197

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Halduskohtu otsuse peale on apellatsioonkaebuse esitanud üksnes V. Tarasovski, vaidlustades otsust kohustamisnõuet puudutavas osas. Halduskohtu otsus on

§ 176

lg 1 kohaselt jõustunud osas, millega halduskohus kaebuse rahuldas ning Viru Vangla 03.02.

1. a otsuse 3 kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta tühistas. Seega on apellatsiooniastmes poolte vahel vaidlus vaid selle üle, kas olukorras, kus Viru Vangla 03.02.
2. a otsus on tühistatud, tuleks rahuldada ka kohtule esitatud kohustamisnõue. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebusest seetõttu loobunud, et ka talle positiivse kohtuotsuse jõustudes ei oleks vanglal võimalik tema taotlust 2015/2016 õppeaastal õpingute jätkamiseks rahuldada, kuna vastav õppeaasta on juba mõne kuu pärast lõppemas, tuleb kaebaja vanglale esitatud taotlust tõlgendada üldisemalt – taotlusena, võimaldada kaebajal esimesel võimalusel jätkata üldkeskhariduse omandamist
3. klassis.
4. Halduskohus jättis kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamata põhjendusega, et kaebaja peaks eelnevalt vaidlustama tema suhtes koostatud ITK-d, kuna nii oleks tal võimalik oma õiguste rikkumist kõrvaldada. Sealjuures viitas halduskohus RVastS § 6 lõikele 1, mille järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi ning leidis eeltoodule tuginedes, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab antav haldusakt või toiming isiku õigusi riivama ja peab esinema olukord, kus õiguste rikkumist ei ole võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada (otsuse p-d 13-14, tl 29).
5. Ringkonnakohus märgib, et

§ 45ei sea piiranguid kohustamiskaebuse esitamisele halduskohtumenetluses. Halduskohtu poolt viidatud RVast

S sättest ega ka

-ist ei tulene, et kohustamisnõude võib halduskohtule esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Liiatigi on õiguskirjanduses leitud, et tühistamis- ja kohustamiskaebus, samuti keelamiskaebus juba vältava toimingu lõpetamiseks on primaarsed halduskohtulikud õiguskaitsevahendid, ennetav keelamiskaebus ning hüvitamis- , heastamisja tuvastamiskaebus aga sekundaarsed. Teisesed õiguskaitsevahendid on üldjuhul rakendatavad vaid siis, kui esmased ei toimi või ei ole lubatavad (vt Merusk, K., Pilving I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk. 49). Ühtlasi on leitud, et kohustamiskaebus on efektiivne õiguskaitsevahend kaebajale soodustuse andmisest keeldumise või asutuse tegevusetuse või viivituse korral. Tungivalt soovitatav, ehkki mitte vältimatult vajalik on kohustamist lisaks tühistamisele taotleda nii keeldumise korral kui ka siis, kui soovitud hüve on kaebajat ilma jättes antud kolmandale isikule (Ibid, lk 55). Seega ei saa kaebaja poolt koos tühistamisnõudega esitatud kohustamisnõuet iseenesest võimatuks ega asjakohatuks pidada.

1. Kaebaja esitas indefinitiivse kohustamisnõude enda taotluse uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei saa vaidlust olla selle üle, et vastustajal on võimalik asja uuesti otsustada vaid juhul, kui halduskohus vaidlustatud otsuse tühistab. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja kohustamisnõue on olemuslikult seotud käesolevas haldusasjas esitatud primaarse tühistamisnõudega, st kohustamisnõue ei taotle tühistamisnõudest eraldiseisvat eesmärki ning kohustamisnõude rahuldamine või mitterahuldamine sõltub tühistamisnõude rahuldamisest või mitterahuldamisest. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel määravaks pidada seda, nagu ka kaebaja õigesti leiab, et kaebaja 23.01.2015 vanglale esitatud taotlus ei tohiks jääda pärast tühistamisnõude rahuldamist lõpliku lahenduseta. Olukorras, kus halduskohus tuvastas vangla kaalutlusõiguse reeglite sellise rikkumise, mis tõi kaasa kaebaja taotluse suhtes tehtud otsuse tühistamise, olnuks juba sel alusel põhjendatud rahuldada ka kaebaja kohustamiskaebus ning kohustada vanglat asja uuesti otsustama. Kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks kaebaja taotluse pärast halduskohtu otsuse tegemist omal algatusel uuesti lahendanud, tuleb nentida, et kaebaja kohustamisnõue ei ole käesolevaga ka sel alusel ära langenud.
2. Ringkonnakohus möönab, et Riigikohtu seisukoha järgi on kinnipeetavale hariduse 4 omandamise võimaldamine vangla kaalutlusotsus ning kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks (RKHK 03.10.
3. a otsus asjas nr 3313112, p 12); ka on vanglal lai kaalumisruum ITK sisustamisel (RKHK 19.10.
4. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36). Seega leidis halduskohus õigesti, et juhtumil, kus kaebaja ITK-s puudus märge üldkeskhariduse omandamise kohta, pidanuks kaebaja taotluses märgitud eesmärgi saavutamiseks vaidlustama vastavas osas ka tema suhtes koostatud ITK (otsuse p 12, tl 29). Ringkonnakohus nendib, et nimetatud põhjendusega võinuks halduskohus Viru Vangla 03.02.
5. a otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse ning kohustamiskaebuse ka rahuldamata jätta, kuid vastav põhjendus ei päde kohustamisnõude lahendamisel olukorras, kus halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas rahuldas.
6. Halduskohus asus vaidlustatud otsust tühistades seisukohale, et ainuüksi põhjendus, et kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja läbis pärast
7. klassi lõpetamist 18.06.2013 riigikeele kursused, et asuda õppima
8. klassi. Ka leidis halduskohus, et vastustaja ei ole viidanud asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumise vms tõttu. Halduskohtu arvates ei suurenda hariduse omandamine iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega ning vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud, millele vangla ei ole tuginenud (halduskohtu otsuse p 11). Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud põhjendustega ei seadnud halduskohus otsuses kahtluse alla ainult vastustaja poolt kaalutlusõiguse õiget rakendamist vaidlustatud otsuse tegemisel, vaid ka kaebajale ITK-s väidetavalt seatud eesmärkide põhjendatust. Antud asjaoludel märgib kaebaja õigesti, et olenemata sellest, kas kaebaja vaidlustas tema suhtes tollal koostatud ITK või mitte, on vanglal võimalik ka asja uuel otsustamisel omal algatusel vajadusel kaebaja ITK-d muuta. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et olenemata kaebaja suhtes tehtud otsuse tühistamisest on kaebaja kohustamisnõue asja uueks otsustamiseks ITK vaidlustamata jätmise tõttu ilmselgelt perspektiivitu ning et vangla ei võiks kaalumise tulemusena muuta kaebaja suhtes koostatud või sellele järgnevalt koostatud ITK-d ning jõuda selle tulemina kaebaja taotluse osas senisest teistsugusele otsusele. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et kaebaja võib tema suhtes koostatud, üldkeskhariduse omandamist mittevõimaldava ITK vaidlustada ka pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist, mille tulemusena on vastustajal võimalik lahendada kaebaja varasem, tulevikku suunatud taotlus üldkeskhariduse omandamiseks ning kaebaja uus taotlus ITK muutmiseks, ühises menetluses.
9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 09.06.
10. a otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse kohustamisnõudes rahuldamata. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega kohustab Viru Vanglat kaebaja 23.01.
11. a taotlust uuesti lahendama. 17.

§ 108lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja oli riigilõivu tasumisest menetlusabi korras halduskohtus ning ringkonnakohtus vabastatud (tl 17, 44).

§ 118

lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seega tuleb kaebaja menetluskulud (riigilõiv summas 30 eurot) Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel