) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud XXXAS ja kostja sõlmisid lepingud – järelmaksuga vara müügileping nr XXX 10.08.2011.a ning liitumisleping XXX 12.08.2011.a, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste (seoses telefoninumbriga XXX) ja kauba (Samsung I9300 Galaxy S3) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. XXXAS loovutas 2.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 692,71 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. XXXAS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas XXXAS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas XXXAS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostjale esitati arved, mida ta ei ole tähtaegselt tasunud. Kostjal on arvete eest tasumata kokku 692,71 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest tuleneb ülalnimetatud liitumislepingust ja järelmaksulepingust. XXXAS on esitanud arve nr 2006112855 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingust. Käesoleva lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel XXXAS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või XXXAS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Vastavalt XXXAS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXAS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet 2 2-15-106926 lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 692,71 eurot ja viivised summas 692,66 eurot. Lisaks, palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 415,43 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on hageja kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 250 eurot (käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 450 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.