KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi
- märts 2016, Tartu 3-14-51820 MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
- mai
- a otsuse nr 13-6/682 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus, esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
- Tagastada PRIA-le
- jaanuaril
- a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid.
- Jätta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsus muutmata.
- Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt 528 eurot MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Muus osas jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
- aprillil 2016 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
- mai
- a otsusega nr 13-6/682 otsustati tagasi nõuda MTÜ-lt Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus taotluse nr 430010442682 alusel makstud toetus summas 25 142, 96 eurot toetuse taotlemisel tahtlikult valeandmete esitamise tõttu.
- MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus vaie
- mai
- a otsuse kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata PRIA
- juuli
- a vaideotsusega nr 13-4/14/110-
- MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
- mai
- a otsuse nr 13-6/682 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud korraldus õigusvastane, kuna vastustaja ei ole
- juuli
- a vaideotsust nr 13-4/14/110-1 ega
- mai
- a otsust nr 13-6/682 piisavalt motiveerinud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kuidas jõudis PRIA järeldusele, et kaebaja on toetuse taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid. Kriminaalasjas esitatud kahtluse pinnalt ei saa teha järeldust valeandmete tahtliku esitamise kohta. Üldsõnalist viidet kriminaalasjas kogutud andmetele ei saa aga lugeda haldusorgani põhjendamiskohustuse täitmiseks. PRIA otsuse rajamine üksnes kriminaalasjas koostatud protokollist nähtuvatele andmetele tekitab põhjendatud kahtluse, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole kõiki vajalikke asjaolusid piisavalt kaalutud. Isikule ei ole viidatud kriminaalasjas esitatud süüdistust, rääkimata süüdimõistmisest. Osade kahtlustuses toodud episoodide osas on menetlus otsustatud lõpetada, kuivõrd puuduvad objektiivsed ja küllaldased tõendid, mis kinnitaksid isikule etteheidetud teo toimepanemist. Ülejäänud episoodide osas vaidleb kaebaja juhatuse liige kahtlustuses esitatule vastu. Seega on PRIA järeldused õigusrikkumise osas ennatlikud ja põhjendamatud. PRIA rikkus kaebaja ärakuulamisõigust ja oleks pidanud andma kaebajale vähemalt võimaluse kirjalike selgituste andmiseks. Suur töökoormus, kui ärakuulamisõiguse teostamise mittevõimaldamise põhjendus, jääb üldsõnaliseks. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus otsustas
- veebruari
- a otsusega võtta asja juurde
- detsembri
- a kahtlustatava ülekuulamise protokolli kriminaalasjas nr 12221000080 (resolutsiooni p 1), mitte võtta asja juurde PRIA
- jaanuari
- a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid (resolutsiooni p 2), rahuldada kaebaja kaebus (resolutsiooni p 3), tühistada PRIA
- mai
- a otsus nr 13-6/682 (resolutsiooni p 4) ja mõista PRIA-lt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 1445 eurot, jättes ülejäänud osas menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 5). Halduskohtu otsuse kohaselt puudus PRIA
- mai
- a otsuses nr 13-6/682 esitatud asjaoludel alus järelduseks, et kaebaja on toetuse taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid. Kaebajale ATV ja mootorsaani müünud äriühing soetas nimetatud asjad odavamalt, kui oli nende kaebajale müümisel kokku lepitud hind. Ainuüksi sellest faktist ei tulene, et ka PRIA-lt toetuse taotlemisel oli see tehingu tegelik hind. PRIA ei ole selgitanud kaebaja osalust hinnapakkumistel ja OÜ Baltic Building Group arvel näidatud ATV ja mootorsaani hinna kujunemisel. Samuti ei ole PRIA väitnud, et olukorras, kus kaebaja tasus OÜ-le Baltic Building Group 27 936,67 eurot, oleks osa sellest kaebajale tagastatud või oleks kaebajat muul viisil soodustatud. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks on vastustaja seisukohal, et kaebaja on saanud kasu, kuna kattis toetuse arvelt ka kohustusliku 10% omafinantseeringu osa. PRIA vaidlustatud otsuse tegemisel tuginetud dokumentidest nähtub üksnes, et Baltic Building Group OÜ on teinud soodsaima pakkumise ATV ja mootorsaani müügiks ning kaebaja on kauba kätte saanud. Andmeid selle kohta, et Baltic Building Group OÜ on soetanud kauba madala hinna eest või, et tegelikkuses on kaebaja tasunud kauba eest vähem, esitatud dokumentides ei kajastu. Kahtlustatava ülekuulamise protokoll, milles on kajastatud kahtlustuse sisu, ei saa olla tõendiks selle kohta, et kaebaja esitas toetuse taotlemisel valeandmeid. Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) ei tulene, et kahtlustusel oleks iseseisev tõenduslik väärtus. Kahtlustus saab olla haldusorganile küll haldusmenetluse alustamise ajendiks, kuid ei tõenda kahtlustuses kirjeldatud asjaolusid ka haldusmenetluses. Kohus nõustub vastustajaga, et kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamine haldusmenetluses ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 järgi keelatud. Seega võib 2 kahtlustus olla tõendiks haldusmenetluses, kuid sellega saab tõendada üksnes kahtlustuse esitamise fakti. Kahtlustuse sisuks olevate asjaolude tuvastamisel saab haldusorgan tugineda kriminaalmenetluses kogutud kahtlustuse aluseks olevate tõenditele, samuti täiendavalt haldusmenetluses kogutud tõenditele. Selliselt on tagatud, et haldusorgan veendub haldusakti andmise aluseks oleva asjaolu esinemises ning teisalt on tagatud haldusakti kontrollitavus. Kohus ei võta asja juurde vastustaja täiendavalt
- jaanuaril
- a esitatud MTÜ Lohusuu Päästeüksus ja Baltic Building Group OÜ arvelduskonto väljavõtet ning kaebaja seadusliku esindaja ning kolmandate isikute e-kirjavahetust.
- novembril 2014 toimunud kohtuistungil andis kohus vastustajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Vastustaja esitas kohtule haldusmenetluse toimiku, milles puuduvad
- jaanuaril 2015 kohtule esitatud dokumendid. Seega esitas vastustaja kohtule tõendid enam kui poolteist kuud pärast selleks antud tähtaja möödumist. Seejuures esitas vastustaja tõendid selliselt, et neid ei olnud võimalik edastada kaebajale vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Seega põhjustaks tõendite asja juurde võtmine teistkordselt asja lahendamise edasilükkumise. Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et tõendite varasem esitamine ei olnud võimalik kriminaalmenetluse tõttu. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetlus tõendite esitamist takistas. Vaatamata tõendite hilisele esitamisele ei ole vastustaja jätkuvalt tõendeid analüüsinud.
- jaanuaril 2015 esitatud menetlusdokumendis ei ole esile toodud, milliseid asjaolusid vastustaja esitatud tõenditega tõendada soovib ning kuidas seonduvad need asjaolud vaidlustatud haldusakti järeldusega valeandmete esitamise kohta. Nii
- mai
- a otsuses nr 13-6/682 (tl 6), vaideotsuses (tl 8), vastuses kaebusele (tl 20) kui ka
- novembril 2014 toimunud kohtuistungil (tl 44 pöördel) on vastustaja kinnitanud, et toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtuti haldusmenetluse toimikus olnud materjalidest. Seega oli kriminaalmenetluse materjalidest vastustaja kasutada T.K. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, aga mitte
- jaanuaril 2015 kohtule esitatud tõendid. Asjas ei ole vaidlust, et enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist PRIA ei teavitanud kaebajat sellesisulise otsuse tegemise kavatsusest ega andnud kaebajale võimalust omapoolsete selgituste esitamiseks. Käesoleval juhul puudutas menetlus ainult ühte isikut ja otsustati isikut koormava haldusakti andmine. Seetõttu ei piisa isiku ärakuulamata jätmiseks üldisest tõdemusest, et PRIA on suure halduskoormusega haldusorgan. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmist ei õigusta ka väide, et vastustajal olid olemas kaebaja kriminaalmenetluses esitatud selgitused ja vastuväited. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, et kriminaalmenetluses esitatud selgitused ja vastuväited oleksid talle teatavaks saanud. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse andmisel üksnes kahtlustatava ülekuulamise protokollile ega saanud seetõttu arvestada kõigi kriminaalmenetluses esitatud selgituste ja vastuväidetega. Tulenevalt kriminaalmenetluse reeglitest, ei olnud kaebajal ka kohustust kriminaalmenetluse selles etapis ammendavate selgituste andmiseks. Seetõttu ei saanud kriminaalmenetluses antud selgitused asendada isiku ärakuulamist haldusmenetluses. Kuna PRIA tegi vaideotsuse
- juulil 2014 ning kaebus esitati kohtule
- augustil 2014, ei saa kaebaja esitatud
- mai 2014 arvest nr 10231 ja
- juuni 2014 arvest nr 10385 nähtuv õigusabikulu olla seotud käesoleva kohtumenetlusega. Samuti ei saa menetluskulu olla seotud
- augusti 2014 kreeditarvega nr 10386, kuna sellega on vähendatud
- mai 2014 arve nr 10231 järgi tasumisele kuulunud summat.
- oktoobri 2014 arve nr 10559 ja
- novembri 2014 arve nr 10628 alusel on kaebaja
- jaanuaril 2015 tasunud 2145 eurot (koos käibemaksuga). Pidades silmas vaidluse iseloomu, olulisust, asjas esitatud menetlusdokumentide arvu ja tõendamismenetluse ulatust, samuti seda, et asja lahendamiseks toimus kohtuistung, on kaebaja kantud õigusabikulu vajalik ja põhjendatud 2/3 ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1430 eurot. Kuna arvete kirjeldustest nähtuvalt ei puuduta need asjas tasutud riigilõivu, tuleb vastustajalt välja mõista ka 15 eurot riigilõivu katteks. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- PRIA esitas Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsuse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus nimetatud osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja palub võtta asja juurde PRIA
- jaanuaril 2015 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid ja neid hinnata. Apellatsioonkaebuse kohaselt otsustas halduskohus ebaõigesti mitte võtta asja materjalide juurde PRIA
- jaanuaril 2015 esitatud tõendeid. Halduskohus andis
- detsembri
- a määrusega menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja
- jaanuarini 2015, ega märkinud samas, et uusi asjaolusid sisaldavad dokumendid tuleb esitada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Vastustaja järgis määruses märgitud tähtaega ning ei tulnud selle peale, et dokumendid tuleb esitada veel 7 päeva enne
- jaanuari
- Vastustaja edastas tõendid
- jaanuaril 2015 ka kaebaja esindaja meiliaadressile. Dokumentide edastamise nõue ja seisukoha kujundamise võimalus olid täidetud. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta, kui pikk peab olema dokumentide kohtu poolt menetlusosalistele edastamise aeg selle seitsme päeva sees.
- jaanuaril 2015 esitatud dokumente ei olnud seoses kriminaalasjaga võimalik varem kohtule esitada. Kaebaja jõudis esitatud tõenditega tutvuda ja nende osas oma seisukoha kujundada, millise esitas kohtule
- jaanuaril 2015, mistõttu ei põhjustanud tõendite esitamine reaalselt ega sisuliselt menetluse viibimist. Halduskohus tegi tõenditele mitte tuginedes ebaõige otsuse, rikkudes oluliselt HKMS § 51 lg-t 4, § 157 lg-t 1 ja § 158 lg-t
- Kohus jättis tähelepanuta ja otsuses põhjendamata ka asjaolu, et kaebaja on
- jaanuaril 2015 esitatud tõenditele oma seisukoha andnud. Halduskohus jättis ka põhjendamata, miks ta leidis, et vastustaja väide tõendite varasema esitamise võimatuse kohta kriminaalmenetluse tõttu ei ole põhjendatud. Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ei saa olla tõendiks, et kaebaja esitas toetuse taotlemisel valeandmeid.
- detsembri 2013 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll on haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses HKMS § 56 lg 1 ja 2 ning HMS § 38 lg 1 kohaselt tõendiks. Nimetatud protokollis kirjeldatud tegevus iseseisvalt on teave haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, mille alusel kohus saab kindlaks teha menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega saab nimetatud protokolli alusel tõendada ka muid asjaolusid, sh valeandmete esitamist peale kahtlustuse esitamise fakti. Kahtlustuse alusel on võimalik haldusorganil tuvastada õigusrikkumise toimepanemise fakt. PRIA
- mai
- a otsus nr 13-6/682 on põhjendatud, kuna tugineb asjas kogutud tõenditele. Otsus on kontrollitav, kuna otsusest nähtub, kuidas jõudis PRIA järeldusele, et kaebaja on toetuse taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid ja miks otsustas PRIA väljamakstud toetuse kaebajalt tagasi nõuda. Halduskohus asus ebaõigesti seisukohale, et PRIA
- mai 2014 otsuses esitatud asjaoludel puudus alus järelduseks, et kaebaja on toetuse taotlemisel tahtlikult valeandmeid esitanud. Kohus märgib otsuses, et kirjeldatud asjaoludest järeldub, et kaebajale ATV ja mootorsaani müünud äriühing soetas nimetatud asjad odavamalt, kui nende kaebajale müümisel kokku lepitud hind. Seega kohus ise konstateerib, et kaebaja ostis asjad odavamalt ja see fakt tõendab, et PRIA-le kaebaja kuludokumentide esitamisel deklareeritud maksumused ja arvetel olevad summad ning tegelikult kauba eest tasutud maksumus on erinevad. PRIA-le kaebaja deklareeritud kauba maksumused ja tegelikult tasutud summad ei lähe omavahel kokku ja kuna MTÜ-l peab olema omafinantseering summas 10% ning toetust antakse kuni 90% investeeringu abikõlblikest kuludest, siis sel põhjusel ongi kaebaja esitanud vastustajale valeandmed. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud PRIA
- mai
- a otsust tervikuna. Kohtuotsusest ei nähtu viidatud tõendite kogumis hindamist, millega kohus rikkus HKMS § 157 lg 1 ja § 158 lg
- Halduskohus jättis tähelepanuta põllumajandusministri
- septembri
- a määruse nr 4 75 § 34 lg 2 ja asus seetõttu ebaõigele järeldusele, et PRIA
- mai
- a otsuses esitatud asjaoludel puudus alus järelduseks, et kaebaja on toetuse taotlemisel tahtlikult valeandmeid esitanud.
- MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastuse kohaselt jättis halduskohus põhjendatult asja juurde võtmata PRIA
- jaanuaril 2015 esitatud täiendavad tõendid, kuivõrd need on esitatud hilinenult ning nende põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et kaebaja on toetuse saamiseks esitanud valeandmeid. Arusaamatuks jääb arutlus tõendite esitamise tähtaja ja selle järgimise kohta, kuna HKMS § 51 lg 3 lausele 2 on tuginenud ka kohus. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetlus tõendite esitamist takistas. Asjaolu, et vastaspool on edastanud esitatud tõendite osas oma seisukoha, ei tähenda, et kohus minetab õiguse jätta HKMS § 51 lg 3 nõuete rikkumise tõttu esitatud tõendid tähelepanuta. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kahtlustatava ülekuulamise protokoll saab tõendada asjaolu, et vastustaja või tema esindaja on esitanud valeandmeid. Kahtlustus saab olla haldusorganile küll haldusmenetluse alustamise ajendiks, kuid ei tõenda kahtlustustes kirjeldatud asjaolude esinemist ei kriminaalmenetluses ega haldusmenetluses. Kriminaalmenetluses on lubatud tõendiks kahtlustatava ütlused iseseisvalt, mitte ütluse fikseerimise protokoll. Protokoll koos selles kajastatud rekvisiitidega on andmekandja, millele on talletatud isiku eeluurimise käigus antud ütlused. Menetluslikult on olulised kahtlustatava enda ütlused, mitte temale esitatud kahtlustus. Vastustaja üldsõnaline viide, et tema poolt esitatud kirjavahetus tõendab valeandmete esitamise fakti, jääb paljasõnaliseks ja arusaamatuks. Asjakohaste põhistuste puudumisel ei saa kohus iseseisvalt ja vastaspoolele üllatuslikult asuda välja tooma põhjusi, miks üks või teine kiri võiks tõendada valeandmete esitamise fakti. Kriminaalasja menetleja põhjendused ei asenda vaidlustatud haldusakti andja põhjendusi. PRIA-l tuleb vahetult uurida ja hinnata asjaolusid vastava menetluse tõendamise üldisi reegleid järgides. Üksnes tuginemine kahtlustatava ülekuulamise protokollis sisalduvale kahtlustusele ei ole piisav põhjendus haldusakti andmisele. PRIA otsusest ei ole jälgitav, kuidas on kujunenud haldusorgani veendumus, et toetuse saamisel on esitatud valeandmeid. PRIA jättis avamata, millised on olnud asjakohased argumendid ja konkreetsed dokumendid, mis on üheselt viinud järeldusele, et toetuse saaja on esitanud ebaõiget informatsiooni. PRIA jääb oma selgitustes üldsõnaliseks. Kaebaja nõustub antud küsimuses halduskohtuga ja lisab, et kõrgema hinna tingisid ka kauba transpordi- ja seadistamiskulud, millist asjaolu ei ole PRIA otsuse tegemisel arvesse võtnud. Arusaamatu on PRIA etteheide, et kohus ei ole PRIA
- mai
- a otsust põhjendanud ja otsusest ei nähtu viidatud tõendite kogumis hindamine. Kohus ei saa ise vastustaja asemel haldusakti põhjendusi konstrueerida. Vastustaja jättis ka välja toomata, milliseid konkreetseid asjaolusid ta esitatud tõenditega kinnitada soovib ja kuidas seonduvad need asjaolud vaidlustatud haldusakti järeldusega valeandmete esitamise kohta, mistõttu on haldusorgani otsus põhjendatult tühistatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et PRIA apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 5
- Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et halduskohus jättis põhjendamatult asja materjalide juurde võtmata tema poolt 23.01.2015 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid. Nagu nähtub haldusasja olevast kohtuistungi protokollist (tl 44-45), andis halduskohus 20.11.2014 toimunud kohtuistungil vastustajale 10-päevase tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Vastustaja ei esitanud täiendavaid tõendeid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ja samuti ei ole ta taotlenud selle tähtaja pikendamist. Seega puudus juba sellel alusel kohtul võimalus nende esitatud tõendite asja materjalide juurde lisamiseks. Kuigi halduskohus oma 30.12.
- a määrusega andis pooltele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 26.01.2015, siis ei saa selle alusel väita, et vastustajal oli seoses sellega selle ajani võimalus esitada ka täiendavaid tõendeid, kuna tõendite puhul ei ole tegemist menetlusdokumendiga. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud ka sellele, et 23.01.2015 esitatud menetlusdokumendis ei ole vastustaja esitatud tõendeid analüüsinud ja välja toonud, milliseid asjaolusid ta tõenditega tõendada soovib ja kuidas need seonduvad vaidlustatud haldusaktis toodud järeldusega, et kaebaja on vastustajale esitanud valeandmeid. Kuna halduskohus on õigesti leidnud, et neid esitatud tõendeid ei ole võimalik haldusasja materjalide juurde võtta seoses nende hilinenult esitamisega ja vastustaja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud mõjuvaid põhjusi, miks ei olnud nende varem esitamine võimalik, siis puudub ka ringkonnakohtul võimalus nende asja materjalide juurde lisamiseks ja nende analüüsimiseks. Seega jääb vastustaja sellekohane taotlus rahuldamata.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on jäetud enne isiku suhtes koormava haldusakti andmist ära kuulamata. Seejuures on halduskohus õigesti rõhutanud asjaolu, et ärakuulamata jätmist ei saa põhjendada asjaoluga, et vastustaja on suure halduskoormusega haldusorgan. Riigikohtu halduskolleegium on 14.02.
- a otsuse nr 3-3-1-76-10 p-s 24 leidnud, et HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Sellest reeglist teevad erandi HMS § 40 lg 3 p-d 3 ja 4, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata menetlusosalise kahjuks või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud haldusakti näol on tegemist kaebajat koormava haldusaktiga. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et ärakuulamata jätmise puhul on tegemist olulise menetlusveaga, mis juba iseenesest toob endaga kaasa haldusakti tühistamise.
- Vastustaja on kogu menetluse vältel väitnud, et haldusakti andmisel on ta lähtunud haldusmenetluse toimikus olevatest materjalidest. Haldusmenetluse toimiku materjalide hulgas on ainult M.S. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, mille halduskohus võttis ka asja materjalide juurde. Antud protokollis on kirjeldatud kahtlustuse sisu, kuid ei ole võimalik tutvuda M.S. antud ütlustega, kuna need on kinni kaetud. Ringkonnakohus kahtleb, kas vastustaja oli üldse teadlik M.S. kahtlustatavana antud ütlustest. Samas on halduskohus õigesti leidnud, et kuigi kahtlustus on tõendiks haldusmenetluses, saab see tõendada ainult kahtlustuse esitamise fakti. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks tuginenud ka muudele kriminaalasjas kogutud tõenditele. Seal puudub üldse haldusakti andmist tingivate tõendite analüüs. Seega pole tagatud haldusakti kontrollitavus ja halduskohtul oli õigus vaidlustatud haldusakt tühistada. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et esinesid alused vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.
- Kaebaja on taotlenud 1320 euro väljamõistmist apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, et sellele on kulunud kokku 12 tundi. Ringkonnakohus peab 6 vajalikuks ja põhjendatuks rahuldada õigusabi taotlus 1/3 ulatuses. Seega kuulub PRIA-lt väljamõistmisele 528 eurot kaebaja kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks. Ülejäänud osas jäävad need kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi