1-15-7872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7872 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§ 25lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 14.

jaanuari

1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Gardi Anderson Süüdistatav Kaitsja Lauri SILD isikukood: 39309223516, elukoht: XXXXX X/XX-X XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXXXXX, viibib Pärnu arestimajas; tel: XX XXX XXX; XXXXX, XXXXXXXX, emakeel: eesti keel; XXXXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 10.10.2013.a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Tõkend: vahistamine alates 29.05.2015.a. Vandeadvokaat Vahur Krinal Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
2. jaanuari
3. a kohtuotsus Lauri Silla (SILD) suhtes jätta muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Lauri Sillalt Eesti Vabariigi kasuks 120 (sada kakskümmend) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Vahur Krinalile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lauri Sild on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 29.05.2015.a kella 02.25- 02.27 ajal Pärnumaal Sindi linnas XXXXX XX X juures peatunud taksos Mercedes Benz reg nr XXXXXX jättis temale osutatud taksoteenuse eest tasumata 12.34 eurot ning ründas omakasu saamise ja röövimise eesmärgil taksoteenust osutanud taksojuht AA, mille käigus lõi paremas käes olnud noaga AA paremale poole kaela piirkonda, vigastades AA välimise unearteri, alalõuaaluse süljenäärme ja suupõhja lihaseid. Seejärel Lauri Sild lõi AA eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 9 korral, tabades vasaku kulmu, nina, lõuatsi, paremal pool kaela ja enesekaitseks näo ette tõstetud vasaku käe küünarvarre,
5. sõrme küüslüli ja peopesa piirkonda ning seejärel nõudis AA-lt raha, öeldes „Raha siia raisk! Ma tahan raha, ma tahan palju raha!“ Peale rahalise nõude esitamist, haaras AA parema käega Lauri Silla paremas käes olud noaterast kinni, kuid Lauri Sild tõmbas noatera AA käest ära. Seejärel AA tõmbas juhi ja kõrvalistuja istmete vahel paikneva käetoe lahti ning ütles Lauri Sillale „Võta raha, ma annan sulle palju raha, ära ainult tapa“. Lauri Sild haaras käetoest 20 eurot sularaha. Samal ajal haaras AA käega Lauri Silla paremast randmest kinni ning hakkas seda murdma, mille peale Lauri Sild lõi AA ühel korral vasaku käe rusikaga näo suunas, kuid ei tabanud, kuna AA käsi jäi ette. AA jätkas Lauri Silla parema randme murdmist, kuni Lauri Silla paremas käes olnud nuga kukkus mati peale. Seejärel AA lükkas Lauri Silda kahe käega avatud ukse kaudu taksost välja ning kutsus raadiosaatja teel endale abi. Lauri Sild põgenes sündmuskohalt, jättes teadvalt eluohtlikult vigastatud AA sõiduautosse Mercedes-Benz reg nr XXXXXX, pidades ühtlasi võimalikuks abitusse seisundisse jäetud AA surma saabumist. Lauri Sild tekitas AA-le järgmised tervisekahjustused: torke-lõikehaav paremal pool kaelal kaela ülemises kolmandikus lõualuualuses piirkonnas koos platüsma (kaelanahalihase), välimise unearteri, alalõuaaluse süljenäärme ning suupõhja lihaste vigastusega, lõikehaav vasakul kulmu piirkonnas ja ninal, kaks lõikehaava lõuatsil, lõikehaav vasakul küünarvarrel, vasaku käe
6. sõrme küüslülil ja kolm torke-lõikehaava vasakus peopesas koos
7. sõrme painutajalihaste süva ja pindmise kõõluse vigastusega, torkehaav paremal pool kaelal kaela alumises kolmandikus, pindmine lõikehaav parema käe
8. ja
9. sõrme vahelisel alal
10. kämblaluu kaugmise otsa kohal pihkmiselt. AA-l esinenud torke-lõikehaav paremal pool kaelal kaela ülemises kolmandikus lõualuualuses piirkonnas koos platüsma (kaelanahalihase), välimise unearteri, alalõuaaluse süljenäärme ning suupõhja lihaste vigastustega on eluohtlik. Väljakutsele saabunud patrullpolitseinik ja raadiosaatja kaudu abipalvet kuulnud OÜ P taksojuht osutasid kuni kiirabi saabumiseni AA-le esmaabi, surudes verejooksu vigastatud unearterist kinni. Kohale saabunud kiirabi töötajad sulgesid AA-l verejooksu haavapulbriga ning toimetasid AA Pärnu Haiglasse, kus AA koheselt opereeriti. Patrullpolitseiniku, taksojuhi, kiirabi töötajate ning 2

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt alustas vahetult teise inimese tapmise toimepanemist seoses röövimisega ja omakasu motiivil. Maakohtu otsus 2. Pärnu Maakohtu 14.01.2016 otsusega tunnistati Lauri Sild süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust loeti alates 29.05.2015.a. Määrati, et tõkend – vahistamine – tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310, TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti Lauri Sillalt välja tsiviilhagi AA kasuks 6295 €, mis tuleb tasuda kannatanu a/a-le XXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS. KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3,4,9, § 180 lg 1 alusel mõisteti Lauri Sillalt välja menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1075 €; - isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 15E-LäI0027) 84 €; - DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 15E-GE0818) 5985 €; - tasu riigi õigusabi eest 936 €, kokku 8080 €. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt jäeti Lauri Sillale teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud kokku summas 255 € riigi kanda. 3. Maakohus tuvastas, et süüdistatav Lauri Sild tegi esimese löögi omakasu motiivil, selleks, et vabaneda taksoarve maksmiseks, rahalisest kohustusest. Taksoarve suurus oli 12,34 €. Maakohtus leidis tõendamist, et Lauri Sild samuti sundis vägivallaga kannatanut raha asukohta avaldama, et see enda valdusesse saada. Raha nõudmist tõendavad nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlused. Asjaolu, et süüdistatav taksost raha kaasa võttis tõendab seegi, et takso lähedusest leiti 10- ja 5eurone kupüür ning nelja 5-eurose kupüüri olemine süüdistatava Lauri Silla käes. Maakohus tuvastas samuti, et süüdistatav Lauri Sild alustas oma rünnakut kaitsetu inimese vastu, kes mitte mingil viisil ei ohustanud teda. Tapmistahtluse olemasolule viitab ka süüdistatava käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Ta ründas kannatanut korduvalt noaga, võttis kannatanu raha ja läks ära, jättes kannatanu sündmuskohale surema. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et oma ööbimiskohas vahetas ta riided, pani verised riided pesumasinasse pesema ning heitis puhkama. Selline tegevus näitab, et süüdistatav ei hoolinud kannatanu seisundist ega kahetsenud toimepandut. Süüdistatava käitumisest ei nähtu mingeid samme, mille põhjal võinuks asuda seisukohale, et ta lootis eelmärgitud tagajärje kujunemist vältida. Vaid patrullpolitseiniku, teise taksojuhi, kiirabi töötajate ning Pärnu Haigla arstide kiire ja professionaalse tegutsemise tulemusena õnnestus kannatanu AA elu päästa. Maakohtu hinnangul süüdistatav Lauri Sild teadis või vähealt möönis, et kannatanu võib mitmete samasse piirkonda tehtud noalöökide tagajärjel surra. Ta lõi kannatanut vähemalt üheksal korral noaga, mis tõid endaga kaasa elukohtlikud tervisekahjustused. Lauri Sild oma tegevusega on näidanud ülimat ükskõiksust inimelusse, sest tema poolt teostatud rohkearvulised noalöögid suurendasid raskete tagajärgede saabumise tõenäosust. Maakohus tuvastas, et need löögid olid intensiivsed ja tugevad, millest tulenevalt ei õnnestunud kannatanul ennast korralikult kaitsta. Samuti nägi kannatanu, et vastupanu osutamine võib viia üksnes raskeima tagajärje saabumiseni. Maakohus leidis, et käesoleva kriminaalasja kohtumenetluse käigus ei ole esile kerkinud asjaolusid, mis lükkaksid ümber Lauri Sillal esinenud tapmise tahtlust seoses omakasu motiivi ja röövimisega. Seega puudub alus kuriteo ümber kvalifitseerimiseks mõne muu karistusseadustiku paragrahvi järgi. 3

§ 25lg 2.

Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on kuriteo toimepanemises süüdi. Lauri Silla süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine on kohtuotsuse pinnalt jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendatud. Nii kaitsja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kaitsja kordab sama väidet, mida esitas maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud. Ühtegi argumenti ega põhjendust ei ole kaitsja oma apellatsioonis täiendavalt esitanud, sealhulgas ei ole kaitsja nimetanud sisuliselt ühtegi alust, mille vastu oleks maakohus oma otsuse tegemisel eksinud ja mis annaks kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamiseks. Prokurör leiab seega, et Pärnu Maakohtu 14.01.2016 otsus Lauri Silla süüdimõistmises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud, otsuse tühistamiseks ning apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ning sellele prokuröri vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium nõustuvalt prokuröriga märgib, et esitatud apellatsioonis kaitsja kordab samu väiteid, mis olid tema poolt esitatud esimese astme kohtumenetluses ning millistele maakohus on oma otsuses põhjalikult vastanud. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu 4

§ 25

lg 2 järgi mõistetud karistuse osas kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse vastu ka süüdistatavale karistuse mõistmisel. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ning kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele nihutada kas üles- või allapoole. Käesoleval juhul on Lauri Sillale KarS §

§ 25

lg 2 järgi kuriteo toimepanemise eest, arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning asudes seisukohale, et Lauri Silla süü talle inkrimineeritud kuriteos on suur, mõistetud 12 aastat vangistust. Kohtukolleegium leiab, et nimetaud karistuse määr vastab Lauri Silla süü suurusele, karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning on vastavuses väljakujunenud kohtupraktikaga. 9. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Lauri Silla kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal taotles maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise ja apellatsioonile vastusega tutvumise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 120,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 5