) § 430 lg-st 2 tuleneb, et pooled on ühes dokumendis vormistanud kompromissi, kuid antud juhul see puudub. Juhul kui kohus asub
lg 2 tõlgendamise tulemusena vastupidisele seisukohale, siis ei ole hageja hinnangul maakohus tuvastanud, et kostjapoolse tahteavalduse on esitanud kostja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleks kompromissisoovi väljendada teisele poolele ja siis ühiselt kohtule. Vaidlustatud kohtumäärusest tuleneb, et keegi on edastanud kohtule kompromissi soovi e-postilt: XXX. Seega ei lange e-posti aadress kokku kostja enda nimega ning ei ole teada, kas seda e-posti kasutanud isik on AP või veel keegi kolmas. Samuti ei ole kostja oma kompromissiettepanekut digiallkirjastanud. Seega on kahtlusteta kindlaks tegemata kohtumääruse koostamise seisuga, et kompromissi tahteavaldus on üldse kostja tahteavaldus ja talle omistatav. Hageja kasutuses olevatest e-kirjadest nähtuvalt on Harju Maakohtuga kostja nimel suhelnud AP. Samas ei ole AP esitanud kohtule volikirja esindamaks kostjat. AP-il puuduvad volitused esindada kostjat. Hageja leidis, et Harju Maakohus ei ole tuvastanud, et tahteavalduse kompromissi sõlmimiseks on esitanud kostja. On võimalik, et tahteavalduse kostja nimel on esitanud kolmas isik kelle esindusõigus on tõendamata. Ei ole tõendatud, et mõlemad pooled on osalenud kompromissis, mis on suunatud kohtumenetluse lõpetamisele. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. Hageja leidis, et eelmainitu on kostja ja temaga tegutseva kolmanda isiku soov hoiduda võlgnevuse tasumisest või venitada sellega. Samas suurenevad hageja kahjud, kuna kostja ei tasu endiselt kostja poolt kasutuses oleva elamispinna kommunaalteenuste eest (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu). Vaidlustatavat kohtumäärust kompromissi kohta ei saaks ka tulevikus täitmisele pöörata, kuna kostjale jääb alati hageja poolt ülal esitatud põhjendustel võimalus esitada vastuväide, et tema ei ole nimetatud kompromissi sõlmimiseks tahet avaldanud ega sellekohast ettepanekut teinud. Tulenevalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leiab, et kostja nimel on esinenud isik, keda kostja volitanud ei ole ja ei ole kostja nimel enda esindamist menetluses heaks kiitnud.
lg 1 p-st 4 tulenevalt tühistab Ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei esindanud 2
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 6. Määruskaebusest on võimalik välja lugeda, et hageja vaidlustab kompromissi kinnitavat määrust, kuna maakohus ei tuvastanud, et kompromissleping oleks poolte vahel sõlmitud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Toimikust nähtub kohtule esitatud kompromiss, mis on allkirjastatud nii hageja kui ka kostja poolt (tl 29) ehk kohtule on teavitatud poolte ühisest tahtest sõlmida asjas kompromiss. Kostja avaldas ka enda vastuses hagiavaldusele tahet sõlmida samadel tingimustel kompromiss (tl 26), mille on ka hageja asja materjalide kohaselt (määruskaebuse lisast nähtuvalt) kätte saanud. Kohus võib kompromissi kinnitada, kui mõlema poole tahteavaldused kompromissi sõlmimiseks jõuavad kohtuni (seda ka näiteks juhul, kui ühe poole pakkumus kompromissiks tehakse hagiavalduses ja teine pool nõustub sellega vastuses hagiavaldusele). Käesoleval juhul on nii hageja kui ka kostja tahteavaldused kohtuni jõudnud. Kohtul puudub alus kahelda kostja tahtes kompromissi sõlmida. Hageja ei ole määruskaebuses toonud esile ka selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja oleks enda tahteavalduse tagasi võtnud. Hageja määruskaebuses esitatud kahtlused on asjakohatud ning kohus neid ei jaga. Vormi osas märgib kohus, et menetlusdokumentide digiallkirjastamine ei ole nõutud ning digiallkirjastamata jätmine iseenesest ei anna alust arvata, et isik ei ole dokumenti allkirjastanud. Kompromiss võib
Käesoleval juhul on kompromiss allkirjastatud kostja poolt omakäeliselt, seega on vorminõue täidetud. Kohtul puuduvad alused kahelda, et tegemist ei ole kostja allkirjaga. 7. Käesolevaks ajaks on mõlemad pooled kohtule avaldanud, et kompromiss on kostja poolt täies ulatuses ka täidetud, seega on alusetud hageja väited, et kostja soov on hoiduda võlgnevuse tasumisest ja sellega venitada. Ringkonnakohus märgib, et kostja õigus esitada vastuväiteid mh täitemenetluses ei ole kunagi välistatud ning see ei ole alus maakohtu määruse tühistamiseks. Hageja kartus seoses
§-le 432 on asjakohatu, kuivõrd isegi juhul kui kostja peaks kasutama
lg-s 8 sätestatud õiguskaitsevahendeid, siis sama sätte viimase lause kohaselt loetakse, et hagi rahuldamisel ei ole kompromissil täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8. Vastuseks määruskaebuses esitatud vastuväidetele seoses esindusega märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole kompromissi allkirjastanud mitte kostja esindaja AP vaid kostja isiklikult ning seega puudus ka vajadus kompromissi kinnitamisel volikirja esitamiseks. Allkirjastatud kompromiss on kohtule esitatud ka tavaposti teel. Samas on ka allkirjastatud kompromisslepingus kostja kinnitanud enda kontaktaadressina e-postiaadressi XXX. 3
lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja teatas kohtule, et tal ei ole tekkinud menetluses menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.