← Eesti

2-13-1307/42

Obsah (9)§ 361§ 428§ 429§ 432§ 173§ 174§ 168§ 162§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-1307 Tsiviilasi Statoil Fuel & Retail Eesti AS-

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 6. Kohus peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni kriminaalasja nr 12260105084 (Tartu Maakohtu 21.10.2015 otsuse kohaselt nr 15278000085) lahendamiseni. Nimetatud kriminaalasjas 21.10.2015 tehtud lahend on jõustunud 3.12.2015 ja hageja nõue tsiviilhagina rahuldatud. Seega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud ja menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada. Uuendatud menetlus jätkub

§ 361lg 4 järgi sealt, kus see pooleli jäi.

Hagist loobumine 7.

§ 428

lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 8. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hageja loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg-te 1 ja 2 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 10.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks

§-s 168 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid. Riigikohus on asjas 3-2-1-63-11 (punktis 14) leidnud, et

§ 162

lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

11. Kohus rahuldas 7.06.2013 määrusega kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras, et kostjal tuleb tasuda õigusabi tasu ja kulud osaliselt. Kohtu hinnangul tuleb

§ 190

lg 7 alusel jätta kostja õigusabi kulud riigi kanda ning

§ 162lg 4 alusel poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.

  1. Vastavalt RÕS § 21 lg-le 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu.
  2. Esindajale makstava tasu suuruse ja arvestamise korra määrab kindlaks Eesti Advokatuuri juhatus otsusega. Toimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ kohaselt oli isiku esindaja tasu menetlustoimingute tegemise ajal 18 eurot iga poole tunni kohta.
  3. Kostja esindaja esitatud tasutaotluselt nähtuvalt on kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 194,40 eurot (s.h käibemaks 32,40 eurot) – nõupidamine esindatavaga ja toimikuga tutvumine 25.06.2013.a. 3 pooltundi, vastuse koostamine 25.06.2013.a. 6 pooltundi. Kohus leiab, et esindaja ajakulu on asjaolusid arvestades olnud vajalik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostja esindajale tuleb välja maksta tasu 194,40 eurot (9 pooltundi x 20 eurot + käibemaks 20%)
  4. Kohus selgitab, et kuivõrd jätab käesoleva määrusega tsiviilasjas 2-13-1307 kostja õigusabikulud riigi kanda, siis ei teki kostjal kohustust tasuda riigi õigusabi osutamise eest 7.06.2013 kohtumääruse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.