Obsah (5)

§ 59§ 10§ 150l§ 56§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar 16. märts 2016, Tartu 3-14-51564 Haldusasi

§ 59lg 2 p-st 1.

Antud juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, kitsama kontrolliobjektiga ja vähemkoormava menetlusega kui seda on revisjon. Mõistlik aeg kontrolli läbiviimiseks sõltub kontrolliobjekti ulatusest ja vajalike tehingute arvust ning sellest, kuidas maksukohustuslane maksuhaldurile töös kaasa aitab. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et üksikjuhtumi kontrolli asemel viis maksuhaldur kontrolli läbi revisjoni vormis. RatKim OÜ on asutatud

1. novembril 2006, ettevõtte juhatuse liikmeks on Paul Ratas ja kuni
2. septembrini 2013 oli teiseks juhatuse liikmeks Anne Kimask. Kontrollitaval perioodil on RatKim OÜ deklareerinud maksustatavat käivet 453 206,91 eurot. Sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 90 641,49 eurot, 0% määraga maksustatavat käivet 17 238 eurot ja sisendkäibemaksu 88 088,64 eurot.
3. Paul Ratas on nimetanud oma lepingupartneriks Prental Invest OÜ-d, kellelt ostis soodsalt saematerjali. Maksuhaldur on leidnud, et äriühingud on seotud ühise asukoha ja laenusuhete kaudu. Maksuhaldur on õigesti jõudnud järeldusele, et Prental Invest OÜ reaalse majandustegevuse puudumisele viitab see, et arveldades klientidega on see toimunud sularahas, maksuhaldurile ei ole esitatud nõutud dokumente, äriühingu juhatuse liikmelt ja osanikult ei ole olnud võimalik dokumente saada ning samuti ei olnud juhatuse liige ka telefonitsi kättesaadav. Äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste nimekirjast
4. detsembril 2013, kuna tema ettevõtlusega tegelemine Eesti ei ole tõendatud. RatKim OÜ arvelduskontolt on sinna laekunud raha koheselt sularahana välja võetud ja näidatud sellega kassast Prental Invest OÜ arvete tasumist. RatKim OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks saematerjali vastuvõtmist. Laoarvestuse kohta on Paul Ratas väitnud, et kogu laoarvestus on tal peas ja mingeid
5. 2 dokumente tal selle kohta ei ole esitada. Maksuhaldur on eeltoodu põhjal õigesti järeldanud, et tasumist Prental Invest OÜ rekvisiitidega arvete alusel ei ole toimunud ja raha ettevõttest välja ei liikunud, vaid jäi oma tootmise tarbeks. Jättes esitamata osa akte, dokumente, võttis kaebaja endale riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud. Olukorras, kus kaebaja rikkus maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ja andis dokumentide olemasolu kohta vastuolulisi selgitusi ning maksuhaldur järgis samas uurimispõhimõtet, ei pea kohus omal algatusel asuma koguma täiendavaid tõendeid. RatKim OÜ ei ole ostnud saematerjali Prental Invest OÜ arvete alusel, vaid on seda kas ise tootnud või soetanud mujalt. Kogutud informatsiooni kohaselt oli kaebaja teadlik, et Prental Invest OÜ ei olnud tegelik kauba müüja ja koostatud arved olid fiktiivsed Seega puudub RatKim OÜ-l õiguslik alus Prental Invest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus märgib, et ei pea hindama kõiki kaebuses toodud väiteid, millel ei ole asja otsustamisel tähtsust. Kohus on antud asjas lahendamisel oluliseks pidanud seda, et tuvastada tehingu teine pool ning uurida, kas tehingupartneril oli reaalselt majandustegevus olemas ning kas tehingupartner on täitnud maksukohustuslasele esitatud nõudeid ja kas vaidlusaluseid arveid saab arvestada maksumenetluses, kohus ei pidanud vajalikuks antud asjas analüüsida esitatud seisukohtades välja toodud saematerjali koguseid, saematerjali ostu- ja müügi andmeid ja kauba asukohta.
6. Maksuhalduri
7. septembri 2014 otsus nr 12.2-3/17176-53 „Otsus maksusumma muutmise kohta“ on kohtu hinnangul haldusakt, mida kaebaja eraldi vaidlustanud ei ole. Samas on see õiguspärane, kuna selle on allkirjastanud pädev ametnik ja selle andmine maksuotsuse vea parandamiseks on jälgitav ja põhjendatud.
8. Kohtu hinnangul on nii
9. juuli 2014 maksuotsus nr 12.2-3/17176-48 kui ka
10. septembri 2014 otsus nr 12.2-3/17176-53 sisult kui vormilt õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
11. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS RatKim OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
12. märtsi 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada RatKim OÜ kaebus.
13. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus RatKim OÜ esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt hinnanud. Samuti ei ole halduskohus otsuses kõiki tõendeid analüüsinud. Kohus ei ole otsuses välja toonud mistahes põhjendusi ega tõendeid kaebuse rahuldamata jätmise võimalikkuse ega maksuotsuse õiguspärasuse eelduste esinemise kohta. Kohtuotsuses ei ole poolte väidete ja seisukohtade analüüsi.
14. Apellant rõhutab, et käibemaksu mahaarvamine on õiguspärane. Maksuotsuses märgitud kõik tehingud on reaalselt toimunud. RatKim OÜ on Prental Invest OÜ arvetel märgitud kaubad kätte saanud ja need on seotud apellandi ettevõtlusega. Prental Invest OÜ arved vastavad raamatupidamise seaduse (RPS) § 8 lg 1 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1 nõuetele, seega on kõik arved tasutud seadusega kooskõlas oleva alusdokumendi alusel. RatKim OÜ-l on alust käsitleda arved esitanud isikut kaupade tegeliku müüjana. Tegelikult ei omagi tähendust, kes kaupu müüs, kuna maksupettuse toimepanemist ei ole RatKim OÜ-le ette heidetud ega tõendatud. Apellant ei saa olla vastutav oma tehingupartneri maksuõigusrikkumiste eest.
15. Apellandi hinnangul puudub vaidlus selle üle, et Prental Invest OÜ on esitanud RatKim OÜle kauba eest tasumiseks enda rekvisiitidega arved; arvete eest on tasutud;
16. 3 arved vastavad vorminõuetele; arvetel müüjana näidatud äriühing on käibemaksukohustuslane; tehingud on kajastatud raamatupidamises ja maksuarvestuses ning pooled on andnud (kontrollimisel) kinnitused tehingute toimumise kohta. Lisaks kannavad Prental Invest OÜ arved nimetust arve-saateleht ning kõik need arve-saatelehed on allkirjastatud nii Paul Ratase kui ka Maanus Mürkhaini poolt. Kuna apellant ei tasunud arveid kunagi enne kauba kättesaamist ja vaidlus puudub selle suhtes, et apellant saematerjali müüs, ehitusteenuseid pakkus ja metsamajandamist abistavaid tegevusi teostas, siis ei ole mõeldav apellandi poolne hoolsuskohustuse rikkumine või pahauskselt käitumine, s.h ei ole mõeldav arvetega tõendatud tehingute mittetoimumine. Maksuotsuses kui ka kohtuotsuses puudub põhjendus, milliste asjaolude alusel on RatKim OÜ-le omistatud käitumine kvalifitseeritud teadma pidamisena. RatKim OÜ on käitunud heauskselt ja MTA ei ole tõendanud ostja pahausksust. Õigusaktidest ei tulene arvetel märgitud kauba (saematerjal, männiplank, kase saematerjal, kuiv kase laud, kuuseseamaterjal, kuuseplank, männilafett, kaseplank, haava saematerjal) ostmisel kirjaliku vormi järgimise või tööprotsessi dokumenteerimise kohustust. Asjas puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et tehingu teise poole majandustegevust korraldanud isikud oleksid tegutsenud apellandi juhatuse liikme juhiste alusel, kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Ei ole andmeid selle kohta, et tasutud summad oleks tagastatud apellandile või temaga seotud isikutele või et apellandi juhatuse liikmel oleks tihedaid suhteid müüja esindusõiguslike isikutega.
17. Halduskohus on eksiarvamusel, et maksuhaldur viis läbi kaebaja üksikjuhtumi kontrolli käibemaksu osas. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et maksuhaldur teostas üksikjuhtumi kontrolli asemel tegelikkuses revisjoni. MTA tegevus on ebaproportsionaalne ja vastuolus

§ 10lõikega 3.

Maksukohustuslaselt kaasaaitamiskohustuse järjepideva täitmise nõudmine ning kontrolli intensiivsus viitavad pigem revisjoni läbiviimisele.

1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
2. Tõendite hindamata jätmise osas viitab vastustaja HKMS § 165 lg-le 2, mille järgi on kohtul õigus jätta haldusakti põhjendused kordamata, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud. Kohtuotsuses märgitud asjaolud ja seisukohad ei saanud tulla apellandile üllatusena, sest asjas toimus kohtuistung, kus uuriti ka kohtutoimikus olevaid tõendeid ja kohus esitas menetluspooltele küsimusi. Halduskohus on oma seisukohti otsuses selgitanud (otsuse p-des 13-21) ning kohtu siseveendumuse kujunemine on menetlusosalistele jälgitav ning kontrollitav.
3. Vastustaja hinnangul ei saa halduskohtule ette heita ka uurimispõhimõtte rikkumist, sest apellant ei ole selgesõnaliselt välja toonud, millise konkreetse tõendi on kohus jätnud uurimata ning kuidas väidetava tõendi uurimata jätmine sai viia kohtu ebaõigetele lõppjäreldustele.
4. Olenemata sellest, et materjal võis olla soetatud kolmandalt tundmatult isikult, ei ole sisendkäibemaksu arvestamine lubatud, sest KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Soetamisel tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kui kaupa või teenust ei ole reaalselt saadud,
5. 4 või arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et tõendamiskoormus (

§ 150lg 1) lasub Rat

Kim OÜ-l. Kogutud tõendite kogumile tuginedes on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et RatKim OÜ teadis, et Prental Invest OÜ ei ole tegelik metsamaterjali müüja. Apellant osundab omapoolsele hoolsuskohustuse täitmisele ja asjaolule, et MTA ei ole tuvastanud RatKim OÜ osalemist maksupettuses. Maksuotsuses ei ole aga kaebajale hoolsusnõuete rikkumist ette heidetud ning lähtuvalt kohtupraktikast, ei pea maksuhaldur maksupettust ka tuvastama. 23. RatKim OÜ maksumenetluses tehtud menetlustoimingute põhjal ei saa kontrolli hinnata revisjoniks. Üksikjuhtumi kontrollile osundab korralduses tehtud konkreetne viide õiguslikule alusele, so

§ 59lg 2 p 1, samas kui MTA ei ole viidanud ühelegi revisjoni puudutavale sättele.

Ka ei ole MTA teinud revisjonile iseloomulikke menetlustoiminguid (revisjonist etteteatamine; kontrolli alustamise kuupäev ja kellaaeg ei ole kirjalikult fikseeritud; MTA ei ole kontrolli läbiviimiseks kaebaja töökohas tööruumide kasutamist taotlenud). Ekslik on apellandi seisukoht, et maksukohustuslaselt kaasaaitamiskohustuse järjepideva täitmise nõudmine ning kontrolli intensiivsus viitavad pigem revisjoni läbiviimisele, sest

§ 56kohaselt on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus kõigis maksumenetlustes.

Kogutavate tõendite maht ja ulatus ei sõltu maksukontrolli liigist, vaid sellest, kas maksukohustuslane oma kaasaaitamiskohustust täidab või mitte.

1. RatKim OÜ pangaväljavõttest nähtub, et pangaarvele laekunud summad on sularahas välja võetud ja näidatud seejärel kassast Prental Invest OÜ arvete tasumist. Äris tegutsev mõistlik isik oleks tegelike majandustehingute puhul eelistanud turvalist panga kaudu tasumist. RatKim OÜ-l oli võimalus valmistada müüdav saematerjal oma jõududega saeveskis Puigal ning puudus vajadus seda soetada Prental Invest OÜ-st. Apellandi ja müüja seotust iseloomustab, et Prental Invest OÜl oli äriregistri järgselt ühine juriidiline aadress RatKim OÜ-ga, ühe RatKim OÜ-le kuuluva sõiduki kasutajana oli märgitud ka Maanus Mürkhain, RatKim OÜ-d ja Prental Invest OÜ-d sidusid pikemaajalised laenusuhted.
2. Nendel asjaoludel on maksuotsuses jõutud põhjendatud järelduseni, et RatKim OÜ ei soetanud Prental Invest OÜ-lt viimase väljastatud arvetel kajastatud metsamaterjali, kuid teadlikult kasutas Prental Invest OÜ arveid maksuarvestuses sisendkäibemaksu arvel oma maksukohustuse vähendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. märts 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja RatKim OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on asjas kogutud tõendite pinnal õigesti hinnanud vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasusust. Ringkonnakohus nõustub siiski apellandiga, et halduskohus oleks saanud maksuotsusega tuvastatud maksukohustuse olemasolu kontrollimisel oluliste asjaolude tuvastamiseni viinud tõendite olulisusele ja usaldusväärsusele antud hinnanguid ning asjaoludest tehtud järeldusi otsuses selgemalt esile tuua.
4. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat. Pooled on eri meelt selles, kas RatKim OÜ on õigustatud ajavahemikul
5. veebruarist 2013 kuni
6. juunini 2013 Prental Invest OÜ väljastatud müügiarvetel näidatud sisendkäibemaksu arvel oma maksukohustust vähendama. Eelkõige lahknevad poolte seisukohad selles, kas kaebaja on arvetel näidatud kauba Prental Invest OÜ-lt
7. 5 soetanud ja juhul, kui Prental Invest OÜ väljastatud arved ei kajasta tehingute andmeid õigesti, kas käibedeklaratsioonide esitamisel oli kaebaja nimetatud asjaolust teadlik. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1 ning § 37 järgi on maksukohustuslasel lubatud sisendkäibemaksuna maha arvata üksnes tegelikkuses aset leidnud tehingutelt arvestatud käibemaks, mille kohta on olemas ka nõuetekohane arve. Seejuures ei piisa sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tunnustamiseks ainuüksi formaalselt nõuetekohasest arvest, kui asjas kogutud muude tõendite alusel tõusetub põhjendatud kahtlus selles, et arvel märgitud andmed ei kajasta tegelikkuses aset leidnud majandustehinguid.
8. Kohtupraktikas kinnistunud seisukoha järgi võib maksuotsuse faktiliseks aluseks olla asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või järeldus, et ta pidi seda teadma
10. Käesoleval juhul on vastustaja maksuotsuse p-s 1.10 (I kd, tl 31) märkinud, et on seisukohal, et RatKim OÜ ei ostnud saematerjali maksuotsuse tabelis 1 toodud Prental Invest OÜ arvete alusel, vaid tootis saematerjali ise või soetas seda tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning RatKim OÜ on kajastanud enda raamatupidamises teadlikult arveid, mille alusel tehingud tegelikult toimunud ei ole. Esmalt osutab ringkonnakohus, et ei nõustu RatKim OÜ etteheitega nagu oleks maksuotsuse faktiliseks aluseks etteheide kaebaja osalemisest maksupettuses, mida ei ole aga tõendatud või kaebaja pahausksus, mida samuti ei ole tõendatud.
11. Vaidlustatud maksuotsuse õiguslikud tagajärjed kaebajale ei sõltu sellest, kas pidada maksuotsuse faktiliseks aluseks etteheidet maksupettuses osalemises või üksnes teadmist sellest, et Prental Invest OÜ arved ei kajasta tegelikkuses toimunud tehingute andmeid ning nende arvete kasutamist oma maksuarvestuses. Ringkonnakohus nõustub RatKim OÜ-ga selles, et vaidlust ei ole, et vaidlusalused arved formaalselt vastavad nõuetele, arvetel müüjana näidatud äriühing oli arvete väljastamise ajal käibemaksukohustuslane ning pooled on kinnitanud tehingute toimumist. Samas loovad maksuhalduri kogutud täiendavad tõendid põhjendatud kahtluse selles, et arved ei kajasta majandustehinguid õigesti ning kaebaja oli sellest asjaolust teadlik.
12. Kaebaja seadusliku esindaja Paul Ratase ja Prental Invest OÜ esindaja Maanus Mürkhaini maksumenetluses antud seletustes esinevad olulised vastuolud vaidlusaluste tehingute kirjeldamisel. Kui P. Ratas on väitnud, et ca 60% ulatuses pärines kaebaja edasimüüdud saematerjal Prental Invest OÜ-lt (I kd, tl 140 pöördel), siis M. Mürkhaini seletuse järgi pakutakse talle müügiks peamiselt jääke (I kd, tl 67 pöördel). P. Ratas on kinnitanud, et ta tellis Prental Invest OÜ-lt kindlas mõõdus konkreetset materjali (I kd, tl 143 pöördel), kuid M. Mürkhaini seletuse kohaselt tegeles Prental Invest OÜ üksnes metsamaterjali vahendamisega ega töödelnud materjali ise. P. Ratas ei oska nimetada Prental Invest OÜ tegevuskohta ega seda, kust viimane edasimüüdud materjali hankis.
13. M. Mürkhaini seletuse järgi esindas tema Prental Invest OÜ-d volituse alusel nii tehingutes kaebajaga kui materjali ostmisel. Siiski ei osanud ta nimetada ühtegi kontrolliperioodil ettevõttele materjali tarninud isikut, väites, et müüjad viivad kauba otse RatKim OÜ-le ja selle kohta vormistatakse saateleht (I kd tl 67). Ostjatele maksis Prental Invest OÜ sularahas (I kd, tl 68 pöördel).
14. oktoobril 2013 maksumenetluses seletuste andmisele järgnevalt ei ole Prental Invest OÜ esindaja olnud maksuhaldurile kättesaadav ning täitmata on jäetud
15. septembri 2013 korraldus dokumentide esitamiseks (IV kd, tl 3-4). Arvestades veel, et Prental Invest OÜ 1 Vt RKHK
16. juuni 2014 otsus asjas nr 3-3-1-27-14 (p 15). 6 deklareeris kontrolliperioodil käibemaksu 38 378,83 eurot vähem, kui kaebajale esitatud arvetel näidatud käibemaksu summa, ei täitnud metsaseaduse § 38 lg 1 sätestatud kohustust müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta teatise esitamiseks ning äriühing kustutati
17. detsembril 2013 käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg 3 1 alusel, s.o põhjusel, et Prental Invest OÜ ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist Eestis, ei ole Prental Invest OÜ majandustegevus metsamaterjali vahendajana kinnitust leidnud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et eeltoodu on piisav põhjendatud kahtluse loomiseks selles, et kontrolliga hõlmatud ajal ei saanud Prental Invest OÜ kaebajale vaidlusalustel arvetel näidatud metsamaterjali müüa. P. Ratase seletused Prental Invest OÜ-lt metsamaterjali tarnimise asjaolude kohta on üldsõnalised ja vastuolus teiste tõenditega. Nii on P. Ratas väitnud konkreetsete tellimuste alusel materjali ostmist, kuid Prental Invest OÜ arve-saatelehtedel on materjali kirjeldatud üldsõnaliselt (sageli on kaubana märgitud üksnes „saematerjal“), näitamata muu hulgas ära materjali mõõtusid. RatKim OÜ edasimüügil esitatud arved ühes saatelehtedega kajastavad seejuures oluliselt täpsemalt müüdud materjali koosseisu. P. Ratase kinnitusel tasuti Prental Invest OÜ-le saadud materjali eest 30-päevase maksetähtaja jooksul (I kd, tl 145). Samas maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt vaidlusalusel perioodil tasus kaebaja Prental Invest OÜ-le rohkem kui arvete summa kokku. Kuigi P. Ratase väitel moodustasid Prental Invest OÜ tarned enam kui poole kogu kaebaja ostetud materjali mahust, ei ole kaebaja töötajad Prental Invest OÜ-lt materjali saamist kinnitanud. RatKim OÜ ei ole materjali saamist dokumenteerinud. Samuti puudub ettevõttel tegelik laoarvestus ning andmed selle kohta, millises ulatuses müüdi materjal edasi ja millises ulatuses töötati ümber. Kuigi P. Ratas on väitnud, et ta ise teab jooksvat laoseisu (I kd, tl 144), pole ta siiski suutnud laoseisu maksuhaldurile seletuste andmisel kirjeldada.
18. Ka ei ole P. Ratas suutnud selgitada, miks ostis RatKim OÜ vaidlusalusel perioodil Prental Invest OÜ-lt jätkuvalt enam materjali kui ise müüs, tekitades sellega olukorra, kus müügitulu ei katnud ostukulusid ja laojääk suurenes. Maksuhalduri arvestuse järgi
19. juunil 2013 pidi laojääk olema 1086 tm (maksuotsuse lk 9, I kd, tl 28). Esmased andmed laoseisu kohta on RatKim OÜ esitanud eriarvamuses (I kd, tl 47)
20. mail
21. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et andmeid ei saa pidada usaldusväärseks olukorras, kus varasemalt (
22. augustil 2013) kaebaja esindaja eitas jooksva laoarvestuse pidamist (I kd, tl 140) ja
23. märtsil 2014 on kinnitanud, et aastalõpuinventuurina on olemas üksnes märkmed. Seejuures kaebaja töötaja Urmas Minka, keda P. Ratas on nimetanud saekaatris ametis olevana (I kd, tl 140 pöördel), väitel on materjali jääk
24. augustil 2013 olnud oluliselt väiksem (IV kd, tl 18). Ka on Prental Invest OÜ-lt materjali ostmisega tekkinud väidetav laojääk vastuolus P. Ratase selgitusega, et RatKim OÜ, tellides materjali valdavalt edasimüümiseks, teadis, mida ja kui suures koguses on vaja. Eriarvamuse väited materjali kadude kohta seoses hakke tootmise ja saepuru tekkimisega on maksuhaldur maksuotsuses veenvalt ümber lükanud ja ringkonnakohus järgib neid põhjendusi. P. Ratas ei ole maksumenetluses avaldanud RatKim OÜ kassajäägi asukohta, mistõttu ei olnud maksuhalduril võimalik kontrollida ettevõtte kassajäägi olemasolu ega vastavalt sularahakäibe kohta esitatud dokumentide õigsust. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodu, s.o Prental Invest majandustegevuse tõendamata jäämine, ühes asjaoludega, et materjali saamist Prental Invest OÜ-lt ega selle kasutamist RatKim OÜ ettevõtluses ei ole dokumenteeritud, et eluliselt usutav ei ole jätkuv materjali soetamine suuremas koguses, kui suudetakse müüa ega tasumine arvetel näidatust suuremas summas, piisav põhjendatud kahtluseks, et Prental Invest OÜ ei tarninud kaebajale vaidlusalustel arvetel näidatud materjali.
25. 7 Halduskohus on otsuse punktides 17 ja 18 kirjeldanud asjaolusid, mis tingivad järelduse, et RatKim OÜ ja Prental Invest OÜ vahel esinevad seosed, mis viitavad, et kaebaja oli Prental Invest OÜ ja viimase nimel tehinguid teinud M. Mürkhaini tegevusest teadlik. Ringkonnakohus järgib selles osas halduskohtu otsust ja maksuotsuse põhjendusi (I kd, tl 29 pöördel, 30) ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata.
26. Äriühingute laenusuhte (III kd, tl 34-36) kohta selgitas M. Mürkhain, et tasub laenu aasta lõpuks ja võtab uue aasta alguses uuesti nii, et see majandusaasta aruandes ei kajastu (I kd, tl 68 pöördel). P. Ratas on aga keeldunud laenusuhet selgitamast (I kd, tl 144 pöördel). Vaidlusalusel ajal olid mõlemad äriühingud registreeritud aadressil Roosi 3 Võru linnas. Maakatastri andmetel on Roosi 3 maaüksuse sihtotstarbeks 100% elamumaa, mistõttu ei saa tegemist olla ka kokkusattumusega, kus kaks ettevõtet tegutsevad juhuslikult samas ärihoones. Maksuhalduri väitel, mida kaebaja ega M. Mürkhain pole kahtluse alla seadnud, oli M. Mürkhain märgitud ühe kaebajale kuuluva sõiduki kasutajana liiklusregistris. Seega viitavad maksumenetluses ilmnenud asjaolud sellele, et kaebaja oli teadlik Prental Invest OÜ tegevusest sedavõrd, et usaldas viimast laenuvõtjana, seejuures tagatist nõudmata ning pidas võimalikuks oma vara viimasele kasutada anda. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et algselt võis laenusuhe olla alguse saanud Prental Invest OÜ väljapoole Eestit suunatud tegevuse finantseerimisega seoses. Vastupidi, see kinnitab arvamust, et kaebajal oli piisavalt andmeid Prental Invest OÜ tegevuse kohta. Eeltoodud asjaoludel on maksuhaldur õigustatult leidnud, et esineb põhjendatud kahtlus, et RatKim OÜ oli teadlik, et Prental Invest OÜ arved ei kajasta tegelikkuses toimunud majandustehinguid, kuid sellele vaatamata kajastas kaebaja arveid oma maksuarvestuses eesmärgiga vähendada oma maksukohustust arvetel näidatud sisendkäibemaksu võrra. Veelgi enam, ringkonnakohtu hinnangul on maksumenetluses kogutud tõenditest nähtuvad andmed koostoimes sellega, et kaebaja on jätnud maksumenetluses esitamata laoarvestuse, selgitamata laenusuhte Prental Invest OÜ-ga, keeldunud kassajäägi kontrollimiseks esitamisest ja maksuhalduri nõutud andmete esitamisest, piisavad selleks, et jaatada põhjendatud kahtlust kaebaja osalemisest maksupettuses. Ettevõtete tegevus viitab sellele, et kaebaja kasutas Prental Invest OÜ-d vahelülina sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse tekitamiseks metsamaterjali kokkuostmisel isikutelt, kes ei ole käibemaksukohustuslased, finantseerides sellist tegevust sularahas. Maksuhalduri kogutud tõendid ja maksuotsuses esitatud põhjendused on piisavad tõendamiskoormuse täitmiseks maksuotsuse andmisel. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maksuotsuses on põhjalikult ja igakülgselt analüüsitud maksumenetluses kogutud andmeid, arvestades sealjuures ka RatKim OÜ vastuväidetega. Maksuotsuse järeldused on loogilises seoses ja maksu määramiseni viinud arutlus selgesti jälgitav. Võimalikud ebatäpsused kaebaja müügitegevust puudutavates andmetes ei saa mõjutada maksukohustuse tuvastamise õiguspärasust. Vastavalt on maksuotsuse vaidlustamisel tõendamiskoormus

§ 150lg 1 järgi kaebajale üle läinud.

Kaebaja ei ole maksumenetluses ega maksuotsuse vaidlustamisel esitanud tõendeid Prental Invest OÜ-lt materjali saamise ega materjali kasutamise kohta enda majandustegevuses, seades üksnes kahtluse alla maksuhalduri põhjendused. Et ringkonnakohus leidis eespool, et kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri kogutud tõenditest nähtuvaid andmeid ega järeldusi ümber lükata, siis tuleb vaidlusalused asjaolud tõlgendada kaebaja kahjuks, lugedes maksukohustuse aluseks olevad asjaolud tõendatuks ja maksuotsuse materiaalselt õiguspäraseks. 36. Apellandi väitel on vaidlustatud maksuotsus õigusvastane ka seetõttu, et maksumenetlus viidi üksikjuhtumi kontrollimenetluse (

59 lg 2 p 1 ja sättes viidatud normid) asemel läbi revisjonina (

§ 59lg 2 p 2). 37. 8 Rat

Kim OÜ tugines samale väitele põhiargumendina MTA

1. märtsi 2014 korralduse nr 12.23/17176-41 (I kd, tl 146-147) vaidlustamisel tühistamiskaebusega (kohtuasi nr 3-14-50944). RatKim OÜ apellatsioonkaebuse alusel asja lahendades on Tartu Ringkonnakohus
2. juuni 2015 otsuses (p 14, 15) selgitanud, et käibemaksuarvestuse kontrollimenetluses on isiku huvides esitada maksuhaldurile kõik nõutud asjakohased maksumenetlust puudutavad dokumendid, et tõendada käibedeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust, sest vajaliku teabe ja tõendite esitamata jätmise korral võib maksuhaldur lugeda asjaolud tuvastatuks menetlusosalise kahjuks. Maksukorralduse seadusest ei tulene keeldu kontrollakti või maksuotsuse koostamiseks, kui maksukohustuslane ei ole maksuhalduri poolt nõutud teavet esitanud. Antud asjas on kontrollimenetlus läbi viidud üksikjuhtumi kontrollimenetlusena, mitte revisjonina. Maksukohustuslaselt kaasaaitamis-kohustuse täitmise nõudmine ning kontrolli intensiivsus ei anna antud juhul samuti alust pidada kontrollimenetlust revisjoniks. Maksukohustuslasel on maksumenetluses üldine kaasaaitamis-kohustus (

§ 56

lg 1) ning seda nii juhul, kui tõendeid kogutakse üksikjuhtumi kontrolli kui ka revisjonina. Kontrollimenetluse läbiviimise intensiivsus viitab antud juhul pigem maksuhaldurile

§ 10lg-st 3 tulenevale kohustusele viia menetlus läbi võimalikult kiirelt. Rat

Kim OÜ kaebus jäi rahuldamata ning kohtuotsus jõustus

1. juulil
2. Ringkonnakohus on jätkuvalt toodud seisukohal. Käesolevas asjas ei ole RatKim OÜ esitanud uusi väiteid ega põhjendusi, mis tingiksid asjas nr 3-14-50944 kaebaja suhtes toimunud maksumenetluse ümberhindamise revisjoniks. Vastavalt ei ole alust heita maksuhaldurile ette menetlusreeglite olulist rikkumist maksumenetluse läbiviimisel ega hinnata, kas see võiks olla maksuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks.
3. septembri 2014 otsuse nr 12.2-3/17176-53 „Otsus maksusumma muutmise kohta“ osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse (p 22, 23) põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata.
4. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse lahendamisel vajalikuks ega otstarbekaks anda hinnangut asjaoludele, mida apellant on apellatsioonkaebuse lehekülgedel kolm kuni viis ja viis kuni seitse loetlenud kui halduskohtu põhjendamatuid seisukohti. Esmalt osutab ringkonnakohus, et apellant ei ole oma seisukohta iga etteheite osas põhjendanud, mistõttu ei ole väited jälgitavad ning nende kontrollimine oleks ebaproportsionaalselt mahukas. Lisaks leiab ringkonnakohus, et RatKim OÜ apellatsioonkaebuse lahendamine ei sõltu sellest, kui ka osaliselt apellandiga nõustuda. Olukorras, kus maksuotsus on antud kohases menetluses ja ka sisuliselt põhjendatud ja õiguspärane, on halduskohtu menetluslikud minetused ringkonnakohtu menetluses kõrvaldatavad.
5. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et RatKim OÜ apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
6. märtsi 2015 otsuse tühistamiseks.
7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8. 9 Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt 10 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt