Obsah (5)
§ 202§ 199§ 64§ 65§ 76Kriminaalasi nr 1-15-3395 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.03.2016) Kriminaalasja number 1-15-3395 Täi
§ 202
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust;
§ 199
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel liitdeti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti Jüri Kuzminile 11 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati Jüri Kuzminile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 20.03.
- a otsusega kriminaalasjas 1-14-2514 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 6 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Jüri Kuzminile 1 aasta 5 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.07.
- Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.2015 ja lõpeb 18.11.2016.
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.03.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Jüri Kuzmini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult ja märgib, et prokuratuur nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta Jüri Kuzmini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jüri Kuzmin avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja oma senist elustiili muuta. Kinnipeetav selgitab, et on nõus alkoholi tarvitamisest loobuma, ka varasemalt on tal olnud pikki perioode kui ei tarvita. Samuti on ta nõus alluma alkoholismivastasele ravile. Vanglas pakutavas sotsiaalprogrammis ei ole Jüri Kuzmin osalenud, kuna arvab, et talle ei ole see vajalik, kuna saab ka ise hakkama. Rohkem kui pool aastat (vangistuse aja) ta ei joo ja jättis suitsetamise maha. Käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid aitavad täita vanemad. Nemad pakuvad ka elukoha. Tööd mitteametliku sissetulekuga saaks Jüri Kuzmin väidetavalt firmast xxxxxx xxxxx. Lisaks on Jüri Kuzminil enda sõnul kogemusi ka ehitustöödega, kui ta ei peaks saama kalal käia. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Seda ennekõike seetõttu, et kinnipeetaval on elukoht vabaduses ja vanemate materiaalne toetus. Kinnipeetav on nõus minema alkoholismivastasele ravile ja ta on avaldanud nõusolekut mitte suhelda oma endiste tuttavatega. Vanemad aitavad tal täita kriminaalhooldusnõudeid, käia registreerimas kokkulepitud ajal. Kuna kinnipeetaval on sotsiaalne võrgustik, toetavad vanemad, siis peab kaitsja võimalikuks Jüri Kuzmini ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jüri Kuzmin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Jüri Kuzmini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(3)Jüri Kuzmin on kriminaalkorras karistatud 8 korral, kannab käesolevalt 3 vanglakaristust. Kuriteod on suuremas osas varavastased ning pandud toime alkoholijoobes. Jüri Kuzmini karistusandmetest nähtub, et talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh korduvalt antud võimalus karistust vabaduses kanda. Eelmise, Tartu Maakohtu 20.03.
- a, otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2514 on Jüri Kuzmin määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani toime uued kuriteod, mille eest käesolevalt karistust kannab. Kuivõrd peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks on Jüri Kuzmini puhul alkoholi kuritarvitamine, on kinnipeetavale koostatud individuaalse täitmiskava prioriteediks alkoholist tulenevate riskide maandamine. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav motiveeritud vangla poolt pakutavates sõltuvusteemat käsitlevates programmides osalema. Kinnipeetav ise selgitas kohtuistungil, et ei pea programmide läbimist vajalikuks, kuna tuleb ise toime. Isiku varasema elukäigu põhjal saab aga väita, et alkoholi kuritarvitamine on Jüri Kuzmini jaoks probleem, millega ta ise toime ei tule. Kinnipeetav rõhutas, et ta ei ole juba kuus kuud alkoholi tarvitanud, kuid see on aeg, mil ta on vanglakaristust kandnud. Asjaolu, et Jüri Kuzmin ei ole kasutanud vanglas pakutavaid võimalusi taasühiskonnastavas tegevuses osalemiseks, näitab, et Jüri Kuzmin ei teadvusta tegelikult probleemi tõsidust ning ei ole valmis sellega ka tegelema. Kohtu hinnangul võib tulla tagasilangus vabaduses, kus alkohol on vabalt kättesaadav ning Jüri Kuzminil esineb tegevusetuse perioode. Ka Jüri Kuzmini vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, sest ei erine oluliselt varasematest. Jüri Kuzminil on olemas küll elukoht ning toetavate lähedaste ring, kuid puudub ametlik töökoht ning elukoha lähedal on selle leidmise võimalus vähene. Mitteametlikult on Jüri Kuzminil võimalus tööd saada kalurina, kuid see ei taga regulaarset sissetulekut ega võimalda rahaliste kohustuste tasumist. Kohus leiab, et isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud vaid erandlike asjaolude korral. Reeglina tuleb süüdimõistetul karistus lõpuni kanda. Kohus hinnangul ei ole Jüri Kuzmini vabastamine karistuse kandmisest enne tähtaega põhjendatud eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. Kohtu hinnangul püsib jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Vangla on samuti hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul 70%, mis on kõrge. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Jüri Kuzmin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Jüri Kuzmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.03.2016 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Ott Lepmets. Kaitsja esitas 28.03.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 85,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 85,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Jüri Kuzminilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)