) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 6. Kohus peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni kriminaalasja nr 12260105084 (Tartu Maakohtu 21.10.2015 otsuse kohaselt nr 15278000085) lahendamiseni. Nimetatud kriminaalasjas 21.10.2015 tehtud lahend on jõustunud 3.12.2015 ja hageja nõue tsiviilhagina rahuldatud. Seega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud ja menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada. Uuendatud menetlus jätkub
Hagist loobumine 7.
lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lõike 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 8. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hageja loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.
lg-te 1 ja 2 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 10.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks
§-s 168 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid. Riigikohus on asjas 3-2-1-63-11 (punktis 14) leidnud, et
lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (
11. Kohus rahuldas 7.06.2013 määrusega kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras, et kostjal tuleb tasuda õigusabi tasu ja kulud osaliselt. Kohtu hinnangul tuleb
lg 7 alusel jätta kostja õigusabi kulud riigi kanda ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.