Obsah (6)

§ 407§ 444§ 459§ 468§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18011 Tsiviil

) § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§ 407

lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (

§ 459lg 2).

Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 p-st

1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusele nr 166 oli 390 eurot kuus kuni 31.12.2015 ning vastavalt 18.12.2015 määrusele nr 139 on 430 eurot kuus alates 1.01.
2. Seega ei võinud hagi esitamise ajal elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot kuus ning alates 1.01.2016 väiksem kui 215 eurot kuus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning vastavalt

§ 407

lg-le 1 kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis miinimummääras, s.o 195 eurot kuus alates XXXX kuni 31.12.2015 ning 215 eurot kuus alates 1.01.2016 kuni S.L.S. täisealiseks saamiseni 28.07.2018. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka vastavalt ka kostja 2 poolt tasutava elatise suurus. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Elatise väljamõistmise ja elatise suuruse muutmise nõudelt riigilõivu riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud 270 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (

§ 175lg 1).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 100 eurot ning vastavalt taotlusele ka seadusjärgne viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 3