) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisega on kaasomand, mille lõpetamiseks hageja nõude esitas, lõppenud ja hagi alus ära langenud ning taotleb tsiviilasjas nr 2-15-578 menetluse lõpetamist. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-15-578 menetluse. 2.2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lõigetes 3-5 puudub menetluskulude osas eriregulatsioon olukorrale, kus hagist loobumise põhjuseks nõude aluse äralangemine selle tõttu, et kaasomandi lõpetamise üle vaidlevad pooled on vaidlusaluse kaasomandi menetluse käigus ühise tehinguga võõrandanud. Kuivõrd täpset regulatsiooni antud olukorrale ei ole, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kohtuväliselt kaasomandi lõpetamist võõrandamise teel saab käsitleda analoogselt kompromissi sõlmimisena. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõiv on hagimenetluses K.S. poolt tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXX 14.01.2015 summas 300 eurot selgitusega „Riigilõiv I.M. kaasomandi lõpetamise hagilt“. Juhindudes
lg 2 p 2 ja
lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu summas 150 eurot K.S. arvelduskontole AS SEB Pank XXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.