Obsah (6)

§ 74§ 184§ 68§ 65§ 64§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2501 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidl

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Solokhin (isikukood 38101182213), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu Pavel Solokhini määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega karistati Pavel Solokhini

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 13.08.201415.08.2014, s.o 3 päeva, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu poolt 11.02.2014 otsusega mõistetud rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses, s.o summas 574 eurot, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust ja rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses, s.o summas 574 eurot.

§ 64

lg 5 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistust täitmisele ei pöörata, kui P.

Solokhin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-des 21, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. 18.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande P. Solokhini kohta karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei täida talle määratud lisakohustust mitte tarvitada narkootikume ning temaga läbiviidud vestlused ja sotsiaalprogramm Eluviisitreening ei ole andnud oodatud tulemusi. Maakohtu määrus
2. Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele P.

Solokhinile 09.04.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. 1 3.

1. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba eelnevalt kahel korral koostatud erakorraline ettekanne ja antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist sellegipoolest muutnud, näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. 3.
2. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele ka pärast täiendavate kohustuste määramist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. 3.
3. Ühtlasi märkis maakohus, et kriminaalhooldusaluse poolt antud selgitus on loogiline ja mõistlik. Ka maakohus nõustus, et arvestades konkreetsemalt juhtumit, ei tasu oodata, et katseaja pikendamine või järjekordse programmi määramine aitab narkomaaniat põdevat isikut loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. Isik selles mõttes vajab ainult ravi. Samas kohtuotsuse täitmise eesmärk ei ole isiku sotsiaalse olukorra korraldamine. Kohtuotsuses märgitud kohustused on määratud isikule eesmärgiga, et isik edaspidi ei paneks toime uusi kuritegusid. Jätkates narkootiliste ainete tarvitamist, suurendab kriminaalhooldusalune riski, et ta võib panna toime uusi kuritegusid. Määruskaebuse sisu
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu P. Solokhin, kes palub tühistada maakohtu määruse, teha uus otsus, millega jäetakse kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ja anda veel üks võimalus jääda vabadusse. Süüdimõistetu saab aru, et ta on rikkunud kohustust ning ta vajab ravi, mille saamiseks on ta ennast registreerinud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses rehabilitatsiooniteenuse järjekorda. P. Solokhini järjekord peaks saabuma mais või juunis
5. Tema suhtes karistuse täitmisele pööramine ei lahenda probleemi, sest see on haigestumine, mida tuleb ravida. Vanglakaristusega seda ravida ei saa. Lisaks toob P. Solokhin välja, et ta on XXX OÜ juhatuse liige ning tegeleb äritegevusega. Käesoleval ajal on OÜ-l sõlmitud töövõtuleping AS-ga VVV teede asfalteerimise kohta Narva linnas. Süüdimõistetul on tugev motivatsioon teha tööd ja see hoiab teda eemale narkootikumidest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega.
7. Kuigi

§ 74

lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et P. Solokhini puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud kohustust mitte tarvitada narkootikume. P. Solokhin tunnistab rikkumisi, kuid leiab, et tegemist on haigusega ja seda ei ole võimalik ravida vangistuses. Ringkonnakohus märgib, et 2 süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid P. Solokhin ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. Tegemist ei ole süüdimõistetu suhtes koostatud esimese erakorralise ettekandega, vaid tegemist on alates kriminaalhoolduse algusest, s.o 09.04.2015, kolmanda erakorralise ettekandega. Varasemate ettekannete puhul on P. Solokhini katseaega pikendatud 3 kuu võrra ning on määratud lisakohustusena narkorehabilitatsiooni läbimine hiljemalt 01.06.

1. Korduvad võimalused kanda karistust vabaduses, on jäänud edutuks.
2. Ringkonnakohus leiab, et taaskord P. Solokhini suhtes katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik teadlikult rikub käitumiskontrolli nõudeid ja ei ole võimeline alluma kriminaalhooldusele. Ringkonnakohus nõustub, et vangla ei ravi narkosõltuvust, kuid ka vangistuses on isikul võimalus saada vastavasisulist abi. Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka tagajärjed. Arvestades korduvalt antud võimalusi, siis puudub kohtukolleegiumil veendumus, et käesoleval ajal töö olemasolu on süüdimõistetu käitumist muutvaks teguriks. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 02.03.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu P. Solokhini määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 3