Obsah (9)

§ 47§ 197§ 71§ 200§ 152§ 124§ 155§ 104§ 108

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 47 lg-t 3 arvestades oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks kuni 25.05.2015, kuid kaebaja esitas kaebuse kohtusse 20.11.2014, seega tähtaegselt. Kaebaja viitab

-i kommenteeritud väljaandes viidatule, mille kohaselt

§ 47lg 3 ja RVast

S § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mis tuleks lahendada ilmselt

-i sätete ülimuslikkust tunnistades. 9. Tallinna Vangla esitas 22.12.2015 seisukoha, milles ta palub jätta A. Sinetski taotlus rahuldamata ja lõpetada kaebuse menetlemine ning menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lähtuda tuleb RVastS § 18 lg-s 2 toodud regulatsioonist, mis on

§ 47lg 3 suhtes erisäte.

Vastustaja hinnangul vangla viivitus kahju hüvitamise nõude lahendamisega ei anna alust kaebajale kaebuse esitamisega viivitada, kuivõrd sellisel juhul on seadusandja ette näinud võimaluse pöörduda kohtusse. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.08.
2. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus. 11.

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme kohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on A. Sinetski hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude 25.03.2014 ning seejärel on vangla 13.05.2014 andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid A. Sinetski ei ole puudusi kõrvaldanud. Kaebuse halduskohtusse on kaebaja esitanud 15.10.
7. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
8. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.
9. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise aega, hiljemalt 25.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud 15.10.
10. Seega on A. Sinetski esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt.
11. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 15.12.
12. a määrusega (tl 121-122) esitama kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 23.12.
13. Kaebaja esindaja sai määruse kätte 15.12.2015 (tl 125). Kaebaja esindaja esitas 17.12.2015 ringkonnakohtule seisukoha, milles ta ei pidanud vajalikuks esitada tähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et

§ 47lg-s 3 sätestatut arvestades oli tal aega kohtusse pöördumiseks kuni 25.05.2015. Riigikohus on selgitanud, et RVast

S-is kahjunõude esitamise kohta sätestatu on kohaldatav eriregulatsioonina ning

sätestab kahju hüvitamise nõude üldised tähtajad. Vastasel juhul muutuks RVastS § 18 lg 2 regulatsioon sisutuks (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 8). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus haldusorganile esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamise tähtaeg tuleneb RVastS §-st 18, on põhjendamatu väita, et sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tähtaeg halduskohtule kaebuse esitamiseks ei kohaldu. Seega kohaldub haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise puhul üldsätte

§ 47lg 3 asemel eriregulatsioonina RVast

S 4 § 18 lg 2, mille kohaselt tuleb haldusorgani poolt isiku taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul mitteläbivaatamise korral pöörduda kohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul selle tähtaja möödumisest. 15. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuivõrd kaebaja esindaja ei pidanud 17.12.

1. a seisukohas vajalikuks esitada tähtaja ennistamise taotlust, ei ole ringkonnakohtule esitatud ühtegi põhjust, mis oleks takistanud kaebajal esitada kaebust ringkonnakohtu poolt juba 15.12.
2. a määruses osutatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul. Seega ei ole ringkonnakohtule teada põhjuseid, mis takistasid kaebajal esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt ning mis võiksid kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise. Asja materjalides olevast 22.03.
3. a volikirjast (tl 4) järelduvalt on kaebajat vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisel esindanud advokaat, kes pidi oma erialateadmiste tõttu olema teadlik ka halduskohtule kahju hüvitamise nõude esitamise tähtajast. Kuna kaebus on esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt ning tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus puudub, siis on halduskohus võtnud A. Sinetski kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 16.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 17.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus vabastas 28.11.2014. a määrusega (tl 3234) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 25 eurot. Nõutud riigilõiv on tasutud 15.12.2014 Advokaadibüroo Magnusson OÜ poolt (tl 40). Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 25 eurot tagastamisele Advokaadibüroo Magnusson OÜ-le. 18. 17.12.2015 esitatud avalduses menetluskulude kindlaksmääramiseks toob kaebaja esindaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna välja õigusabikulud summas 276 eurot ning palub need vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

näeb menetluse lõpetamise korral sellise erandi ette üksnes lg-s 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud siis, kui asjas lõpetatakse menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kuna käesolevas asjas vastav säte menetluse lõpetamise alusena kohaldamisele ei kuulu, kannab asjas peale tagastatava riigilõivu muud menetluskulud kaebaja ise ja ringkonnakohtul puudub alus 17.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulusid Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista. 5 19. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud.

Eeltoodut arvestades puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel